Generated by All in One SEO v5.0.0.1, this is an llms.txt file, used by LLMs to index the site.

# Luuletõlked 19. sajandi eesti ajalehtedest

## Postitused

- [chilloni vang](https://sonett.ee/chilloni-vang/) - Inglisluuletaja Lord Byroni laululugu. Ümberteinud N. N. Sissejuhatus Sa vabadus, kes murrab vangi raua, Sa selle võitu vangid rõõmul näevad, Neil sinu kiired südamesse jäevad, Oh, vaim, kes katad õnnistuse laua! Kui sinu lapsed leidvad vangi haua, Kui vande all nad ahelates käivad, Neil toovad troosti tuleviku päevad, Sest sidemes su vaim ei seisa kaua!
- [Ta silmad kinni katsin](https://sonett.ee/ta-silmad-kinni-katsin-2/) - Ta silmad kinni katsin maJa andsin talle suud:"Miks tegid nii?" nüid küsib ta,Ei taha teada muud. Ei hommikul, ei õhtul kaMa kuule enam muud:"Miks minu silmi katad sa"Kui annad mulle suud?" Ei mõista seda ütelda,Ei teagi ise muud:Kui et ta silmi katan maJa annan talle suud. Heine järele —ts. Valguse lisaleht nr 12, 9. aprill
- [Valelik](https://sonett.ee/valelik-2/) - (Лжецъ) Üks mõisnik, vürst või teine mees,Kes reisind palju ilma sees,Kord kodu põllul sõbraleNii luiskas, hooples mehele,(Ka kõigile, mis olemas,Ta valet sekka riputas):"Ei," räägib ta, "mis näinud ma,Ei seda enam näha saa, —Teil on siin vaene viis:Kord külm, kord liialt sooja saab,Kord päike kaub, kord kõrvetab...Vot seal on paradiis!Kui mõtled, aina rõõmustad!Ei tarvis küinalt, kasukat,Ei
- [Õnn](https://sonett.ee/onn/) - Õnn elus on kui silmapilk;Ei või Sa teda tunda,Ei iial temast ütelda,Et täna ilma soovitaKoos olnud Sina õnnega. Õnn elus on kui silmapilk;Kui ta s'ust juba läinud,Kui rahu rinnast viinud,Siis süda tunneb valuga,Et ilnud koos kord õnnega. Vabalt Greifi järele: A. H. T. Valguse lisaleht nr 11, 19. juuni 1890, lk 88.
- [Järve kaldal](https://sonett.ee/jarve-kaldal/) - Järv puhkab vaikselt, linnud hing'vad,Kõik loodus langeb unele,Öö jõuab kätte, tähed hiilg'vad,Kuu tõuseb taeva võlvile. Järv puhkab vaikselt, puude lehedVeel õhtu õhul kohavad,Kõik lilled vaikse järve kaldalNad õhtu palvet pidavad. Järv puhkab vaikselt, taeva võlvilKõik tähed löönud säramaOh inimene jäe ka rahul';Sest sina piad ka hingama! Eestistanud Aug. Õieleid. Valguse lisaleht nr 10, 18. märts
- [Ingel](https://sonett.ee/ingel-4/) - (Ангель). Pea longus, hiilgav ingel seisisKord Eedeni a'a väraval,Ja vanatont see vihas reisisJust põrgu kohas üleval.Ma salgajal ja kahtlustajal,Kui head vaimu silmas ta,Siis esimest kord eluajalLõi puna palgel leekima."Mind vabanda," nii ütles "vana,""Sa muidu pole hiilgand siin;Mul mõndagi nüid ilmas kena,Ma mõndagi siit kaasa viin." Pushkini järele Lennula. Valguse lisaleht nr 10, 12. märts 1891,
- [Palve](https://sonett.ee/palve-4/) - (Молитва). Mu usk on küll puhas,Mu palve küll palav,Ka siiski on usule —Haud alles pime.Kes annab mull' kuulmist?Kes nägemist annab?Kes sügavat tundmist,Mis südames, annab?Mis elu on hingel,Kui puudub tal süda?...Küll risti, küll hauda,Küll taevast küll maad,Ja asjade algust,Ja miks on kõik tehtud,Kõik seda meilt LoojaOn katnud ju kinni;Need igavest pannudTa pitseri alla!Ei seda saa lõhkuMaailmad,
- [Elu-karikas](https://sonett.ee/elu-karikas-2/) - Me' joome — silmad katte allSiin elu-karikaid;Kuld ääri märjaks kasivad tallMe' omad pisarad. Kui aga langeb surma eelMeil kate silmi pealtJa keik, mis armas elu teel,Kaub ühes jäädavalt, — Siis näeme: tühi põhjaniOn kuldne karikas, —Jook — paljas mõte oligi,Mis meid nii meelitas. Lermontovi järele J. Umblia. Valguse lisaleht nr 10, 2. juuni 1890, lk
- [Sa oled nii kui lilleke](https://sonett.ee/sa-oled-nii-kui-lilleke/) - Sa oled nii kui lillekeNii õrn, nii hellake.Kui silman Sind, siis südamesMull hoovab õnnistus. Su pea peal käed lautaMa tahaks palvela,Et taevas ise armugaSind võtaks kaitseda. Heine järele E. Kitzberg. Valguse lisaleht nr 10, 2. juuni 1890, lk 80.
- [Klooster Kaukaasuses](https://sonett.ee/klooster-kaukaasuses/) - All orus kahe kingu vilulÜks püha klooster asumas;Ta ümber halja pärja ilulLehtpuude riad kasumas,Nii vilkus õhtu videvikul,Kui pime viibis kuristikul,Lamp noore nonni akna peal.Mindaali puie salustikus,Kus ristid seisvad ridastikus,Kui vaiksed hauu'de vahtijad,Seal lin'de koorid laulsivad;Ja kalju kurgust vulisedesLõik läted jahe laenegaNing ripp'va kalju kulmullaEnd sõbralikult ühendades,Nad mööda vainuid õitsevaidSiis vool'ma tõttsid sedamaid.Mäed paistsid kaugel põhja
- [Igatsus võeralmaal](https://sonett.ee/igatsus-voeralmaal/) - Ühe Prantsuse lauliku järele: A. H. T-d. Kodu kaugel, Pisar laugel,Maha jäenud kallim rand; —Kurvad tunnid, Saate sunnid,Kallimat m'ult ära kand... Sala köied, Elu õied,Närtsitanud — minu eest;Kurvad salmid, Leina valmid,Loovad tundmed silmaveest. — Varju kujus, Õnnes ujus,Minust mööda tulevik...Õnne pakkus, Veel mull vankus,Lootsin olla õnnelik. — Kõrged looted, Õnne ooted,Leitsid aga udu — öö..!;Elu
- [Laul armastusest](https://sonett.ee/laul-armastusest/) - Oh ütle mull', kas lõo siis Sinu südaSull lulle rindas tuksvalt, tormikalt?Kui uimastuses Su ees mina seda:"Sind armastan," Sull avaldasin hellalt? Siis kui ma armastusest uimastuses,Su nime mitu korda hõiskasin?...Siis kui Su käsa õrnalt pigistadesSeal oma sülle vaikselt ära petsin?... Kas mäeletad veel tõesti seda tundi,Kui armastust ma avaldasin Sinu ees?Kas tundsin siis ka Sina
- [Laulu vägi](https://sonett.ee/laulu-vagi/) - Ära vaeva ennast mõttes,Ära puutu haiget rinda sa,Ja kõik, mis enne oli elusNüid igaveste unusta. Sest mööda läinud mälestusestEi või su rind end paranda,Oh ära nuta kurvastusest,Sest laulu sulle laulan ma. Laul üksnes võib su kurbtust muuta,Su haiget rinda elusta,Siis õitsed sa kui lilled, lehkvad,Kevadel seal õitsevad. Ивань Белоусовь'i järele: Aug. Õieleid. Valguse lisaleht nr
- [Hiir ja Rott](https://sonett.ee/hiir-ja-rott-3/) - (Мышь и Крыса) "Kas kuulsid, naaber, uudist ka?"Hiir jookstes rotil' pajatas."Kaks sattun'd kimpu lõviga...Või nüid meil' põli tulemas!"— "Ä' rõemusta, mu kullake,"Nii kostab rott siin hiirele,"Ä' looda tühja õnne peal';Kui küined lahti peasvad teal,On lõvil päevad loetud ka:Ei kassist keegi jagu saa!" -----Eks nähtud ole siin ja seal:Kui kardab argpüks mõnda,Siis mõtlen ta, et selle
- [Lähen üksi välja maantee peale](https://sonett.ee/lahen-uksi-valja-maantee-peale/) - (Lermontovi laul: Выхожу один я на дорогу.) Lähen üksi välja maantee peale:Läbi udu läigib liiva tee;Vaikne öö; nõmm kuuleb Looja heale,Tähega seal räägib täheke. Taeva süles pühandus ja ime!Maailm hingab sini hiilguses...MIks mu süda nõnda haige, raske:Ootan mõnda? Olen leina sees? Ootus ei mu südamesse mahu,Ei ma kurda, mis on mööda läind;Otsin vabadust ja hinge
- [Siionistide rahvuslaul *)](https://sonett.ee/siionistide-rahvuslaul/) - (Saksakeelest.) Kus sirge seeder pilvi kaisutabJa Jordan kiirelt laeneid veeretab,Kus mulda, milles isad puhkamas,Kord Makkabeide veri niisutas,See kuulus maa, sääl mere rannalla,On minu armas, püha isamaa. Ja kui mind toorel käel säält tõugati,Mind võõra maale kalgilt lükati:Kuid süda viibib veelgi Siionis,Pilk sinna poole pöörab pisaris,Ma ikka sinna vaates palvetanMill jälle armsa isamaale saan. Kui aga
- [Lapsed](https://sonett.ee/lapsed/) - Tulge jõudke siia, armsad lapsed,Rõemsalt vaatan teie mängi pealt,Sest see mõnda, mõnda rasket muretLahkelt kergendab mu südamelt. Homiku poolt avanud te' akent,Et salt päik'se tõusu vaadata,Nagu pääsukesed on te' hinged,Võt'vad ilmas vabalt lennata. Linnukeste laulud, metsa kohinKevadel on teid nii elustand,Aga sügise ja lume tuhinMinu rinda rusud valusalt! Mis toob ilm veel rõemu, kui ei
- [Aeg tulnud...](https://sonett.ee/aeg-tulnud/) - Aeg tulnud, et täie arugaKäest viskan lolluste saua,Ma olen kui kommeti mängijaJu teinud kommetit kaua. Kulissid need olivad maalitudKõik kindla romantika nõudel,Mu kuub oli kullal tikitudJa sõna käis kundmuste sõudel. Ja kuna mul ettevaatlikultOn lollused visatud välja, —Ma ometi tunnen õnnetultkui heidaksin ikka veel nalja. Oh Jumal, ma naljal sest rääkisin,Mis oli tõe hinnas.Ma surevat
- [Kivi ja vihmauss](https://sonett.ee/kivi-ja-vihmauss/) - "Mis kära teed sa siin, sa rumal vihma hoog!Eks vaatle ometi, kas pole patu roog!"Nii vihma sajatas, kord kivi põllu sees,Mis ammust ajast ju, siin kündjal tüliks ees:"Ja rõemus pealegi ta üle rahvas nii!Mis kasu teinud ta siis nõnda ometi?Küll ammu oodeti, kui kallist sõbra meestNüid kõigist sadaski paar tundi pilve seest!Ma aasta-sajad siin: nii
- [Karstratide kaebtus](https://sonett.ee/karstratide-kaebtus/) - Karstratid kaebasivad,Kui häält ju tõstsin ma;Mu laulu ütlesivadNad ropu olema. Ja nende hääle-vileSiis ise katsel käis:Ta oli puhas ja sileNing trillerisi täis. Sääl armu-kiitus kajasJa armu igatsus;Kuid naesed nutule ajasSee kunstlik lõbustus. H. Heine järele J a k o b T a m m. Uus Aeg nr 53, 9. november 1899, lk 3.
- [Unenägu](https://sonett.ee/unenagu-6/) - Ma näen sind iga ööse unesNii armsaste mull' andvat kätt,Ja sinu jalge ette lang'desMa valan valu'st silma vett. Mu peale õrnalt vaatad sinaJa vaikselt pead raputad;Su armsalt läikvaist silmist minaNäen pisaraid seal voolavad. Mull' kõrvu sala sosistasidÜht mahust sõna viimaks seal,Üht lille kimpu mulle lõiksidJa panid minu rinna peal. Kui aga ärk'sin unest üles,Ei lille
- [Armsaks mälestuseks annale](https://sonett.ee/armsaks-malestuseks-annale/) - Petöfi järele C. Kuusik. Üks viltu lagund maja värkOn ilm, täis kitsaid ruumisidKes sirgelt tahab käia seesPiab piad taguma. Ja kumardu, kui kitsas käid,Ja lagi vajund madalaks.Pea parem puruks peksame Kui sirgelt selga painutan. Valguse lisaleht nr 6, 5. märts 1890, lk 48.
- [Uhkele](https://sonett.ee/uhkele/) - Kui ujub laev sull' õnne laentel,Siis ära põlga vaes'ma kätt;Ka tore laev läeb hukka tormil,Ehk peastab siis sind väike paat. Ümb. p. J. Pommer. Valguse lisaleht nr 4, 14. jaanuar 1891, lk 32.
- [Omal viisil](https://sonett.ee/omal-viisil/) - Oh saks su laulu tegevusOn omast meelest kallistus —Ta siisgi väike vägevusJa teiste meelest lollistus. Postimehest nr 149 M. Kampmanni järele Maakeelest Eestikeelde tõlkinud J. Mey. Valguse lisaleht nr 3, 5. jaanuar 1891, lk 24.
- [Kes sa oled?...](https://sonett.ee/kes-sa-oled/) - Kui hommikuti möödaMa sinu majast vast lähen,Siis teeb see rõõmu mulle,Kui sind ma aknal näen. Pilk lendab su sõstra silmistSääl küsimine on sees:"Kes oled sa, mis sul puudub,Sa võõras haige mees?" "Ma olen Saksa laulik,Mind tunneb kõik Saksamaa;Kui üle loed kuulsamad nimed —Sääl minu nimi on ka. Ja mis mul puudub, sa väike,See puudub mõnelgi
- [Kaisutus](https://sonett.ee/kaisutus/) - Öö vari on ilma üle,Suur meri kõik udu sees...Sääl kohiseb laenete süle —Ja midagi valendab vees. Mu juurde laenete kaisustOn ilmunud mereneid,Tal rinnad pääsevad paisust:Loor langeb, mis kattis neid. Näkk rõhub mu rinnale enda,On sellest vaeval mu rind."Miks pigistad rskelt nendeaSa, vesineitsike, mind?" — "Sind pigistan ma, kuis jõuan,Suud hoian sinu suul;Ma sinult sooja nõuan,Sest
- [Armastuse maitsemine](https://sonett.ee/armastuse-maitsemine/) - Sääl üleval mäe otsasOn loss, täis toredust;Kolm ilusat neidu on lossis,Neilt maitsesin armastust. Mind laupäev musutas JetteJa pühapäev Juulia;Ja esmaspäev Kuningunde, —Oh kudas mind muljus ta. Kuid teisipäev oli piduMu lossi preilidel,Kõik naabruse herrad ja daamedSääl olivsd võõrusel. Mind aga ei kutsutud mitte,Halb oli see nende poolt,Sest tädid on märganud sedaJa naeru eest kannud hoolt.
- [Ilm — Kui vana maja](https://sonett.ee/ilm-kui-vana-maja/) - Ilm on kui maja, mis lagunud,Seest leiad kitsaid käikusid.Kui oled tast läbi astunud,Said pääga peksta talasid. Sääl kummarda, kus kitsas tee,Kus lagi vajund madalaks.Tao pää sääl parem vereleKui sirget selga painutaks! A. Petöfi järele Elly Weltmann. Uus Aeg nr 61, 7. detsember 1899, lk 2.
