Ühe Prantsuse lauliku järele: A. H. T-d.
Kodu kaugel, Pisar laugel,
Maha jäenud kallim rand; —
Kurvad tunnid, Saate sunnid,
Kallimat m’ult ära kand…
Sala köied, Elu õied,
Närtsitanud — minu eest;
Kurvad salmid, Leina valmid,
Loovad tundmed silmaveest. —
Varju kujus, Õnnes ujus,
Minust mööda tulevik…
Õnne pakkus, Veel mull vankus,
Lootsin olla õnnelik. —
Kõrged looted, Õnne ooted,
Leitsid aga udu — öö..!;
Elu tuuled, Vaenu huuled,
Murdsid siin mu südame!!
Valguse lisaleht nr 9, 23. veebruar 1893, lk 76.