- [Isa ja minu amet](https://sonett.ee/isa-ja-minu-amet-2/) - Kui olin poiss, nii sirge, pikk,Siis soovis isa tõelik:Et mu'st peaks saama lihunik —Kuid minust saigi kirjanik. Kui isa lööb sääl härjakest,Siis mina jälle inimest.Ei muud sääl vahet ole — sestMeid võib ju tunda nimedest. A. Petöfi järele E l l y W e l t m a n n. Uus Aeg nr 60, 3.
- [Salamanka vallil](https://sonett.ee/salamanka-vallil/) - Õhk on kosutav ja puhas.Väljas Salamanka vallilSääl ma armsa donna kaasasKõnnin suve õhtul kallil. Donna peene piha ümbertHoian mina kinni käega.Ja ma tunnen õndsal sõrmel,Kudas rind tal tuksub väega. Läbi pärnapuude lendabKorraga üks sala sahin,Sügavusest selgelt kuuldubVeski ratta kartlik kahin. Oh, sennora, aiman seda:Siin nad kaua mind ei salli,Ei küll enam kõnni meieÜle Salamanka valli.
- [Kaunimad daamed...](https://sonett.ee/kaunimad-daamed/) - Ja, sõber, siin pärnade vilusKüll leidub su südame roos.Siin käivad hiilgavas ilusKõik kaunimad daamed koos. Nad õitsevad säravas siidis,On kirjud värvikalt;Neid liikuvaiks lilledeks kiitisÜks laulik osavalt. On sulis-kübaraid valgeidJa türgi sallisi;On ilusaid roosi-palgeidJa luige kaelasi. H. Heine järele Jakob Tamm. Uus Aeg nr 55, 16. november 1899, lk 3.
- [Ärge saage kannatumaks](https://sonett.ee/arge-saage-kannatumaks/) - Ärge saage kannatumaks,Kui vast vana armuvaluMõnikord veel häältel täidabUuematgi laulusalu. Küllap varsti kõlab äraMinu valu vastukaja,Tervest rinnast tõusvad varstiUued laulud... ootust vaja. H. H e i n e j ä r e l e Jakob Tamm. Uus Aeg nr 52, 5. november 1899, lk 3.
- [Linn öö vaikuses](https://sonett.ee/linn-oo-vaikuses/) - Öö vaikuse sees on linn kõik vaga;Sääl majas elas mu varandus...Ta linnast ammu on läinud aga,Kuid maja on endises olekus. Sääl seisab ka mees. Ta üles vaatabJa ringutab käsi valu sees;Ta nägu, see mulle hirmu saadab:Kuu valgel mu kuju mul seisab ees. Mu teisend, kahvatumal palgel,Miks osatad mu valu veel,Mis muljus mind kuu kiirte valgelNii
- [Vanal teel](https://sonett.ee/vanal-teel/) - Ma kõnnil jällegi vanal teel, —See tuttav — ei takista sammu...Siin on see maja, kus elas mu arm,Nüüd on ta päratu ammu. Liig kitsad on linna tänavad —Nad karedail kividel kaetud;Kõik majad on päha kukkumas...Ma tõttan, kui hirmul aetud. H. Heine järele Jakob Tamm. Uus Aeg nr 49, 26. oktoober 1899, lk 3.
- [Linna tervitamine](https://sonett.ee/linna-tervitamine/) - Suur linn. sind tervitan mina,Sa saladusi täis;Siin sinu uulitsail enneKa minu armsam käis. Ei ütelge, väravad, tornid,Kus on küll praegu ta?Ma jätsin ta teie hoolde,Te pidite valvama. Ei ole süüdi siin tornid, —Mis võisivad teha need,Kui armsam kraamiga väljaLäks linnast oma teed. Kuid väravad, need on süüdi:Nad lasksivad välja ta, —Sest värav läeb ikka lahti,Kui
- [Sääl kaugel silmapiirel](https://sonett.ee/saal-kaugel-silmapiirel/) - Sääl kaugel silmapiirel,Kui udupilt mu eesLinn oma tornidega On õhtu puna sees. Märg tuul see laeneid tõstab,Voog vuliseb hallis vees;Ja kurblikul taktil sõuabMu lootsikus paadimees. Kord kiiri veel viskab päike,Siis vaob kui väsinult:Ta näitas mulle kohta,Kus kadus mu kallim mult. H. Heine järele J a k o b T a m m. Uus Aeg nr
- [Tuule püksid](https://sonett.ee/tuule-puksid/) - Tuul oma püksid jalga a'ab.Need vesipüksid, hallid;Ta peksab laeneid, nii raskelt, kui saab;Need huluvad, tõusvad, kui vallid. Ja kõrgelt vaikimata väes,Vihm voolab alla vooga;See on, kui tahaks öö, mis käes,Merd uputada hooga. Peab kajak kinni masti puust,Et tuules ei langeks vette;Ta heitleb ja karjub täiest suust,Kui kuulutaks halba ette. H. Heine järele Jakob Tamm. Uus
- [Torm merel](https://sonett.ee/torm-merel/) - Torm mängib tantsu lugu;Ta vilistab, möirab väes...Oh kudas laevuke hüppad;Öö kohutav-rõõmus on käes. Üks elav mägede koguOn mühisev merepind:Siin aigutab kuristik tume,Sääl valendab laene rind. Ja vandeid ja öökeid ja palveidOn kajutis otsata...Pean mastist ma kinni ja soovin:Oh oleksin kodu ma! H. Heine järele Jakob Tamm. Uus Aeg nr 43, 5. oktoober 1899, lk 3-4.
- [Järele pärimised](https://sonett.ee/jarele-parimised/) - Mu armsama omastegaMa kokku sain reisi pääl...Ta õeke, isa ja emaMind tundsivad ära sääl. Nad nõudsivad, kudas ma elan,Kus olen juba käin'd...Ei olla ma sugugi muutund,Näost olla vast kahvatuks läin'd. Ma vanade tutvate järgiSiis pärisin agaralt,Ja väikese koera järgi,Kes haukus mahedalt. Ma nõudsin ka armsama järgi,Kes mullu sai mehele...Ta olla ju maha saanud,Nii vastati minule.
- [Ilus korraldaja daame...](https://sonett.ee/ilus-korraldaja-daame/) - Ilus korraldaja daame,Korras maja sul ja õuu,Korras sul on laut ja keller,Põldgi ei käi üle jõuu. Iga nurgakene aiasHoolsasti on haritud,Uued õled sängidesseSaavad varsti valitud. Kuid su süda ja su huuled —Need on alles kesas kõik;Pooleli vast tarvituselOn su magamise paik. H. Heine järele J a k o b T a m m. Uus Aeg
- [Kui mu naesuke oled...](https://sonett.ee/kui-mu-naesuke-oled/) - Kui juba mu naesuke oled sa, —Ilm on su pääle siis kade;Siis võid, kui soovid, elada:Ees on sul lõbude lade. Kui riidled sa, kui mässadgi —Kõik võin ma kannatada;Kuid kui sa ei kiida mu laulusi,Siis tuleb meid lahutada. H. Heine järele J a k o b T a m m. Uus Aeg nr 40, 24.
- [Unenägu](https://sonett.ee/unenagu-5/) - Kuu paistis kurvalt — nii nägin und —Kurb oli ka tähtede sära,Mu kallima poole mind ime sundViis linna, siit kaugele ära. Sääl maja ees väljas — kõik meelde jäi —Ma andsin trepile musu:Eks kallima kleit säält üle käi,Ta jalg eks neid astmeid rusu. Ilm oli jahe, öö otsatu,Trepp külm, — kõik kui talve algel...Ja aknast
- [Neid magab...](https://sonett.ee/neid-magab/) - Neid magab voodis, ja tuppaKuu vaatab värinal,Kuid õues valtseri viisilLaul heliseb akna all. "Ma lähen ja vaatan aknast:Kes und mul eksitab."Luukere sääl lõgistab kontaJa laulu lõugutab: "Sa lubasid tantsu mulle,Said truutuks sõnale...Nüüd pidu on surnuaial,Et tule, — sääl tantsime!" Ta tõmbab teele neiuJa võimsalt edasi veab...Luukerele neid läeb järgi;See laulab ja rada peab. Ta laulab
- [Kuis võid sa magada rahus?](https://sonett.ee/kuis-void-sa-magada-rahus/) - Kuis võid sa magada rahus,Ja tead, et elan ma veel?Mu viha võib jälle tullaJa siis on mul teine meel. Kas tunned sa vana lugu,Kuis kord üks surnud meesViis oma armsama äraÖö sügava rahu sees? Sa usu mind, imeilusJa imemagus roos:Ma elan ja olen kõvem,Kui kõik need surnud koos. H. Heine järele Jakob Tamm. Uus Aeg
- [Miks nii kaua?...](https://sonett.ee/miks-nii-kaua/) - Sõber, miks nii kaua hüüadVana laulu? — Tööd ju une.Või sa haududa veel püüadVanu armastuse-mune?... Oh, see on ju ikka nenda:Koortest tulnud kana-tipsidPiiksuvad ja püüdvad lendu, —Raamatusse neid sa riipsid. H. Heine järele J a k o b T a m m. Uus Aeg nr 35, 27. august 1899, lk 7.
- [Suur laps](https://sonett.ee/suur-laps/) - Minu kurva elu sissePaistis kord üks täheke,Aga pea ta kustus, kadus,Pime öö jäi järele. Kui vast lapsed pimedusesHirmu aimu tunnevad,Siis nad seda kinni kattesValjul häälel laulavad. — Mina ka — suur laps ja sõge —Pimeduses laulan nii,Kuigi laul ei julgust kata,Trööstib ta mind ometi. H. Heine järele Ed. L. Wöhrmann. Uus Aeg nr 31, 30.
- [Kalaneiu](https://sonett.ee/kalaneiu/) - Mu ilus kalaneiu,Eks sõua sa rannaleJa istu minu juurde,Siis juttu vestame. Ja julgelt minu rinnal'Oma pääke lase sa;Sa merd ei iial karda,Kui sõuad paadiga. Mu süda on kui meri,Kus torm ja laenetus,Kus mõnda kallist perliTal varjab sügavus. Heine järele P. Jakobson. Uus Aeg nr 30, 23. juuli 1899, lk 4.
- [Kustunud leegid](https://sonett.ee/kustunud-leegid/) - Ütle, kus see ilus neiu,Keda oma laulus kiitsid,Kui sa õnnelikud tunnidTema armukaenlas viitsid? Oh need leegid ammu kustund,Ja mu süda külm ja kale;Tuhakruusi sellest armustToob see raamat nähtavale. Heine järele vabalt P. Jakobson. Uus Aeg nr 29, 16. juuli 1899, lk 7.
- [Õhtu soovid](https://sonett.ee/ohtu-soovid/) - Lenau järel. Une-hõlmas uinu vaikselt,Punapõskne piigake,Une-helmed ehtku hellalt,Sinu kaela, kallike. Õhtu linnud õnne laulguSulle hellalt elu-teel,Tuuled tuhat tervist viigu, —Maga, uinu vaikselt veel. J. Meelespea. Uus Aeg 28, 9. juuli 1899, lk 7.
- [Minu kuu](https://sonett.ee/minu-kuu/) - Kuu ujub kõrgel, sääl kus tähte pereJa pilve viir;Kuid laeneid juhib üle laia mereTa vägev kiir.Mu hinge merel valitsed sa vooguJust nagu kuu;Sa saadad mulle rõõmu, murehoogu —Ei keegi muu.Siin alalises tungis, armu vaevasOn minu rind...Mul raske on... Kuid see —— kui kuud sääl teavasEi sega sind. J. S. Turgenevi järele Jakob Tamm. Uus Aeg
- [Uppunu *)](https://sonett.ee/uppunu/) - A. S. Pushkini järele Jakob Tamm. Õues kerkis häkki kisa,Lapsed tuppa jooksivad:"Meie võrgud, isa, isa,Välja surnu võtsivad.— "Valetate, teie tondid!"Ütles isa: "Olge vait!Kui teil kolgin läbi kondid,Saate surnut sedamaid! Tuleb kohus... mina, vaene,Kahtlemata kimpu jään...Mis sääl muud, et kuule, naene,Too mu kuub! Ma sinna läen...Kus on surnu?" "Isa, oota!Näe, kus kalda ääres, sääl!"Ligi nõretavat nootaOli
- [Proovil](https://sonett.ee/proovil/) - Rudolf Löwensteini aatel. Kui eila, armsam Hellakene,Sind musutasin salaja,Siis punastades, kullakene,Sa tõrelesid minuga. Ja häbenedes läksin minaSu juurest, rumal poisike.Ent siisgi olla, ütled sina,Ma väga kallis sinule. Kas aimad ise, nägus Hella,Mind raskel' proovil sead sa:Sind armastamast mind ei keela,Ei luba aga suudelda. H. Annila. Uus Aeg nr 5, 29. jaanuar 1899, lk 6.
- [Võrdlus](https://sonett.ee/vordlus-2/) - Graf A. K. Tolstoi järele. Järve hõbe selget pindaVarjab tume uduviir;Rõõmsa nooremehe rindaLangenud on valu-kiir. Udul' õrnal' toovad tuuledVarsti kindlat hävitust;Kaua aega kurtvad huuledNoorel mehel' — kurvastust. Anton Suurkask. Uus Aeg nr 2, 8. jaanuar 1899, lk 6.
- [Lume kibemed](https://sonett.ee/lume-kibemed/) - L o n g f e l l o w' i Saksa keelse tõlke järele. Taeva ruumist, kus tormiga Ennast laotab hall pilvede süle,Peale koltunud kõrre-maaMusta näotuma nõmme üleLangeb nagu üks vaikinud ohke,Alla lumi nii tihe ja rohke. Hiilgab, valendab õhu sees,Nagu vaimustav jumalik valge;Nagu tormil, mis südamesÄraandjaks saab kahvatan'd palge.Otse, nagu meil ilmutaks taevasMuret,
- [Ole vait!](https://sonett.ee/ole-vait/) - Ma sõrme panen huulde pääle,Ja palun Sind nüüd vaikida, —Mikspärast tahad võerasteleSa oma südant avada? Mis tunnevad Su valust nemad,Mis sinu rõõmust teadvad nad?Küll uskuda võid taeva sinat,Kuud, tähti, päikest läikivat. Ka pilvil', laentel', õitel', puudel'Võid oma valu kaebada, —Kui inimeste sekka tuledSiis aga püüa vaikida. Saksa keelest Anton Suurkask. Sakala nr 52, 28. detsember
- [Detsember](https://sonett.ee/detsember/) - V. Shukovi järele (?) Mets ja maa nüüd magabLume katte all;Hiilguseta taevasNagu pilve vall. Surma vaikus piirabÜmberkaudu mind.Igatsust ja hädaTäis on minu rind. Kus mu noorus jäänudElu lustiga?Oh, nii väga ruttuMööda lendas ta! Pole jõuudu, rõõmu,Vanaks jäänud ma; —Lõpu kuu on tulnudMinu elul ka... Sakala nr 49, 4. detsember 1897, lk 3.
- [Haavatud süda](https://sonett.ee/haavatud-suda/) - (Heine.) Kui teaksid õiek'sed, õrnad,Kuis põue mul palavalt keeb, —Nad nutaksid minuga härdaltJa kannaks, mis kergitust teeb. Teaks ööpik ja laululind lahke,Kuis haige mu mõte ja meel —Siis hüiaks veel rõõmsamalt õhtu,Mul lõbusat lugu ta keel. Ja teaksid tähedki taevas,Mind viletsat võitlemas siin —Nad tuleks ja trööstiks mind vaevas,Jääks jahemaks palavam piin. Ei keegi neist
- [Vaigistuseks](https://sonett.ee/vaigistuseks/) - M. Lavrovi aate järele. Oh kaota mu neetud kahtlemised,Mis söövad südant, rinda rõhuvad,Et lõpeks kord ju hinge ahastused,Et leiaksin ju kord ma rahumaad! Mull' ütle, et on kahtlus selgitatud,Et jälle valgus võitnud pimedust.Tee tõeks, et ilmas vaenlus vaigistatudJa leida säält ka õigust, armastust!... Tee tõeks, et õnnetute hoigamisedJa vaeste laste valu pisaradEi ole lõpmatud, ei
- [Oodates](https://sonett.ee/oodates/) - (S. Sofanovi järele Venekeelest.) Ma hommikul sind ootsin; süda kurtisJa igatses sind kodu tagasi,Kuid hommik kadus, asjata ma lootsin —Sa hommikul ei tulnud ometi. Siis ootsin ma sind terve suve päeva —Kõik lilled õitsesid, kui ootaks ka,Kuid lilled uinusid, läks päike looja,Ja ometi ei tulnud veelgi sa. Siis ootsin sind, kui eha heljub ilma,Nii õrn
- [Seal seisab](https://sonett.ee/seal-seisab/) - Seal seisab vana ElborusPääd tõstes pilvini.Ta jalal suvi ikka uus,Latv lumes alati. Ma ise nagu ElborusNii vaikne, vankmata,Ja suvi, mis all ikka uus, Mu ingel, oled sa! Mirza Schaffy järelel —w. Sakala nr 40, 5. oktoober 1889, lk 3.
- [](https://sonett.ee/2668-2/) - Kes ikka kartis, ikka ette vaatisJa isegi ka noorust mööda saatusIlma, et kahetsust tal tuli ette:See poln'd küll rumal, siiski — tark ka mitte. Mirza Schaffy järele —w. Sakala nr 40, 5. oktoober 1889, lk 2.
- [](https://sonett.ee/2666-2/) - Esmalt mõtlin meelta heita,Arvates, ei kanna jõud.Kandis, jõudsin siiski võita,Aga kuda? — jätke nõuud! Heine järele A. Daniel. Sakala nr 39, 2. oktoober 1889, lk 3.
- [Udu](https://sonett.ee/udu/) - Sa tume udu laotadEnd üle metsa, maa,Ja silma ees kõik kaotad,Mis võiks mind trööstida. Oh võta oma hõlma saMaailm, suur, laialik,Ja kõik, mis võib mind kurvasta,Ka minu minevik! Lenau järele M. Kampmann. Sakala nr 38, 25. september 1889, lk 3.
- [Kolm Lille](https://sonett.ee/kolm-lille/) - Kolm lille noorus nurmelt kaasa võtsin,Kui tormilikul eluteele tõtsin;Üht kinkis kallim, tõise sõbra käsi,Ja kolmat helde emakene isi. —Ja ütlesin: kui andja süda truu,Ta lilleke nii kaua õitsegu! — Pia õnn ja rõõm mul pisaratel uppus,Ja lootus unenägu kust'ma kippus.Sealt närtsis esite siis sõbra õis;Ka armsakese and see järel käis.Kuid haljaks jäi mu ema õiekene,Ju
- [Pleegi aias](https://sonett.ee/pleegi-aias/) - (Donau kaldal.) "Laps, kuis Su rätik plekka täis?""Suits laeva korstnast peale käis!" "Ja kuiv ta on kui pilliroog.""Oh kangest puhub tuule hoog!" "Ja miks Su palge hõõgub nii?""Päev palavam kui ialgi!" "Ja miks Su silmad pisaras?""Et sisse lendas putukas!" "Miks lööb Su süda rinnas ka?""Et välja hüpata ei saa!" "Ehk tulnud a r m, laps
- [Tsherkessi laul](https://sonett.ee/tsherkessi-laul/) - P u s c h k i n i lugulaulust "Кавказскiй пленникь." Jõe laened vool'vad vahutades,Ju rahu öösel mäe rajal;Ning kasak, vaene, väsimusesOn uinun'd oma piigi najal.Oh ärka kasak, ära maga:Tshetschen ju kõnnib jõe taga. Mu kasak sõuab laente seljalJa laseb võrku paadilt vette.Oh kasak, upud vete väljal,Sest vaata hästi hoolsalt ette,Kui supled jões palavaga:Tschetschen
- [Viirastus](https://sonett.ee/viirastus/) - Seal orus halli kivi allNäed kalmu küngast sa —Siin mulda maeti muistsel a'alMu armas — isamaa. Must kotkas kõrgel keerutab,Surn'd kangelase hing;Aast' aastalt ta teed tähendabSeesama lennu ring. Ning kivil tuetab tugev meesTa näitab tuttav mul; —Vaat', taeva poole pilkudes,Tal leinas liigub huul: "Kui lendaksid sa taeva-all"Veel aastad aruta,"Nad siiski saaksid meie maal"Sind kaarnaks pidama.
- [Surnud soldat](https://sonett.ee/surnud-soldat/) - Seal võõral väljal kaugelLõi soldatil viimane tund,Ja närtsinud silmade laugelTa näeb seal nüid surma und.Kõik kuulsamad kindralid läevadSeal mööda aasa äärt,Kuid ükski neist, kes teda näevad,Ei pia tad matmise väärt. Ei vahva soldati rindaSaand raha ei tähekest,Vaid peal pool mulla pindaPiab luituma igavest.Nii mitmelgi vapral mehelOn palju kaebajaid,Kes valavad leina ehelTa pärast pisaraid; Kuid sellel
- [Siis vast](https://sonett.ee/siis-vast/) - (Ainetel.) Nägin kord ma rohuaiasNoort ja arga väikest lindu,Kes ei uskun'd enda jõuudu,Ega julgen'd tõusta lendu. Sääl siis sõudis kange maru,Sundis tiibu tarvitama,Ja, ennäe! need kandsid küllaltPesapaika — varju saama. — Kord mu vaim ka just niisamaVõimetuse valus kurtis,Polnud usaldust ei lootust, —Kahtlus, argdus hinge täitis. HIrmuga siis püüdsin jäädaVarjupaika — madalale:Nõrgad — mõtlesin —
- [Mul avaneks —](https://sonett.ee/mul-avaneks/) - (Lenau põhjusmõttel.) Kas mälestad mu arm: Kord õhtul hiljaks jäime,Ma jõe kaldal rääk'sin Sulle õnsusest,Mis piiraks meid, kui ühenduses kaimeJa elu tee meil kumab, lehkab roosidest:Sa vaikselt aja nikutasid pääga. Nüid hingad kirstu sees! Su pale vaikne, puhasSealt püha rahu hiilgab vastu mull....Kuid minu rinnus mässab valu hirmsas kuhas —Mull' taevas avaneks, kui korda läheks
- [Hoogeti](https://sonett.ee/hoogeti/) - Hoogeti küll tuleb tuul,Mängib lehtedega puul;Hoogeti ka kaob ta,Jätab lehed leinama. Nii ka minu südamesTõusvad tunded hoogudes:Kord seal tõuseb õnnetuul,Mängib igal ihkepuul; Pea aga, pea taJätab südant leinama;Küll veel sagest ärkab vast —Headus siiski enamast. -------- Tõest saatus tormi sarnaneNing kerge leht sa, inime:Torm orgu viib, toob üles mäele —Kuid tänu annab oma väele. Hieronymus
- [Une kujud](https://sonett.ee/une-kujud/) - Et kaduge mu une kujud,Kes enne hiilgasite ees,Te' põgenejad luule ilmastNüid uitke jäädvalt udu sees. Kes võib te' petismängu usku?Kõik tume käik! Kõik ämar öö!Te' õnne aegu tõotate,Ei siiski katke mure vöö! Guido René järele P. Sakala nr 31, 1. august 1887, lk 3.
- [vaikne armastus](https://sonett.ee/vaikne-armastus/) - Wilhelm Hauffi järele. Oh võiksin küsida, mis tema silmistMull' õnnestades vastu naeratab,Miks, kui ma vaikselt tema kõrval kõnnin,Ta lahke palge õrnalt punetab?Kas teab ta, miks vaikivad mu huuled,Mis imet igatsus mu rinnas teeb?Oh teaksin ma, kas on see armu sära,Mis õnnestades tema silmist keeb? Mikspärast värises ta käekene,Kui eila õhtu lahkusin ma t'ast?Mis pani palgeid
- [Armastus koduta](https://sonett.ee/armastus-koduta/) - Armastus, kui vaikne tuvikeneKurja kulli kiusul keereldesRõõmul kiitles varjul veereldes:Juba käes mu kallis kodukene! Vaene tuvi — puhas petja mõte!Hale lugu ilma sünduses —Vaevalt kodu vilgub vaatuses:Juba kullil tige tapma tõte. Vaat' nüid vaene kõrgel õhuturjalMaa ja taeva vahel võõrsil sõidab,Kodu kuskil, kuhu ära peidab; Sest see süda, kus veel õnneharjal,Nagu muiste õitseks õiepärjalMaa pealt
- [Orav](https://sonett.ee/orav/) - Vist külas pidupäev võis olla,Kui rahvas mõisa akna allaNii kogus hulgana:Ta jooksis oravat seal rattas vaatama. —Puu otsast lähedalt ka räästas imestas,Kuis jooksis orav nii et käpad välkusivadJa saba, karvane, tal laenetas."Mull' ütle, mehike," talt küsib räästas, "miks nii ruttad,Mis toimetus sind nõnda sunnib seal?"— "Oh, sõbrake! miks seda küsid veel!Käskjala eest ma terve päeva
- [Ei või üelda](https://sonett.ee/ei-voi-uelda/) - Chamisso järele. Ei või rääki, kirjutada,Ei või üelda mis mul on;Rõõm mul rinnas, kurb mul süda,Ei või nutta, naljatada,Ei või teada, mis mul on. Töö ei taha edeneda;Kõik nii halb mu ümber on!Kuis nii rahutu mu süda,Ei või mitte naljatada,Ei või teada, mis mul on. Ei või tunda ei või teada,Ei või üelda, mis mul
- [Tasa](https://sonett.ee/tasa/) - (A. F. järele Soomek.) Tasa heljub õhuvooleLäbi halja looduse;Tasa avab lillekeneÕienupu õitele.Tasa jah! Tasa räägib linnusuguOma rõõmu ilmale;Tasa voolab vulisedesOjakene meresse.Tasa jah! Tasa kaob kaunim iga,Nooruspõli mööda läeb;Tasa rõõm meil rinda täidab.Tasa kurbdus kaduneb;Tasa jah! Tasa veereb ajavoole,Tasa viib meilt aastad ta,Tasa toob meil õnneõisi,Tasa musta muret ka,Tasa jah! Tasa süttib südametesArmuleek ka lõkkele;Tasa, nagu
- [Armsam asupaik](https://sonett.ee/armsam-asupaik/) - Teate kus viibin maÕhtu iha vilul? —Orus oja kaldalaÕitsva õite ilul.Armsa asupaigaleMina öösel tuigun,Mitu tundi järgesteIstun seal ja suigun. Lillid unes püiavadTeha m'uga juttu,Kannikesed hüiavad:"Kuule meie nuttu!Musu meie õiesuulKibuvist on annud,Aga oh, ta okashuulMeid on närtsitanud!" Kannikestel lähenebÄmblik, noor ja vaga,Ütleb: ""Valu vähenebOlge rahul aga!Parem, on et armu piinNutustab teil silma,Kui et valust vaba siin,Jäete
- [Sest ei ole midagi](https://sonett.ee/sest-ei-ole-midagi/) - (Prantsuse keelest.) Soldat sõast koju tuli —Vandudes siis rääkis ta,Mis ta kuulnud, näinud oliJa mis ise teinud ka;Kuida ükskord tema vägiKümmetuhat korragaVõeraid mehi otsa tegi,Tema tappis tosina;Kuida inimese lihaKord ta võtnud küpseta',Et sest lõunaks rooga tehaNälgind seltsimeestega...Kuuljad risti ette lõivad,Hirmu täis nad ütlevad:"Kes jo inimesi söövad,Need on püsti paganad!"Soldat vastab: "Üks on söödud, —Sest saab
- [Kohtunik](https://sonett.ee/kohtunik/) - Tark Musti luges Misri luuletusi.Ta kaalus sõnu, otsis mõtteid ülesse,Siis järelmõeldes viskas laulud tulesse,Pia oli ilus käsikiri tuhk ja süsi. Kõik olgu neetud, ütles Musti, auulik,Kes mõtleb nagu Misri, — tema agaVõid jääda üksi ilma nuhtluseta:Sest Allalt luule andi sai ju iga laulik;Ei tunne seda halvalt pruukides ta häbi,Katsku ta siis, kuis ise Allaga saab
- [Langenud mänd](https://sonett.ee/langenud-mand/) - Langes mända liivikussa, oli pikem puudest,Oli sirgem, saledam ja kaunim kõigist muudest.Uuristas männaVast ojake,Ta juured mullastViis vallale? Langes mända liivikussa, tüsem kõigist puudest,Juurtega nii kindlalt seisav, tugevamgi muudest.Kas näris männaEhk ussike,Või oma lõheSõi südame? Langes mända liivikussa, puhtam kõigist puudest,Oli kindlam, tervem ka ja siledamgi muudest.Langetas männaVaest inime,Andis ta ohvriksSae-, kirvele? Langes mända liivikusta, linnu
- [Ärge puutuge!](https://sonett.ee/arge-puutuge/) - Kus õõgab süda armastuses,Oh ärge teda puutuge!Kes seda jumalikku sädetSiin kustutab, ei hästi tee. Kui ial leida laias ilmasÜks vaikne, püha paigake,Siis on see noor ja vaga süda,Kes armastab nii hellaste. Oh jätke tal see unenägu,See hiilgav õilme kevade;Ei tea te' mis paradiisiSee unenäoga rikute. Küll murdus mõni tugev südaKui riisuti talt armastust;Ja mõni hing
- [Vaba lind](https://sonett.ee/vaba-lind/) - Rääk rükki orases, ta nägi,Kuis lõoke õhus üles püis,Kuis nagu imeline vägiTad vabalt taeva alla hüis: "Oh taata ette, lõo, vahest"Sind kotkas seal võib tabada"Ta põlgab laulu rinnast, lahest,"Mis kõrgel hõiskad vabana."Sa lenda alla, sest siin rohus"On julgem, kui seal sini õhus!" Kuid lõõritades ikka ülesLõo tõusis, keerles kõrgemal!Seal vabas, taeva õhu sülesTa laulis healel
- [Üks veike laul](https://sonett.ee/uks-veike-laul/) - Üks veike laul, kust tuleb see,Et teda nõnda kalliks piad!Mis on ta sees? — Kas seda tead? —Ta sees on osa mõtte mõnu,On heale kõla, tõe sõnu,On sees — täis hing ja süda! Saks. k. A. Daniel. Sakala nr 18, 24. mai 1886.
- [Mälestuseks](https://sonett.ee/malestuseks/) - Mine! Nüid mu nõuu tead,Tarvita su noorusaega,Õpi targem olema,Õnne vankumata vaegaJa (?) kaaluda ei saa:Vajuma või tõusma pead,Valitsema, võitu saama,Teenima ja kautamaHõiskama või kanda valu,Sell või alas olema. Goethe järele K. Sakala nr 18, 4. mai 1894, lk 2.
- [Muistsed magusad mälestused](https://sonett.ee/muistsed-magusad-malestused/) - Saksakeelest A. —el. Vana eit, pää valge, raamat ees,Istub laua ääres otsides,Raamat, kaaned tolmust laetudLaudilt tolmunult ta võetud.Oli aeg, kus ta ka ilus uus,Aega nüüd ju viinud igavdus. Otsides ta lehti lennutabTumet silma leidu selgitab:Kõltund tamme lehekene tuim,Ammu närtsind, pleekin'd, kõdun'd, kuiv.Leht kord kasvas oksal tamme puusOh need ajad suikvad surma suus! Lehte nähes lendab
- [Kaugel olejalle](https://sonett.ee/kaugel-olejalle/) - Siis oled tõeste läinud armas,Mu kallim sõudnud kaugel nüid.Veel kõlab harjunenud kõrvasSu iga sõna, iga hüid! Nii asjata, kui ränd'ja silmaKõrg' taevast vaatleb ihaga,Kus lõo peidet' õhu ilmaPääkohal hõiskab kõlaga: Nii tungib ikka jälle kartesMu vaade läbi metsa maa.Sind kõik mu laulud hüidvad kurtes:Nüid tagasi oh tule sa! Saksakeelest A. Daniel. Sakala nr 13, 30.
- [Juhtumine](https://sonett.ee/juhtumine/) - (Schilleri järele.) Veel teda näen — ta õekeste keskel,Kui kõige ilusam ta seisis seal;Just nagu päikest vaatsin lõune paistel,Tast kaugel jäin, ei julgend ligedal.Hirm paisutas mull rinda, puna põskel,Kui teda lausa ilus nägin teal,Ja kiirest, nagu kannaksid mind tiivad,Käed kandli keeli helisema lõivad. — Mis mina sellel silmapilgul tunnud,Ja mis ma laulnud, mõtlen asjata; —Uus
- [Keeldus](https://sonett.ee/keeldus/) - Kui rahvas rõõmsalt õhtu ihalVeel lõpetavad päeva tööd,Siis seisad sina mõtte kihal,Su lahkust matvad mure ööd.Sul on su elu õnn ja headusRask' võitlemistes mööda läind,Ja üksina veel kibe teadusSu trööstjaks, seltsiliseks jäänd. Sa suguvõsa oled jätnudJa isamaja pühad raad,Ning osalt sinu usku matnud,On teadusmere kõrged vood.Kõik vagad muistse jutu kujudOn hirmutanud mõtte töö;Nii üksina sa
- [Rist tee ääres](https://sonett.ee/rist-tee-aares/) - Schuhmacher'i mõttel M. Kampann. Tee ääres seisab vana ristKuld õhtu päikse käes,Tad armastus ja palvus vistTein'd templiks usuväes. Sest leinaja, kel' hinges piin,Ta najal kaebdust teeb,Ja mõni kurb hing ütleb siin,Mis lootus temas keeb. Ja mõnda pärga lilledestToob vaga rändaja,Siin pisart valab silmaveestSiit troosti leiab ta. Oh rändaja, kui mööda lä'ed,Ma tulgu meelde sul,Ja närtsimas
- [Juhatajatele](https://sonett.ee/juhatajatele/) - (Schilleri järele.) Miks põlgad meie rõõmsaid noorus-viiseJa õpetad, et tühi armastus?Sa seisad jahes talve külmas iseJa pilkad meie kuldset õilme kuud. Kord kui veel ise noorus nurmel võitlid,Kõik elu hakata, kui kangelane näid,Üht õnne taevast kahe käega hoidsidJa armu jooki neiu huultelt jõid. Oh süda, kui siis raske ilma kera,Ta käigist oleks kukkund kõrvale,Ei armu
- [Minu sugu](https://sonett.ee/minu-sugu/) - (Vabalt Schelleri järele.) Mu suguvõsast järel jäädaEi olnud kirju, vapisid,Me' ainus uhkus oli täädaEt meil ei olnud orjasid,Sest esivanematel kaLiht süda tuksus rinnassa. Mu isa rahvast ilmal' toodiNeis vaesis, kurvis kohtades,Kus loodus võõra ema moodiJa rahvas kõnnib raskuses;Nii nägema siin pidin tastLiht Eesti talupoja last. Ju kätkist vaeseks lapseks jäädesEi kumardand ta kedagiVaid tööle rinda
- [Ema arm](https://sonett.ee/ema-arm/) - Kuulen sõda sõudemassa,Vaenu vankert veeremassa,Noori mehi noppimassa,Vapraid mehi varitsemas —Pisar paisub palgeele,Leinavesi laugudele.Mis mind ajab itkemaie,Leinavetta laskemaie?Kas ehk piiga peenikeneLangend venna nägus neiu,Kangelase kallim kaasa?Ei mul kahju kangelasest,Ega tema kallist kaasast:Ei mul kahju sõbrast, vennast,Ega ellast armukesest.Aeg võib armu rinnust riisu,Sõprust võtta südamesta,Kaasal kallil tuua troosti,Peenel piigal kuldseid päevi.Üks aga hinge õhkamassa,Kägu kurba kukkumassa,Linnukene leinamassa,Valamassa
- [Põllumees ja tema poeg](https://sonett.ee/pollumees-ja-tema-poeg/) - Kord seisis põllumees ta vilja väljalJa laulis nurisedes: "Poleks ootnud! —"Küll olen kündnud, külvand, näinud vaeva"Ja puhast lõikust viljalt saada lootnud:"Umbrohtu täis põld siiski! Kust se saand?"Siin vaenlane küll külvi toimetand!" Seal tuleb jookstes tema pojakeneNii õnnelik, täis käeke ilu õisi.Ta põllu sihest noppind noorukeneNeid õisi siniseid ja valgeid tõisiJa hõiskab: "Isa, vaata! mahedast"Need külitud
- [India rahva mõistu kõned](https://sonett.ee/india-rahva-moistu-koned/) - Õnnest maha jäetud:Kuhu tema oma sammu säeb,Sinna ikka õnnettus tal omaseks jäeb. Kui midagi saatuse jõul korda lääks,Kui ikka oma ettevõttele kindlaks jääks,Siis saatuse abil Sa soovigaKindla sihile saaks. Kasu, mis tõise valu läbi saabubToob õnnetust, on varsti kaotud.Kaan imemisega kaotab väiklast valuKuid ürikselt vältab inimese tulu. Lind, mis aavatud tiivast,Uks, mis ilma on hambast,Niisamma
- [Göthe kurbmängust "Faust" 1. (lk.28.)](https://sonett.ee/gothe-kurbmangust-faust-1-lk-28/) - Ära urise mitte, puudel! Pühad helid,Mis nüüd mu tervet hinge täitvad,Ei sünni kokku sinu kisaga.Küll teotavad inimesed seda,Mis nad ei mõista,Ning hää ja auusa asja pääle,Mis raske kuulutada neil,Nad tõstvad nuramise hääle.Peab koergi nende kombel tegema?— — — — — — — — — — —Kui mitte sa mu tarest lahku ei tahaSiis puudel, jäta
- [Palve](https://sonett.ee/palve-3/) - Kui elu kurval korralaMind muljub muretund:Üht imepalvet pidamaSiis saavad hingesund. On elusõna — muusikasOn õnnistatud võim,On jumaliselt elamasTõest püha iluvaim. Kuis hingest koorem libiseb,Ju kadun'd kahtlus'ki, —Ta nutab, usus õilmitseb,Ja nii on kerge, prii. M. Lermantovi järele J. Lossmann. Sakala nr 2, 14. jaanuar 1889, lk 2.
- [Täis kihvti](https://sonett.ee/tais-kihvti/) - Täis kihvti on minu luule —Ei tõisite olla see või,Sest kihvti Su roosihuuleMu õitseva elusse tõi. Täis kihvti on minu salmidEi tõisite olla või see,Mu südames skorpionidJa — Sina, mu armuke. Heine järele K. Krimm. Sakala nr 1, 13. jaanuar 1890, lk 2.
- [Maa ja meri](https://sonett.ee/maa-ja-meri/) - (Puschkini järele.) Kui üle sinendava mereNii õrnalt heljub tuule hoog,Ja tasa uhket laeva kereSääl hällib vaikne vete voog, Siis mured, mõtted jätan maha,Kõik laulu muused unustan, —Siis armsam mulle mere müha,Tad laisalt kaldal kuulatan. Kui aga laened lõhkvad kallastJa valges vahus villavad,Ning pikne paugub pilve vallastJa välgud vihas vehklevad, — Ei meri meeldi mull' siis
- [Ema ja laps](https://sonett.ee/ema-ja-laps-2/) - J. Sturmi järele A. "Oh armas ema, miks hiilgavadMu õe silmad, nii ilusad?See hiilgus on ikka elav ja uus,On kaunim, kui ilu me jõulupuus." ""See tuleb küll sest, mu lapsuke,Et arm on täitnud ta südame:Ta sooned kõik armust tuksuvad.Sest armust ta silmad ka hiilgavad."" "Oh ema, mu ema, kuis armastan sind!Kas hiilgab mu silm ka?
- [Nüüd aga jälle...](https://sonett.ee/nuud-aga-jalle/) - (Puschkini järele.) Ma uskusin, et unustanudMu süda kauem kannata;Ma rääkisin: "Mis on kord jäänud,See igavesti jäägu ka!" Nii kadusid kõik luule kujudja armu mured meelesta...Nüüd aga jälle uued tujudSu ilu ees löön'd ärkama. H. Käger. Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 48, 30. september 1899, lk 380.
- [Lumesadu](https://sonett.ee/lumesadu/) - L o n g f e l l o w i järele J a k o b J ä n e s. Taevaruumist kui tormigaEnnast laotab hall pilvede süle,Laotab end koltunud kõrremaa,Musta, näotuma nõmme üle,Langeb nagu üks vaikinud ohkeAlla lumi, nii tihe ja rohke. Hiilgab, valendab õhu sees,Nagu vaimustav jumalik valge,Nagu tormil, mis südames,Äraandjaks saab
- [Enne ja nüüd](https://sonett.ee/enne-ja-nuud-2/) - (Lermantovi järele.) Mind sagest teised sõimasivadJa valjult mu pääl' vaatsivad,Et andsin tihti andeks seda,Mis poleks andeks annud nad. Ka saatus võttis sagedasteMind karmil kombel karista:Mu rinnast õrnem tundmus kadus,Ei andeks andmust tunnud ma. Nüüd uuest' rahva sekka tulinMa külma, vilu mõttega;Kuid igal pool mind vastu võetiNüüd lahke, rõõmsa palgega! H. Käger. Ajalehe Sakala Kaasanne Sakala
- [Palve,](https://sonett.ee/palve-2/) - P. Friedheimi saksakeelne laul K. E. Sööti tõlkes. Oh jätke sõbrad, üksindaMind oma valuga:Mu süda jätke puutmataJa kurbdus nõudmata. Sääl selget silma, oh kui truud! —Mind siisgi petsivad;Üks sõna kindel, siisgi talOn järel pisarad. Kõik möödas, väljas puhub tuul,Mu tali algand ka.Mu süda ütlemata kurb —Ta jätke puutmata. Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 47,
- [Kalju](https://sonett.ee/kalju-4/) - (Lermontov'i järele.) Üks pilvekene kalju rinnalJäi pilguks ajaks puhkama,Ja varsi puhta taeva pinnalSäält vara teele tõttas ta. Kuid kalju näo kortsudesseÜks niiske jälg jään'd järele,Ta vajun'd raske mõtetesse,Ja nutab kõrbes tasaste. H. Käger. Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 46, 16. november 1899, lk 365.
- [Viimne Leheke](https://sonett.ee/viimne-leheke/) - L. G. Tschemisov'i järele. Veel tamme ladvas lahedal,Kuis seisis viimsel värinalÜks lehekene oksal sääl, —Ta ümber hulvas maru hääl. Ta kuulas tormi hulumistJa aimas surma tulemist,—Nii iga minut ootusesTa viimses hirmus värises. Ja selle mure, müra sees,Veel minevik talk mõlkus ees,Veel seisis meeles ilus mai,Kus elu talle antud sai. Kui selge sinitaeva all,Veel hingas pungas
- [Kivi ja ussike](https://sonett.ee/kivi-ja-ussike/) - Krõilovi järele A. T õ e l e i d. "Mis mühin, kohin siin! Mis kole kõrval!"Nii vihma sõimas kivi põllu sõrval:"Ja kõik, eks vaata, rõõmu tundvad temast!Nad nagu kallist kaimu kaua ootsid.Mis hääd nad õige märjast mehest lootsid?Ta paaril tunnil lõppis sahisemast.Oh võtaks ilm ka mind kord tähel' panna:Ju mitu põlve siin ma vaikselt
- [Kui pidin sinust lahkuma...](https://sonett.ee/kui-pidin-sinust-lahkuma/) - (Ivan Turgenjev'i järele.) Kui pidin sinust lahkuma —Ei taha salata,Et sind siis armastasin maNii kuumalt, otsata. Kuid nüüd, — ei rõõmu vähemat,Nii visalt vaikin ma,Su pilku kurba, sügavatEi mõista taha ka. Ja aina räägid ikka mull'Me' armsast kodumaast,Kuid kõik see õnn — oh Jumal küll! —Nii võõraks jään'd ma t'ast. Ma palju päevi pärast näind,Ja
- [Üks pehme kevadine öö](https://sonett.ee/uks-pehme-kevadine-oo/) - (H. Heine järel.) Üks pehme kevadine ööOn lilled tuppest toonud,Ja laulurikka kirju vööMull armus taevas koonud. Kes aga kõigest lilledestMul südant siin saab köitma,Kes kõigest laululindudestMind lille paelust võitma? K. Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 44, 2. detsember 1878, lk 1.
- [Elu ja surm](https://sonett.ee/elu-ja-surm/) - R. Schweitzeri järele M. Kampmann. "Mis on elu, isa?" — ""Võitlus, laps, on taMilles mõõgad murd'vad, kilbid kärisevad,Milles südikamad tihti värisevad,Milles selgem silm ei päikest seleta."" "Mis on surm, mu isa?" — ""Rahu, laps, on ta;Kui on möödas tapeluste kole kisa,Oma ingli saadab alla taeva IsaÜtlema, et võitlemisest vaba Sa."" "Las' mind surra, isa. Hirm
- [Ei mitte sind...](https://sonett.ee/ei-mitte-sind/) - Lermantovi järele. Ei mitte sind ma igatse nii taga,Su ilu, hiilgust ma ei armasta,Vaid mineviku mälestusi agaJa kadun'd noorust sinus näen veel ma. Kui vahest vaatan ma su sinisilma,Nii igatseva pika pilguga, —Siis lendvad mõtted mineviku ilmaMu südamega juttu ajama. Mul näha säält mu noorus' põlve päevad,Su näo joontes teisi otsin ma,Su huuldes — silmad
- [Rända, pilvekene, rända...](https://sonett.ee/randa-pilvekene-randa/) - Ferd. Avenariuse järele K. E. Sööt. Rända, pilvekene, rändaÜle mere ja maa;Minagi rändanud palju,Rändanud rõõmuga. Ära ma rändanud olenÕnne ja mure ka:Rända, pilvekene, rändaÜle mere ja maa! Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 38, 18. september 1896, lk 197.
- [Polykrates'e sõrmus](https://sonett.ee/polykratese-sormus/) - (Fr. von Schiller'i järele.) Ta kõndis koha katuksellaJa vaatas Samoselle alla,Mis tema valitsuse all."See saar on ammugi mo väes,Õnn tõeste on minul käes!"Ta kiitis võeral kuningal. "Sull jumalad on armu näitnud,So alamateks endal heitnud,Kes enne sinu sarnased.Ent elab üks — võib kättemaksa;Ei õnnelikuks kiita jaksaMa sind, kui valv'mas vaenlased." Veel alles rääkis külaline,Kui Miletist üks
- [Asjata](https://sonett.ee/asjata/) - A. S. Puschkin'i järele. Asjata üks and mull' antud:Elu, miks mull' antud sa?Ehk miks sala saatus pantudKurjalt sind siis kiusama? Kes mind vaenulisel võimulPõrmust põuest ilma tõi,Hinge täitis ime aimulKahtlustusi rinda lõi?... Eesmärki mul ees ei sära:Tühja täis mu meel ja rind,Ainult igav elu kära,Kurvastusel koormab mind. H. Käger. Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr
- [A. Schelleri (Michailowi) laul: "Minu sugu"](https://sonett.ee/a-schelleri-michailowi-laul-minu-sugu/) - Tõlkinud M. Kampmann. Kes minu sugu ilma tõivad,Ei vürstid, krahvid polnud need,Kuid siisgi uhked olla võivad,Et puudusid neil orjased,Et nende truudes rindes lõivadLiht talurahva südamed. Mu isa, sinna sündis tema,Kus kohad kõhnad, tühjad ees,Kus loodus kare võõrasema,Kus rahvas viletsuse seesPeab põlvest põlve rübelema:On lihtne Eesti talumees. Jäi hälli vaeseks lapseks maha,Tal kasvas kõikumata laad,Ei sallin'd
- [Ju otsas kõik...](https://sonett.ee/ju-otsas-koik/) - (A. S. Puschkini järele.) Ju otsas kõik mu igatsusedJa kujutused kuldsemad!Veel ainult valu, kannatused,Mu tühja südant täidavad. Mu elutormi tuulte saatelOn närtsinud mu noorus' pärg!Ma elan kurvalt ainsal aatel:Mill' jõuab kätte viimne järg? Ma nagu üksik lehekenePuu oksal kurvalt kõikumas,Kust kadund viimne ehekene,Kui tali kätte tulemas. H. Käger. Ajaleht Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 35,
- [Pääsukesed](https://sonett.ee/paasukesed-2/) - Heine järele J a k o b J ä n e s. Ma metsas kõnnin ja nutan,Vint laulab puu oksa pääl;"Mis üle sul, sõber, see kurbdus!"Nii peenelt küsib ta sääl. Hää linnuke, pääsukesedVast seda sull' ütlevad!Mu armsama aknal neil pesad,Sääl tihti istuvad nad. Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 34, 21. august 1896, lk 165,
- [Kaugel, kõrges...](https://sonett.ee/kaugel-korges/) - H. Büttner'i järele. Üksikud mägede ladvad,Üksik ka meri, nii lai!...Maailma loomisest mõtteidTuul üle säält hõljudes tõi. Nad mõlemad päratu kaugelJa suured nii lõpmata,Ja just, nagu valitsev saatusNad kalgid ja armuta! Ei koha sääl haljemad metsad,Ei kuulu sääl laulmise häält,Ei ial, kui kevade kinki,Näe lehkavat lille sa säält. Ei asu sääl soojemad soovid,Ei õnnestav mõtete lend
- [Mis ma kõik mõistan](https://sonett.ee/mis-ma-koik-moistan/) - Ma mõistan:Venekeelt kui vett,Saksakeelt kui savi,Poolakeelt kui pori,Lätikeelt kui lämu;Aga ikka — Armas maakeel, aita! Ainete järele — ch. Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 29, 17. juuli 1896, lk 127.
- [Kasakate hälli laul](https://sonett.ee/kasakate-halli-laul/) - (Lermantovi järele.) I. Maga, pojuke, mu armas,Häiju, häiju sa.Kuu nii vaikselt hiilgab taevas,Kiiku paistab ta.Hakkan vestma muinas-lugu,Laulu laulema;Maga aga, suigu, uinu,Häiju, häiju sa. II. Mööda kiva Teerek voolab,Laeneid laksutab;Kuri Tschetschen kaldab roomab,Mõõka teritab;Kuid su isa — vana soldat,Sõjas harjun'd ta;Maga, kallis, rahul, õrnalt,Häiju, häiju sa. III. Näed kord ise — jõudvad ajad — Võitlus' väljasi;Julgelt
- [Armastuse saladus](https://sonett.ee/armastuse-saladus/) - (Heine järele). Ära karda, et ma armuTunnistan maailmale,Kui mul huuled sinu ilustVoolavad kui lätteke. Nii kui lille metsa peidus,Magab vaikselt varju allKõik see põlev sala asi,Mis mul põues lõkeval. Lõhnab välja tule-kibe,Roosist — ära karda sa.See maailm ei usu lõkkeid:Saab neid luuleks pidama. K.
- [Oh armasta, kui kaua võid!](https://sonett.ee/oh-armasta-kui-kaua-void/) - Ferd. Freiligrathi järele K. Oh armasta, kui kaua võid, oh armasta, kui kaua saad!Küll tuleb tund, küll tuleb tund, kus kalmukünkal kurvastad! Ja selle eest sa kanna hoolt, et arm sul põleb südames,Nii kaua kui üks kallis hing, sull ohverdab end truuduses. Ja kes sul südant lahti teind, oh tee sel, mis sa jõuad, heaks!Sa
- [Kuis võin sind unustada!](https://sonett.ee/kuis-voin-sind-unustada/) - H. von F a l l e r s l e b e n i järele — J. L e p p i k. Kuis võin sind unustada!Ma tean, mis mulle sa;Kui ilm su häädust, armuOn unustanud ka.Ma laulan, hüüan lõpmata:Mu mõrsja on mu isamaa! Kuis võin sind unustada!Sa meeles alati;Ma s'uga ühendatudNii rõõmus, rõhkesgi,Ma
- [Mu hing, Mis teed sa siis?](https://sonett.ee/mu-hing-mis-teed-sa/) - (Strodtmanni järele.) Kui sinu arm kord kustub,Mu hing, mis teed siis sa?Kui armu päev lääb looja — Võid unes unista?... Võid unistada, nähaUnd iga öösega,Ja armu surnu haualVõid vahti pidada? Elly Weltmann. Ajaleht Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 26, 26. juuni 1897, lk 182.
- [Anakreoni laulud](https://sonett.ee/anakreoni-laulud/) - Greeka keelest: Homo Quidam, — ek. Anakreon.(?1550—475) Anakreoni tuleb vanaaja kõige kuulsamate laulikute hulka arvata. Kus iganes rõõm ja list aset oli, sääl helisesivad ka Teose linna mehe ilusamad laulud, mida osavad lauljad kandle kaasmängul pidu võõrastele ette kandsivad. Anakreoni kodumaa oli Joonia maakond Väike-Aasias, ja nimelt, Teose linn. Ta elas kuulsa Persia kuninga Cyruse
- [Armukese pilt](https://sonett.ee/armukese-pilt/) - Greeka lauliku A n a k r e a n i laul (a. 550 enne Kristust). Jakob Mähli saksakeelsest tõlkest A. Grenzstein. Kuule, kuulsam kuju-meister,Maali, suurem maali-meister,Maali pilt mull’ magusamast,Tee mull’ kuju kullasemast!Tee tall’ saled juuksesalgud,Põlvedeni peapatsid,Päältpoolt vaadet valge marmor,Altpoolt vaadet alabaster,Palged paistku kuldest koitu,Silmad saatku tuleloitu,Huuled uhked roosiõied,Mesilinnu meelitajad;Riided punu purpurista,Kehakate kallist kullast.Küll nüüd,
- [Naese ilu](https://sonett.ee/naese-ilu/) - Taara andis härjal sarved Ja kabjad hobustele, Sai jänes kerged jalad Sai'd oimud kaladele Ka lindudele tiivad; Mees sai talt mõtlemist. Mis jäi tall naestel' anda Veel järel? — i l u d u s. See on ta viske-oda, See sõjas kilbiks tall', Seepärast võidab rauda Ja tuld ta iludus. Anakreoni järele P. J. Postimees nr
- [Kaitseja ingel](https://sonett.ee/kaitseja-ingel/) - (Veillez sur moi quand je m’éveille.) Mu kaits’ja ingel, valva mind,Kui ärkan unest ülesse!Suur Jumal seda käskind sind.Mind võta oma sülesse,Mu nõdrusega kannata,Mu kõrvas kõnni lõpmata,Häid sõnu pane suhu mullJa õpeta mind rääk’ma tõt;Kui libisen ma eluteel,Hea ingel, paku mulle kät. Madame Tastu järel Prantsuse keelest Nebocat.Kündja nr. 3, 21. juuli 1882, lk 42, 43.
- [Linnupoeg ja poiss](https://sonett.ee/linnupoeg-ja-poiss/) - Kas sa tahad kinni võtta, Poisikene mine? Küll ma näen, sa’i taha jätta, Sull on armas lind. Aga mõtle, poisikene, Et mull hella ema ka, Kellel marja meelekene, Kellel kaunis, kaunis ma. Mõtle, kui üks röövel tahaks Ema sülest sind, Kas sa talle kätte lähaks Nagu väeti lind? Kui ei kuuleks kaebamise Kurja röövli kurja
- [Sinule](https://sonett.ee/sinule/) - Oh, kõik lilled tahaks keita Sulle üheks kimbuks ma, Ja Su ümber pärjad heita, Naerdes vaataks vällja Sa. Sull’ kõik linnud tahaks püida, Kõik, mu meele järele, Kui nad okstes mõtsid hüida, Juhtisin nad Sinule. Oh, kõik varandused kanda Mulla põuest tahaks ma, Et ma Sull’ nad võiksin anda, Suur ja rikas oleks Sa! Oh
- [Armastuse mötted](https://sonett.ee/armastuse-motted/) - J. Sturmi järele. Oh armastus, su mõtted On taevast kõrgemad! Ja põhjamata merest On sügavamad nad! Oh armastus, su mõtted, On tuulest kiiremad, Nad tuhat korda rohkem Kui päike säravad! Märt. Linda nr. 32, 18. august 1895, lk 515.
- [Rändaja laulik](https://sonett.ee/randaja-laulik/) - Kas lauldes läbi laane Vöi üle jääse kaane, Kuid ikka reisi teel. Kui vaevalt idas koidab, Ilm alles tasa, vaik, Siis läbi hinge loidab, Sääl ilus õiepaik! Eks körgel linnud lenda Ja pilved üle enda, Kuid kiirem mötte luul. Kui linnud ja kui tuul. Köik pilved langvad alla, Kuid möttekäik on valla: Ta töuseb taevasse!
- [Kaks ema](https://sonett.ee/kaks-ema/) - “Mu poeg on tema olnud, mu pojaks jääb ta ka Kui ka nüüd otsitakse tad taga kohtuga: Tad liigutasin põlvel, ta olnd mu meelehää, Kui puhkas emarinnal ta väike, armas pää. Kui teised teda laitvad, lääb vesiseks mu silm – Ta oli hää ja vaga, – tad võrgutanud ilm! Kui ka tad kinni võetaks ja
- [Tänu](https://sonett.ee/tanu/) - Kuis oli minu süda kerjusvaene, Kui esimest kord vastu tulid Sa – Mull’ kinkisid heldelt, mida elulaene Mu hinges oli riisund armuta. Mu usaldus ja rõõm, need kaotsi läinud, Siin pettus-rikka, piina pinnala – Ma usun jälle, sest’aast kui Sind näinud, Ja südamest võin jälle palveta. Kui ingel saadetud Sa alla taevast Mull’ valgustama pimet
- [Surnud varblane](https://sonett.ee/surnud-warblane/) - Kass oli karates kaelaluu murdnud Varblase isaksel, vanaksel, Murre on varblase rahval, et surnud Peremees pisuksel pereksel: Sinna ja tänna nad lendavad nüüd Öhu seest kostab meil kaebtuse hüüd. Kaeru sääl pölleaga välja toob piiga, Riputab kanadel söögiksa, Ei sest ka varblased arvagi liiga, Tulevad kanadel vöörsiksa: Sinna ja tänna nad lendavad nüüd, Unusud surnud
- [Mere kaldal](https://sonett.ee/mere-kaldal/) - Me olime merekaldal Kord kaluri maja ees … Veest kerkis õhtune udu Ja heljus õhu sees. Ja tornisse, nagu ikka, Siis pandi tuled sääl; Ning uduses kauguses hakkas Laev paistma mere pääl. Me rääkisime sellest, Kuis elab meremees, Ja vee ning taeva vahel On hirmu ja rõõmu sees. Me rääkisime maadest, Mis lõuna, mis põhja
- [Kuupaistene öö](https://sonett.ee/kuupaistene-oo/) - Öö on teel… Silm ette vaatab … Hing ja ihu roidub käigil … Vaata, kuu ju kiiri saadab, Õrnal õnnistaval läigil Kuldne kuu, su kiir nii mahe Ilustab nüüd öösist ilma … Valu vaob, ja rind on lahe, Vaikne pisar veereb silma. H. Heine järele Jakob Tamm. Linda nr. 34, 17. august 1899, lk 557.
- [Ingel](https://sonett.ee/ingel/) - Edeni lävel ise-endasÖrn ingel seisis hiilguses;Kuid põrgu kohal demon lendas.Tal mässuhimu südames. Vaim, keda kahtlus taga sundis,Siis juhtus inglit nägema;Uut eluhõõgu tema tundisJa hakkas õrnalt rääkima: “Oh anna andeks! Minu silmaSiin muidu sa ei puutunud:Ei vihanud ma kõike ilma,Ei kõike ilma põlganud.” A. S. Puschkini järele Jakob Tamm. Linda nr. 34, 17. august 1899, lk
- [Murueide tütar](https://sonett.ee/murueide-tutar/) - (Elverstud.) Lugulaul Daani rahva-juttide järele. Saksakaalse ümberpaneku järele eestistanud A. Jürgenstein. Eessõna Vaat, Oluf hobust peab õhtu eel,Kui udupilv tõusis ju üles,Kui lühnajad lilled ja haljendav aasMeelt hoidsid rahu süles. Ta haljale mättale pani pea,Ja väsimus silmi ju surus;Säält naeratas lahkelt tal neiupaar,Kes asuvad metsas, murus. Üks silitab kahvatand põske tal,Ja teine tal sosistab salal:“Mu
- [Armastus ja truudus](https://sonett.ee/armastus-ja-truudus/) - Kui truudus üksi valvab, Ja pole armastust, Säält kaugele on kadund Kõik elurõõm ja lust. Ta sunnib kurvalt, valjult Küll kohust täitma Sind, Ta hoiab raudses võrus Et Sul ei lõhkeks rind. Kuid arm on truuduseta Kui tuli koldeta, Kui templi teotaja, Kes rüüstab pühama. Arm truudusega ühes Kui rõõmus linnulaul, Mis taevapoole tõuseb Siit
- [Nägin](https://sonett.ee/nagin/) - Oma peigmeest kaugelt nägin Õuest välja minevat – Ma ei saanud sõna lausta. Silmi tulid pisarad. Mine kallim, aga õhtul Tule jälle koduje! Päev, mil sind ei saa ma näha. Liiga pikk on minule. Läti keelest M. Pukits. Linda nr. 36, 31. august 1899, lk 585.
- [Lootus](https://sonett.ee/lootus/) - Ma ootsin sind, kui koidupuna Löi õrnas ilus kumama. Ei tulnud sa, ei pidan’d sõna. Ma lootsin: Saad ju tulema. Ma ootsin sind, kui lõunas päike. Mu kõrgem püüd, mu paelus. Ei tulnud sa – mul silmas läike: Veel suuremaks sai igatsus. Ma ootsin sind, kui õhtul eha Ju oli kustumiseteel; Ei tulnud sa, mu
- [Lahkumisel](https://sonett.ee/lahkumisel/) - Lord Byroni järele V. Rosenstrauch. Kui sügav rahu väljadel Ia öö meid lahutab, Mu sõber, siis mind sala hirm Su pärast hirmutab. Mu hing ei kuskil rahu saa – See on ju viimne öö, Siis vaiksest kodust lahkudes Viib kaugele mind tee. Oh, miks ei süda nuta siis Ia miks ei kurvasta. Kui kõigist neist,
- [Murueide tütar. (Lõpp.)](https://sonett.ee/murueide-tutar-lopp/) - (Elverstud) Lugulaul Daani rahva-juttude järele. Saksakeelse ümberpaneku järele eestistanud A. Jürgenstein. III Hommikulaul Päev tõuseb idast ülesse, Ju punab pilvepiir; Ta särab üle mere, maa – Kõik valgustab ta kiir. Ta ilmub kaugelt ilu-maalt, Säält paradiisi seest, Toob elu, valgust, rõõmustust Ja pühib silmad veest. Jah, Looja päike täidab maad Tõest’ õnne, iluga, Kõik suuri,
- [Emale](https://sonett.ee/emale-3/) - Laula, ema, veel kord seda laulu, Mis laulsid mull’ lapsena, Kui suudeldes võtsid mind sülle Ja kaisutid armuga. Sel korral ei võinud sa teada Mis ootan su lapsukest eest, Kes elab ta õnnes ja rõõmus Ehk mure ja hädade sees. Täis tuleva õnnede aimu Su süda siis lootuses lõi Ja lauldes õnnelik tundmus Sul pisarad
- [Hää on surra …](https://sonett.ee/haa-on-surra/) - Hää on surra puhta südamega Lahkuda siit ilma vaevata: Kui ei kedagit siin ilmas ole Kes jääks kurtes järel leinama. Väsind elu-vaevast, võitlemisest, Unustades seda saatust siin – Süda, mis nii tormiliselt tuksus – Hauas unustud kõik vaev ja piin. Hää on surra, kui kõik lõpetatud, Karikas on joodud põhjani – Nagu kustub lamp, kui
- [Mõrsja unenägu](https://sonett.ee/morsja-unenagu/) - Koslovi järele Venekeelest Vold. Rosenstrauch. Pilved katnud tähed taevas. – Maru tormab üle maa; Laened vahul kallast peksvad, Siisgi nad ei rahu saa. Vaiksel kahvatanud neiul Pisar tungind palgele, “Oh, nüüd tormiöösel pimel Läks mu armsam merele!” Kaua, kaua vaiksel palvel Palvetas ta armsa eest. Kelle laev on maru keskel Ümberpiirtud laenetest. Tornis kell ju
- [Naese armastus ja elu](https://sonett.ee/naese-armastus-ja-elu/) - (A. v. Chamisso järele L. G.) Magus sõber, vaatad Imestades mind, Ei sa tunne seda, Mis mul tunneb rind! Ei sa tea ial Kuis võin nutta ma, Mis mu põue liial Täitnud lõkena! Kuis mu rinnas tundmus Arusaamata, Et ei sõnadega Suuda seleta! Tule, pääke peida Minu rinnale, Kõike rõõmu hüüda Võin siis sinule. Juba
- [Pärlipüüdja](https://sonett.ee/parlipuudja/) - O. Roquette järele. Su pilk end tihti püüan heita Mu silma sügavusesse, Vist arvates, et võiks säält leida Mõnd pärlit põhjast ülesse. Ma luban, mine kasta alla, Võid keelmata sääl otsida – Vist naeratad, kui oma pildi Säält leiad kalli pärlina! Märt. Linda nr. 40, 7. oktoober 1894, lk 638.
- [Hingevõitlus](https://sonett.ee/hingewoitlus/) - Rudolf Löwensteini järele. Kust sain ma seda uhket jõudu, Kui minu rinnal olid Sa, Mis siis mu hingest läbi lehvis Nii taevaliku väega? Kui örnaks musuks vajusivad Meil huuled kokku värinal, Siis tundma arvasin, et nagu Maa põhi köiguks meie all. Sa kohkusid, mind tõrelesid, Mu palg löi häbist punama: End armastada lubad ikka. Kuid
- [Metsavahi Manni](https://sonett.ee/metsawahi-manni/) - Saksakeelest M. Pukits. Sääl nõgustiku harjul Veel seisab metsa varjul See üksik majake. Sääl kõndis puude vilul Ta unenäode ilul Ja vaatas mõttes kaugele. Siis, nagu vaikses valus, Ta köndis metsa salus, Truu koer ta kõrval käis. Ta tihti istus maha Ning tsast metsakaha Käo hüüd kuulatama näis. Siis nägin teda aga Ma aknal õite
- [Jöulul](https://sonett.ee/joulul/) - Soomekeelest Olli Vurine’i järele. Saal on täis hiilgust; Hedwig ja ArnoldHüppavad ümber jõulupuu:Ruumi on jooksta, nad mängivad praegu,Naeru ja laulu on täis neil suu.Rikkus on ringi, puudust ei nähta,Laual on maiusetoidud neil eel.Rohkesti kingitust saanud nad täna –Papal ja mammal on helde meel. Vaata seal hurtsikus: Juku ja ManniPaljastel õlgadel mängivad!Vahete vahel loeb isa neil
- [Laulutiivul](https://sonett.ee/laulutiiwul/) - Ma laulutiivadel kanda Sind tahan, mu südame neid, Siit ära Gangese randa – Koht ilusam ootab sääl meid. Täis öisi sääl rohuaed kahab Kuu vagusa valguse all Ja lootuslilleke tahab, Et ilmuks ju noppija tall. Ja sinilillid, nad ala Maast piiluvad tähtede pääl, Ning armastuslugusid sala Roos jutustab roosile sääl. Gazellid, nii targad ja kained,
- [Vanataadi jõulud](https://sonett.ee/wanataadi-joulud/) - Vaata, valgust pilgub vähe,läbi akna, pisukse,Vana, lagunud on tuba,aina külm ja tahmane,Vana Peedu üsna üksi,puhkab vaikselt voodisse.Jõulu-õhtu püha toiduks,leivapala söönud ta. Ärdati ta Taeva Isapraegu oli palunud:Surm mul tulema on visa,küll ju olen elanud!Võta, Issand, ihu, hinge,oma armu hoole all,Korista mind ära ilmast,Saada õndsal’ rahumaal! Kust need armsad, hellad hääled,mis tal tungvad kõrvasse?Õrnalt kajavad nad
- [Ah need leegid](https://sonett.ee/ah-need-leegid/) - Kus on nüüd see kullakene kellest kord su kannel kõlas? Kus see pilk, mis sulle rinda Nõialeegitsusi valas? Ah, need leegid kustun’d ammu! Süda, see on külm ja tühi Ja ses tühjas, kõrbend rinnas Peavad laulud kurbi pühi … H. Heine järele Ed. L. Wöhrmann. Linda nr. 47, 16. november 1899, lk 764.
- [Viltu vajund majavärk](https://sonett.ee/wiltu-wajund-majawark/) - Üks viltu vajund majavärk On ilm … täis kitsaid käikusid; Kui sirgelt tahad käia sees – Siis taod pääga talasid. Noh, kumarda, kui kitsas käik Ja lagi vajund madalaks. Ei! parem puruks peksan pää, Kui sirget selga painutaks. Petöfi järele J. Parv. Linda nr. 47, 16. november 1899, lk 765.
- [Armulaul](https://sonett.ee/armulaul/) - Saphiri järele J. Parv. Kuda armusalmikestOleks kerge teha?Ei ma tea isegi,Pole jäänud päha. Oodake, kui armutuskAsub südamesse,Kuni kõige pimem ööKipub rindadesse; Kuni viimaks lootusgiKaob jälgedeta,Kuni elu hiilgekülgKustub hiilguseta. Pugege kui ööpik siisPimeduse põue;Torkva okaspõõsasse,Ämaruse õue. Haigest rinnast hoovakeVerd siis lauludesse!Küll see hallik voolab siisIga südamesse. Sest et ainult tumedasNäete vikerkaari.Sest et lõhkend pragudesLeida vett nii
- [Lehekene](https://sonett.ee/lehekene/) - Varrest vara lahutatud Lendab närtsind leheke Kölest tuulest vintsutatud ­– Kust sa tuled, vennakene? Kust ma tulen – küll veel tean: Kui ka ammu suve läind Kõrget tamme meeles pean Ehk küll välk ta puruks teind. Läbi metsa, vainu veerde A’ab mind tuule heitlik sund Üle mäe, oru äärde Puhkust too ei üksgi tund. Tuuletiivust
- [Jumal on me kindel linn](https://sonett.ee/jumal-on-me-kindel-linn/) - Jumal on meie kindel linn Ja kilp ja möek ning oda: Ta aitab oma rahvast siin Ta kaitseb oma koda, Ehk pölegu meil eel Vaenlase viha meel, Ehk suur ta kavalus Ja hirmus tugevus, Et pole maa pääl sarnast. Ei saa küll meie omast väest Vaenlase vastu pandud, Kuid tema vöitleb meie eest, Kes Isast
- [Pühade tundmus](https://sonett.ee/puhade-tundmus/) - Kuis ülendad sa vaimu pörmuvilust, Sa kullast särav kevadene päik’! Ilm hiilgab nagu lehtla rõõsast ilust – Kus ial astun – öitsva lille läik! Mind meelitamas metsa saladusse On ihaldavalt hõiskav linnu-koor; Nii sammun jälgedeta sügavusse, Kus ringi roheline metsaloor. Mis magus õhk siin tõuseb lilleluhas, Kus loodus sajakordselt sigineb Ja kaugelt tornilt kella hääl
- [Köike alga Jumalaga](https://sonett.ee/koike-alga-jumalaga/) - Ümberpannud Ida. Sa kõike alga Jumalaga! Ja lapselikult teda usu täiesti, Sa oma jõuu pääl’ ära looda; Sest a l a n d u s sind hoiab langemast Sa kõike alga Jumalaga: Kes teda juhiks võtvad teel, Eesmärgile need saavad ikka; Neil kõigil kinni’tud on meel. Sa kõike alga Jumalaga! Siis väge jõudu saadab ta.
- [Noor süda](https://sonett.ee/noor-suda/) - Nad ütlevad, ma vana Ei, pole tõsi see, Küll iga minul kasvab, Kuid süda on nooreke. Eks vaata, kuda loodus, On ehtind enese? Ta noor on ikka aina, Ei ial vanane. Küll vahest talv ja sügis, Tad nagu vanandab. Kuid tuleb aga kevad’, Ta kohe nooreks saab. Nii minu põues lugu Kui looduses sa näed,
- [Uue aasta soov](https://sonett.ee/uue-aasta-soow/) - Karl Geroki Palmi lehtedelt tõlkinud G. E. Luiga. Meil uueks aastaks vana Jumal Veel jäägu saatjaks armuväes. Ta omi lapsi vanal ajal Ju toetas kange käe najal – Me tulevik on Tema käes. Meil uueks aastaks vana Jumal Veel jäägu saatjaks armu väes. Uus õnn meil tulgu uueks aastaks – Kall’ vett Jehoova kaevudes! Pea
- [Neiu põli](https://sonett.ee/neiu-poli/) - Serbia laul. Neiu, neiu, oh mu kulla, Kas on roosid, kas on kannid, Kas on kannid kulda karva Millelt rind sul armsalt lehkab? – Kas sul, poissi, poolta meelta? Ei need roosid, ei need kannid, Kannid kulla karvalised, Millelt lehkab minu rinda: See on neiu õrnus, puhtus. Joh. Liiv Olevik nr. 1, 4. jaanuar 1892,
- [Hilja](https://sonett.ee/hilja-2/) - Heine järele J. Parv. Su naeratus on hiljaks jäänud, Su ohkamine – hilja see! Need tunded ammu ära lämbund, Mis leekisid kord sinule. Su vastuarmastus on hilja! Su armupilgul, hellaste Nad hiilgavad mu südamesse, Kui päikse kiired hauale … Olevik nr. 2, 11. jaanuar 1893, lk 39.
- [Kannatus](https://sonett.ee/kannatus/) - Saksakeelest M. Tamm. Vaik kannatuse-ingelKäib läbi ilma-maa;Kus on ja häda hingel;Sääl kohe trööstja ta.Ta silmist rahu särab,Kell, armas, vaga viis.Kui ilm su ümber kärab,Ta ligi hoia siis. Ta vaigistab kõik valu,Teeb nutja naerule,Viib läbi leina-paluRoht-aida armsaste.Ja kui sul hinges haavad,See ingel – seda tea –Teeb, et nad terveks saavad,Ehk küll ei sust nii pea. Ei
- [Akosa-puu](https://sonett.ee/akosa-puu/) - India laul. Tartu prof. L. v. Schröderi j. A. Grenzstein Kuis nii imelises ilusSinu õied säravad!Ons mu armuke su vilus,Õied tema varjajad? Raputavad õitsvad peadNagu poleks teda näind;Oh akosa, küll sa tead,Sest ta on sust mööda läind. Kui ta möödaminnes puutusSinu lehkvaid lehtesi:Leht sääl õitsvaks õieks muutus,Seda tean selgeste! Ilma temata sa säraPoleks sündind ilmale:Oh
- [Tähe vastus](https://sonett.ee/tahe-wastus/) - Rootsi rahvalaul. E. Kizberg Küsis neiu: Sära tähte taeva telgil,Miks sa iga õhtu pärast päeva loojaMetsa serval särad ime helgil.”Kuuldi tähte kostvat tüdrukule:Suurem õigus küsida jääks ikka mulle,Kes sa oled, noori nägus neiukene,Miks sa pärast päeva looja kullakeneAknal seisad, vaatad õue puna palgel?Et sind näha saada, hiilgan õhtu algel.Taevas, tuhat tähte kõrgel sääl,Ühtgi neiud sinu
- [Venedigu paadilaul](https://sonett.ee/wenedigu-paadilaul/) - K. Woermanni järele* M. Lipp Liigu, laevukene, liigu Merel lahke lennulla, Kiigu, lainekene, kiigu Paadi ümber iluga. Laula laevas, neiu noori, Laula laulu lõbusat Merest, kellel mõrsjaloori Pakkund kuulsad kuningad. Sõjasarved, luid ja rammu Süütke meeste südame: Muistse võidu vannik ammu Kadund kalda kõntsusse! Unista, mu hingekene, Imelinna iludest, Kuna koit nüüd kullaline Paistab rahu
- [Kah isa sõnad](https://sonett.ee/kah-isa-sonad/) - Dr. Veske järele. Minu isa ütles mulle: Ikkes jälle meie maa, Ikkes jälle meie rahvas: Armas poeg, sest rõõmusta! Kuidas ike neile tuli? Ütle, isa, minule! Isa ütles: Ike tuli Kui see ehatäheke! Ike kukkus neile kaela, Kammits kasvis jalgesse, Ämblik kudus peene paela, Udu asus silmile. Vaimuöö me vara alus, Poeg, ta väga lõbune!
- [Puusepp](https://sonett.ee/puusepp/) - Taani luuletaja Claudius Rosenhoffi laul. Tõlkinud A. M. Saar Miks oled sa veel virgalt töölNii hilja, vaiksel süda ööl?Miks kahvatanud on su paleJa silmas pisar, meel nii hale? “Päev liiga ruttu mööda läeb,“Tööd mul veel palju teha jäeb,“Seepärast ööd pean mõtma juure …“Mu palet kahvatanud mure. Oh sõber, õigust ütle mul:Miks elu raskeks läinud sul?Sa
- [Talumehe mõte](https://sonett.ee/talumehe-mote/) - A. V. Koltsovi järele B. Weber. Lauda istudes, Hakkan mõtlema, Kuida ilma sees Üksi elada. Pole vaesel mul Naista noorukest. Pole vaesel mul Sõpra ustavat, Puudub varandus, Armas kodupaik, Äglid, sahad ka Kündja hobuga … Mulle isake Jättis pärida Pääle vaesuse Rammu raudase. Kuid ka seegi pea Hakkas raugema: Võõrsil töötades Kadus, lõppis ta. Lauda
- [Sa räägid](https://sonett.ee/sa-raagid/) - Petöfi järele M. Pukits. Kallikene, sina räägid Palju minu häädusest, – Minu häädus aga võrsub Välja sinu südamest. Maapind kannab kaunist vilja, Kuid kas oma jõuuga? – Ühtgi kõrt ei või ta kanda, Kui ei päike naerata. Olevik nr. 6, 7. veebruar 1894, lk 136.
- [Eksind](https://sonett.ee/eksind/) - Kurt Mülleri saksakeelne laul K. E. Sööt’i tõlkes. Oh mu vaene ema, ära nuta, Kuuled minult halva sõnume …. Kõigist haavadest, mis sulle löönud, Peab olema see viimane. Oh mind hukka mõistavad mu sõbrad, Sõbrad eksitaval eluteel …. Ainult kaks, mu ema ja mu Jumal, Nemad annavad mull’ andeks veel. Olevik nr. 7, 14. veebruar
- [Unenägu](https://sonett.ee/unenagu/) - Hermine v. Hillerni järele J. Parv. Ma nägin Sind unes, mu kallim, – Sa seisid altari ees; Su kõrval seisis mõrsja Sääl pulma ehete sees. Ta kleit ja juuks on kaetud, Küll tuhande pärliga – Need pärlid on pisarad, mida Su pärast valand ma. Need pärlid on hiilgavad, kallid, Ja mõrsja on õnnelik ka: Mu
- [Ära eksinud](https://sonett.ee/ara-eksinud/) - Max Kalbecki järele B. Weber. Meid viivad palju teesid Küll laia ilmasse, Ei üksgi neist vii koju, Ei üksgi sihile. Ma eksisin neil teedel – Nüüd süda jahtunud: Mul on, kui oleks hauas Mull ase valmistud, Kui oleks kuldsel armul Jää, lumi katteksa, Kui otsiks tema jälgi Ma ilmas asjata. Meid viivad palju teesid Küll
- [Peeter Suur ja bojaar](https://sonett.ee/peeter-suur-ja-bojaar/) - Tõlkinud E. Kizberg. Üks kõrgeauuline bojaar Ütles kord Peetril: “Kõrge tsaar! Sa tead, suur tükk a’ab ikka lõhki suu Maid endal võita tahad otsatu, Meil juba praegu palju maad; Tark mees peab piiri, rajab raad.” Rääkis bojaar, Tall vastas Tsaar: “Armas sõber, maade vihkaja, Ei maad ma taha, vett ihkan ma.” Olevik nr. 8, 24.
- [Hobuvaras](https://sonett.ee/hobuwaras/) - Petöfi laul. Joh. Liivi tõlge. Kui udu sulge Torm lennutab, Nii kiirelt julge Poiss ratsutab. “Kust nõnda kiirelt Kälimees?” “Just küla piirelt Siit tükk maad ees; Suur hobukari Sõi vainu pääl; Selle musta sälu Ma püüdsin sääl. Ma koduta, maata, Kus olen, kus käin; Linn praegu peab laata, Sääl sälu müün.” “Pea, sõber, pea, Ei
- [Tähed](https://sonett.ee/tahed/) - Homjakovi “Звезды.” A. Grenzsteini tõlge. Kui on kadund päeva kära,Vaata öösel ülesse:Kõrgel ilmub ime sära,Vaatab alla vaikseste. Taeva võlvil tulemeredIgaveste rändavad:Need on suure Looja pered,Looja sõnakuulajad, Vaata üles, siis sa näedLõppemata imesi:Lugemata taeva väedTäitvad taevast üleni. Saatvad valgust suurde ilma,Valgust pimedusesse,Saatvad valgust meie silma,Imestust me südame. Olevik nr. 9, 4. märts 1891, lk 193.
- [Emale](https://sonett.ee/emale-4/) - Heine järele O. Grossschmidt. Ma võtsin kord su juurest ära minna, Kas ilma otsa tahtsin tõtata, Et saaksin armu üles otsida – Ja et ma armule siis avaks rinna. Küll otsisin ma läbi maa ja linna, Küll iga ukse ees jäin seisma ma Ja võtku armu endal kerjata, Kuid armu eest sain ikka põlgdus hinna.
- [Ööpik ja õis](https://sonett.ee/oopik-ja-ois/) - F. Bodenstedti järele G. Õis. All aias õhkas õitsilind Ja kaebas kurvalt ühtelugu: Mis aitab see, et meie sugu Võib lahkelt laulda võsa vilus, Niikaua kui me põu ja pugu Ei ehi, lehi lille-ilus! Õis jälle õhkas peenra pääl Ja kaebas kurvalt igal ajal: Mis aitab see, et rõõmsal rajal Ma ehin, lehin lille-ilus, Niikaua
- [Asra](https://sonett.ee/asra/) - (Sõnad kuulsale Rubinsteini laulule) Saksa keele j. M. Lillenupp. Igapäev käis imeilus Keisri-tütar jalutamas Õhtu viivul kaevu ääres, Kussa laine lustil laksub. Igapäev ka ilus ori Õhtu viivul viivul kaevu ääres, Kussa laine lustil laksub ––– Igapäev talt kadus jume – Kadus jume. Ühel õhtul keisri tütar Küsib otse orja käest: Sinu nime tahan teada,
- [Pilt](https://sonett.ee/pilt/) - Heine järele J. Parv. Ma tuikusin tumedas mõttes Su inglike pildi ees; Mul oli kui oleksin elu Veel leidnus su silmade sees. Su huulede ümber nii armsalt Õrn naeratus lehvivat näis: Su silmad, need oleksid läinud Kui kurbtuse pisaraid täis … Mu silmi ka pisarad tulid Ja voolasid valuga – Ei uskuda siisgi ma suuda,
- [Mis on raha?](https://sonett.ee/mis-on-raha/) - (Что такое деньги?) Барон A. Тутаевь. G. E. Luiga. Targa juurde astus laulik, Hakkas nõnda küsima: “Ütle mulle, mis on raha? Sõbrakene, seleta!” Tark nii kostis laulikule: – “Mitu korda sinu salm Elu tühjust tunnistades Ütles: raha, see on tolm,” – “Tõsi küll,” nii lausus laulik, “Siisgi selles asjas sa Oma arvamist mull’ ütle, Oma
- [Rahuriik](https://sonett.ee/rahuriik/) - Saksa keelest Mart Tamm. Kõrget seisis taevas päikeValged pilved looril ees; –Meri oli vaikseks jäänud,Mina tüüril mõtetesNägin laevas nägemise –Poolelt ilmsi – une sees:Ilma Lunastaja ise –Kristus seisis minu ees. Oh kuis lehvitavad temaValged riided tuule käes!Oh kuis suureks muutus tema! –Ilma täitis Vägimees:Tema pää see puutus taeva,Käed ta laotas laialiKõiki õnnistades tõstesÜle maa ja
- [Tondid](https://sonett.ee/tondid-2/) - A. Puschkin’i järele –rgn. Pilv, see tormab, pilv, see keerleb, Pilvelt pilub kahvand kuu; Lumi lausa langeb, veerleb; Pime öö on otsatu! Sõidan, sõidan laual luhal, Kellukene kõliseb … Hirmus, hirmus tormi uhal Sõita – lumi keerleb, keeb! Hei, las’ käia! … “Jõudu pole, Isand, raske hobustel; Silmad matab tuisk mul kole, Lumi lasub lausa
- [Troostita](https://sonett.ee/troostita/) - Mia Holmi laul, tõlkinud M. Kiisk (?) Väikses palves tõstan käed Kõrge tähte poole ma: Hellad tähed, ööde küünlad, Võtke vähe pidada! Vaiksed tähed, jahutage Minu valu palavat, Minu südamesse saatke Ühte ainust pisarat! Aga tähed mind ei kuule, Edasi nad rändavad: Kõrgest nagu uhkelt alla Külma pilku saadavad. Olevik nr. 14, 4. aprill 1894,
- [Mälestus](https://sonett.ee/malestus/) - Carl Hermanni järele B. Weber. Sa truudust, armu vandusid Mull’ kerge meelega: Su vanded tuulde tuiskasid – Su meelest läinud ma. Kuid selle aja mälestus Ei kao mu rinnasta: Ei üksgi valu, kurvastus Su kuju kustuta! – Olevik nr. 14, 8. aprill 1897, lk 327.
- [Mängumees](https://sonett.ee/mangumees/) - A. v. Chamisso järele G. Õis. Mõis mäel on lusti ja lõbu sees,Sest praegu seal pulmapidu on ees;Kõik hõiskavad õnnel, puhumas pill,Kuid mõrsja on nukker kui närtsind lill. Ta närtsinud sellel’, kes meeles tal veel,Kuid pole ta peigmees siin pulma teel:All kõrtsis istub ta hulga eesJa viiulit mängib müra sees! Ta mängib ja pää läheb
- [Veskis](https://sonett.ee/weskis/) - Hermann Kurzi järele J. Parv. Häämeelega istun Ma veskis kui võin; Siin väriseb põrmand Ja vabiseb sein; See hingest käib läbi Kui kartus ja piin, Ja mõndagi tundmust See äratab siin. Mu Mari, mu ingel, See elab ka siin, Veel aasta või rohkem, Siis kodu ta viin. Kuid arm toob ka murel – Ei midagi
- [Ülestõusmise püha hommikul](https://sonett.ee/ulestousmise-puha-hommikul/) - Saksa keelest Mart Tamm. Ju puhtel tõusis Lihavõttes Üks lõokene õhusse; Säält kõrgelt – sini laentes tõttes ­– Ta laulis alla rõõmsaste. Ja kui nii helkis lõo laul õhust, Siis kõlas tuhat häälel ilm: Oh tõuse maa, sind surma rõhust Ju päästnud Looja armu silm! Oh tõuske, tõtke vetesooned Ja kiitke kohal Issandat! Sa tõuse
- [Laul](https://sonett.ee/laul/) - Schellingi järele V. Grünstamm. Mu rinda õrnalt täidabÜks imeline läik.Mis salast valgust heidab,Kui hele ehakäik;See on su kuldne kuju,Mu maim talt värskust joob,Ta viib mult muretuju,Mull’ paradiisi toob. Kui lindu liugeldesMa ligi teda näen,Kui aga igatsedesTall’ ligemale laenJa kui mu ihkav südaJu põksub rahutult,Siis, aga siis, oh häda,Siis põgeneb ta mult! Oh kuldene, ei taha,Sind
- [Emale](https://sonett.ee/emale-5/) - George Baron Duherne laul. L. E. [?] tõlge 1873. Kõik ilma ilu annaks ma,Mis näinud olen elu a’al,Kui kord veel võiksin viibidaJa nutta ema rinna na’al. Sääl minu armas rahukoht,Kust sain ma nõu ja kinnitust,Kui ähvardas mind hädaoht,Ka leidnud majast toetust. Nüüd tihti seisan pisaralMa unes ema kalmu ees:Kord on see lume vaiba all,Kord jälle
- [Elust lahkumine](https://sonett.ee/elust-lahkumine/) - (Saksa lauliku Th. Körneri laul, mida ta pärast lahingit sõjaplatsil, kuhu ta ennast arvas surevat, on luuletanud.) Jaan Parv. Haav valutab, ju sinised on huuled; –Mu veri tardub, meeled segi läevad;Siin lõpevad mu noored elupäevad –Nii kui sa tahad, Jumal, kes mind kuuled! Mu lõbusamad lapsepõlve luuled –Nüüd ainult noorusunenäoks nad jäävad!Kuid mis mu silmad
- [Nõia õpipoiss](https://sonett.ee/noia-opipoiss/) - Göthe laul, Joh. Liivi tõlge. Hõissa, meister sõitis ära! Seda ootsin ammu juba. Nüüd kord ise olen härra, Oma tuba, oma luba. Neid, kes teda orjand, Tööle saadan ka, Nõia teadust korjand Selleks küllalt ma. Tööle! Tööle, Sala väed, Vaime käed; Maapind liigu, Saada üles vete voole, Lustil kõigu, liigu, kiigu. Vana luud, nüüd nurgast
- [Kas sa mõistad?](https://sonett.ee/kas-sa-moistad/) - Saksakeelse aine järele M. Lillenupp. Kas sa mõistad lille meeli, Kuna kosub kevade, mida hallik kulla keeli Hüüab orus ojale? Kas sa mõistad õhu mängi, Liikumist ja läikimist, Mis teeb vabaks vaesid hingi, Päästab meelt ja murelist? Kas sa kuuled laulu kõla, Kuis ta kostab kaasikust, Linnu laulu hõbe hela, Ime häälte ilusust? Tead sa,
- [Mind meeles pea!](https://sonett.ee/mind-meeles-pea-3/) - Hoffmann von Fallerslebeni j. B. Weber. Me haljal aasal õitsebÜks kaunis lilleke.Ta õis kui selge taevasNii lahke, sinine. See kena lillekeneEi palju rääki tea,Ta ainult tasa hüüab:Mind sina meeles pea! Kui vastu mulle särabSilm lahke, sinine,Siis tuleb minul meeldeMu kaunis lilleke. Ei rääki saa siis mina,Kuid süda, armsam, tea,Mul tasa, aralt hüüab:Mind sina meeles pea!
- [Kallil õhtul](https://sonett.ee/kallil-ohtul/) - Eestistanud Aleks. Trilljärv. Sandi-tüdruk ehavalgel Seisab lukus ukse ees, Pisar veereb närtsind palgel, Tuul see vingub kohades. Toas ta kuuleb rõõmu kära, Tumedalt tal särab silm; Igaüks t’ast pöörab ära, Ehk küll väljas vali külm. Viimaks keegi uksel sammub, Avab teda rutuste – Nõrgal häälel teda palub Sandi-tüdruk ärdaste: “Olen vaene, maha jäetud “Isalt emalt
- [Luige laul](https://sonett.ee/luige-laul/) - Geibeli järele L i n n u k e. Õrn roosikene tõuseb Veeüssast ülesse! Ta lehed värisevad, Nupp on kui lumeke. Kuu puistab hõbevalgust Nii rohkest rohusse, Ja puistab omad kiired Veeroosi rüpesse. Vees ujub roosi ümber Üks valge luigekem Ja laulab õnneviisi, Silm veereb lillele. Ta laulab õnneviisi Ja laulab otsata: Oh õieke nii
- [Kotkas](https://sonett.ee/kotkas/) - A. Aleksandrovi järele B. Weber. Ma vana võimsat kaljukotkast nägin … Raudvõre taga puuris istus ta; Kaks määratumat hallikarva tiiva Sääl ägedalt ei lehvind asjata. Ja lõdvalt, nõrgalt rippusid need tiivad, Ei jõudu nokk, ei küüned avaldand Ja – pika vangipõlve, jõuetuse jäljed – Ta küljed sulgi palju kaotand. Kuid vaade tal, kui metsik, leekiv
- [Kuulen su…](https://sonett.ee/kuulen-su/) - Слышу ли голос твой. Lermontovi laul. G. E. Luiga tõlge. Kuulen su armsat häält, väriseb rind, Süda mul hüppab kui puuri sees lind. Vaatvad su säravad silmad mu pääl, Põuest siis lendab hing vastu neil sääl. Nutta ma tahaks, täis õnne on rind … Kaela sull hakkaksin suuteleks sind. … Olevik nr. 19, 13. mai 1891, lk
- [Testament](https://sonett.ee/testament-3/) - Наедине сь тобою, брать. Lermotovi laul. G. E. Luiga tõlge. Ma räägiks sõber sinugaKord nelja silma all:Mul vähe ilmas elada,Mu ots on ligidal!Lääd kodu, pea meeles sa,Noh, mis? … mu pärast leinamaEi hakka sääl küll keegi,Sest õigust kõigil räägi. Ja kui vast küsib mõni huul …Noh, kes küll oleks see! –Siis ütle, et mu püssikuulTõi
- [Vihmapiisad](https://sonett.ee/wihmapiisad/) - Venekeelest A. Pleschtschejevi j. B. Weber. Vihmapiisakene Ütleb teistele: Seda akent vastu Miks me langeme? Vaene mees siin elab, Piisad kostavad, Sõnumid tall’ toome: Viljad kosuvad. Olevik nr. 20, 11. mai 1896, lk 472.
- [Lehvi, lehvi, kevade](https://sonett.ee/lehwi-lehwi-kewade/) - Mörike. A. Grenzsteini tõlge. Lehvi, lehvi, kevade, Lehvi tasa meie õue, Meie põksuvasse põue, Lehvi meie südame! Vaikselt uinub veel Lill kui ema süles – Vaata, kevade ju teel: Ärka, ärka üles! Olevik nr. 20, 16. mai 1895, lk 474.
- [Pean vaikima?](https://sonett.ee/pean-waikima/) - Pärsia laul. E. Kizberg. Pean vaikima, kui süda rinnassaMul leekeb loidul armu leekessa,Kes lillil ütleks: “Ära õilmitse,Kui läbi ilma sammud kevade?”Ja metsa puule: “Ära tuule voosSa kohise nii kanges maru hoos?”Kes järvel ütleks: “Ära hiilga sa,Kui suuteleb sind päike armuga?”Sest ära nõua, et pean vaikima,Kui arm mu põue täitnud lauluga.Mu kullake, kui tahad vihta mind,Et
- [Kirju liblik lendles …](https://sonett.ee/kirju-liblik-lendles/) - K. Siebeli j. B. Weber. Kirju liblik lendles Lillelt lillele Lahkeid tervitusi Hüüdis õitele. Sinilillekene Niidu nõlvilla Õedest unustatud Õitses üksinda. Liblik sinilillel Tihti võersil käis; – Miks ta teistest armsam Olevat tal näis? Olevik nr. 20, 19. mai 1898, lk 469.
- [Mõttesalmid](https://sonett.ee/mottesalmid/) - Riiminud A. M. Saar. Tahad rõõmsast elada,Kahte kotti kanna:Ühte korja hoolega,Teisest välja anna! Goethe järele. Kõike me hoolas püüdmineKääb arvast, kogemata õnneks:Kuis õitseks siis küll lilleke,Kui tema päikse hiilgust tunneks! Goethe järele. Olevik nr. 21, 19. mai 1890, lk 596.
- [Hoia](https://sonett.ee/hoia/) - H. Lingg. A. Grenzsteini tõlge. Künnilind, oh kuule mind: Hoia laulu-pugu! Künnilinnu kaunim lugu Saatis puuri tema sugu. Künnilind, kuule mind, Laulu lõbu hukkab sind. Lilleke, nii lõbune, Ära nõnda sära! Kes su imesära näeb, Kohe noppima sind läeb, Lilleke, lõbune, Sära saadab surmasse. Neiuke, nii nägune, Vaata varmalt ette! Oled linnu, lille sugu: Mõtle
- [Mälestusesammas](https://sonett.ee/malestusesammas/) - Puschkin.A. Grenzsteini tõlge. Kui valmis mälestusesammas,Ma lõin ta oma väega,Ei teda riku ajahammas,Ta pole tehtud käega. Ei mina iial täitsa sure,Ma elan põrmus põliselt:Mu kannel kaotas kõik mure,Ta ehib elu igavest. Kõik kuulsa Veneriigi keeledJa rahvad merest mereniJa nende tunded, mõtted, meeledMind mälestavad järgesti: Ma laulsin neile vabadusestJa vaese mehe valudest;Ei hoolind enda viletsusest,Ei kuulamatast
- [Mõttesalmid](https://sonett.ee/mottesalmid-2/) - Riiminud A. M. Saar. Ära hoia liiga tule ligi, Tulest õnnetust siis sul ei sigi; Tahad aga sooja, valgust sa, Liiga kaugel ära seisa ka. G. Rollenhageni mõtte järele. Olevik nr. 22, 28. mai 1890, lk 617,
- [Mõttesalmid](https://sonett.ee/mottesalmid-3/) - Riiminud A. M. Saar. Kes teinud palju kära, Veel ärgu uskugu, Et kõik maailma ära Ta paigalt ajand ju. Fr. v. Salleti mõtte järele. Olevik nr. 22, 28. mai 1890, lk 617.
- [Mõttesalmid](https://sonett.ee/mottesalmid-5/) - Riiminud A. M. Saar. Üks ori ja üks peremees On igaühe südames. Kui muret peremees ei kanna, Hääd vilja süda ka ei anna. Rückerti mõtte järele. Olevik nr. 22, 28. mai 1890, lk 617.
- [Mõttesalmid](https://sonett.ee/mottesalmid-6/) - Riiminud A. M. Saar. Kes mängib eluga, Ei ial korda saa; Kes end ei valitse, Jääb orjaks tõeste. Goethe järele. Olevik nr. 22, 28. mai 1890, lk 617.
- [Ema ja lapsed](https://sonett.ee/ema-ja-lapsed-2/) - Venekeelest A. Grenzstein. Miks sa ikka, kallis ema, Õest armsast tõendad: Ilmas ilusamas tema Rahus, rõõmus viibivat? Oh, sääl ilmas pole niitu, Aasu, aru õitsevaid, Kust ta leiaks ajaviitu, Leiaks lille lõbusaid! Kostab ema: “Taevas saatvad Inglilaulud lahkujat, Koidud valendajad vaatvad, Tähed kõrgel kõnnivad.” Aga sääl tal pole ema, Vaesel puudub emake, Kui ta läheb
- [Noorusele](https://sonett.ee/noorusele/) - Venekeelest –ler­– Sulle, oh noorus, ma pühendan laulud, Kallimad viisid ja õrnemad hääled! Õiede hõlmas sa, õnnelik noorus, Rõõmude rüppes ja laulude lõbus, Kurbduse kojas ja pisarais palgil Leinavas seltsis ja hoigavas hädas: Ikka sa leiad üht trööstivat seltsi, Ikka sul tõde ja armastus saatjaks. Tuline noors ja mureta noorus, Palju sul keeli ja palju
- [Kevade usk](https://sonett.ee/kewade-usk/) - Karl Geroki järele G. E. Luiga (M. Vogelbergi puulõikega). Kui vaatan kõike loodust kevade, Kus mets ja muru roheliseks kiirvad, Kus õite ilu ilmub oksale, Kus öödgi läbi linnud laulma jäevad: Siis voolab lootus minu hingesse, Ei usu ma, et käes ju viimsed päevad, Mil kõik see ilm, mis patust rikutud, Saab kohtumõistjast põrmu lõhutud.
- [Arvustaja](https://sonett.ee/arwustaja/) - Saksa keelest K. E. L. Laitsin teraval sõnal Halbdust siin ilma sees, Laitsin rumalust, toorust Nagu suur kriitika mees. Ette tõin viimse kui vea, Näites kui peegli sees – Keegi ei põland mu tegu, Vihkand mind ükski mees. Aga kord julgesin kiita Ühte ma teiste ees – Nüüd on mul kitsikus käes, Vaenlane iga mees.
- [Püha Jago](https://sonett.ee/puha-jago/) - Püha Jago* Venekeelest G. E. Luiga Püha Jago suri ära Ja siis tuli taevasse, “Oled meelepärast mulle,” Ütles Jumal temale. “Et sa maa pääl olid vaga, Võid nüüd taevas elada, Ja mis ial ka veel palud Tahan täita armuga.” Ja siis palub püha Jago: ““Anna Sa mu kodumaal Palju rikkust, palju päikest.”” “Seda saab Hispanial.”
- [Sind armastan](https://sonett.ee/sind-armastan/) - Prantsuse k. –rgn. Sind armastan ma kuni lilled ilul Veel sinu kodu õied ehivad, Ja kuni kuldsel kevadisel vilul Veel linnud leht’des armust laulavad. Sind armastan ma, kuni tähtesära Veel õhtal hoovab sinu kambrisse, Kui kuldne koit a’ab pimeduse ära Ja annab aset uue päevale. Sind armastan veel siis, kui truuduseta Sa armuvande murrad, tõotuse;
- [Minu värvid](https://sonett.ee/minu-warwid/) - J. Lautenbachi Läti laul. Tõlkinud K. E. L. Kolme värvi taeva sina Hoiab ilma otsani, Kolme värvi pean mina Üliarmsaks alati. Üks on värvi roosikarva, Teine lume läikega, Kolmas hiilgab kullakarva Üle laia ilmamaa. Üks see kumav koidu läike, Teine hõbekuues kuu, Kolmas sätendaja päike, Heledam kui ükski muu. Oh, kuis täidavad nad rinda Imelise
- [Suurem töö](https://sonett.ee/suurem-too/) - Chomjakovi järele Vene keelest G. E. Luiga Suur on töö, võidelda valves, Tõrjuda hõelust ta teel. Kannata, armasta palves, Sest aga suurem on veel. On sulle haavasid annud Kibedalt kiusatad käed, On sind ehk kütkesse pannud Nurjatud validad väed. Maha kui pettes sind jäeti, Piinati päevad ja ööd – Võta siis uskus, sa väeti, Tee
- [Jällenägemine](https://sonett.ee/jallenagemine/) - Petöfi järele Jaan Parv. Ma mõelsin järel’ kõige tee Kuis ema tereta’, Kui teda vaatma tõtates Ta tuppa astun ma. Mis ütlen sulle, emake, Nii üle mitme a’a, Kui käed mu järel sirutad Sa välja armuga? Nii mõnda soovi südamest On välja mõeldud mul – Kuid aeg lääb siisgi igavaks, Ehk hobu lendab küll. Ma
- [Oh õitsegu need vaiksed päevad](https://sonett.ee/oh-oitsegu-need-waiksed-paewad/) - Saksakeelest V. Grünstamm. Oh õitsegu need vaiksed päevad, Nii selged, imeilusad! Nad rinnast õrnalt läbiläevad, Kui kaunid kandlihelinad. Ja rikkumata taevarahu Mu süda täis saab igavest, Ei hingesse see õnn kõik mahu, Mis särab armusilmadest. Oh õitsegu need vaiksed päevad! – Miks vanu haavu puutuda! Las’ unustuse rüppe jäevad Nad igaveste uinuma. Nüüd on veel
- [Olevikust otsi rõõmu](https://sonett.ee/olewikust-otsi-roomu/) - Pärslaste laul. Herderi kirjadest P. Jakobson. Määramata sügav meri Piirab meie maad ja elu. Laened löövad laente pääle Pilved katvad vete voogu, Tulevik su ees on tume: Ainult olevik on julge Temast otsi elurõõmu. Vaata kõrges mägestikus Lendab kotkas pilve poole, Puistab tolmu tiibadelta, Tunned sina tema jõudu, Kuhu lendab vaba kotkas? – Ainult olevik
- [Kask](https://sonett.ee/kask/) - Uhlandi järele J. Parv. Kuis uhkeste mu akna all Kask kasvab võimsas väes! Ta kiigub, kõigub kahinal, Kui torm ja vihm on käes. Ka minu süda süttib nii, Kui saatus lainid loob. Just siis mu kannel kõlabgi, Kui elu tormi toob! Olevik nr. 31, 2. august 1893, lk 660.
- [Õiguse ülemlaul](https://sonett.ee/oiguse-ulemlaul/) - Läti naiskirjaniku Aspasija luulekõne. Lätikeelest ümberpannud A. Rebane. Aastatuhandaid on Sinu valgus paistnud, sunnitused tõusivad ja läksivad hukkad, mäed langesivad, aga Sinu iste ei liikunud igaveste.Sinu õlade pääl seisab maailma vägevus ja oma otsaesisega kannad Sa taevast üleval.Sa sirutad oma käe välja – ning maa väriseb, tema sügavused liiguvad ning kuristikkudel on kartus kannul.Sinu vaated
- [Mul on kui kuuleks oja](https://sonett.ee/mul-on-kui-kuuleks-oja/) - (Eichendorfi laul.) Mul on kui kuuleks oja Ma metsas voolama; Kui kostaks puude kohin Mul kõrvu kangelta. Mul on kui hüiaks ööpik Mul vastu: Tere sa! Kuid kus ma siisgi olen, See on mul teadmata! Kuu hõbedasel telgil, All orus hiilgav niit; Ma näeks sääl nagu maja, Mis aga kaugel siit. Mul on kui ootaks
- [Jahilaul](https://sonett.ee/jahilaul/) - v. Eichendorff’i järele ­– rgn. Ju päikene ilus Lööb hiilgama sääl Ja uduvöö vilus On orgude pääl. Eks laanedes kaja Ju sarve hääl Ja küsisalk aja Ju jahile sääl. Ikka kaugemal’ kajab Ja heljub hääl veel, Et laan üsna lajab Küll otsatul teel. Kui magus on tundmus, Et tuksumas rind, Mu südames sundmus, Ma lendaks
- [Elu puhke paigad](https://sonett.ee/elu-puhke-paigad/) - Saksa keelest Eeva Nõmm. Kevade. Naeratades ema süles Puhkab süüta lapsuke, Mureta ta vaatab üles, Uinub veel kui inglike. Suvi. Haljal aasal puude vilus Puhkab noormees rohu sees. Tulevik, nii hiilgav, ilus Seisab vaimu silma ees. Sügis. Kalli naise südamella Puhkab kaasa õnnessa. Mure kortsud käsi hella Pühib otsalt armuga. Tali. Pehmel toolil tule valgel
- [Geibeli laulud](https://sonett.ee/geibeli-laulud/) - Jaan Parve ümber pandud. Meil nagu tormi tuulelAeg kiirest’ mööda lääb,Kui huule seisab huulel,Rind rinna äärde jääb. –Ilm läheb pilve ruttu,Torm tulemas ka siis –Rõõm veike, rohkest nuttu,Nii armastuse viis! Arm palgaks saadab pahaJa kurbdus on ta and;Kuid lahkuda ei taha,Kes korraks kokku saand.Sest kergem siisgi kandaOn kurvastus ja piin,Kui ialgi ei tundaÜht sarnast õnne
- [Maria Stuarti laul](https://sonett.ee/maria-stuarti-laul/) - Prantsuskeelse laulu järele, mis Maria Stuart aastal 1542 Prantsusmaalt lahkudes luuletas. L. Eichwaldt. Hääd tervist, kallis Prantsusmaa, Mu kasvukoht, kus rahu sees Ma rõõmu tundsin lapsena: Sa kaod kui udu silma ees. See laev, mis sinult kannab mind, Viib poolt mu vaimust endaga, Kuid teine pool ei jäta sind, Maid jääb su juurde elama. Sääl
- [Mõtteterad](https://sonett.ee/motteterad/) - Tõlkinud P. Grünfeldt. Ainult armastus meil annab elu, Elu toob meil aga valu; Aga arm ja valu üheskoos, See on elu ülem õnneloos! E. M. Oetinger. Olevik nr. 36, 7. september 1892, lk 750.
- [Ei lained](https://sonett.ee/ei-lained/) - Ei lained sellest seletust või anda, Mis varjavad nad märjas voogudes, Nii ainult näost ei või ära tunda, Mis inimesel liigub mõtetes. Torm mässab, tõstab laineid vastu taevast, Ja põhjas siisgi vesi vagune; Nii võib ka süda valutada vaevast, Kui nägu paistab rõõmus, naerune. Kui mere põhja pilkust võiks saata, Ei pärlid sääl, vaid surma
- [Geibeli laulud](https://sonett.ee/geibeli-laulud-2/) - Jaan Parve ümber pannud. Sa niiske suve-õhtu, Kui armas mulle sa! Veel taevast katvad pilved Ei tähti näha ka. Kui piiga pehme musu Nii soe ja õrn on õhk; Alt orust tõuseb üles, Nii magus lille lehk. Ma tahaks laulu luua, Mis selle sarnane; Kust telda sarnast kõla, Mis tume, õrnake? Olevik nr. 37, 10.
- [Geibeli laulud](https://sonett.ee/geibeli-laulud-3/) - Jaan Parve ümber pannud. Mu süda on kui pome öö, Kui puude mühin metsas; Kuu tõuseb üles pilve alt Nii hiilgavalt, Ja vaata, mets on vaik ja mühin otsas. See kuu sa oled, armuke; Oh, saada silmaläiki Üks ainus kord mu pääle ka. Täis rahu sa, Mu tuksuv süda rinnas ka jääks vaiki. Olevik nr.
- [Kuldne lind](https://sonett.ee/kuldne-lind/) - Prantsuse lauliku Nicolas Martini laul. B. Weber. Kord õitserikkal lehekuul Lind laulis rõõmsalt toomepuul. Ta tiivul helkis kiirgav loit Kui tuleleek, mis kumav koit. Küll puhtalt, armsalt laulis ta! Ning ühes hõiskas temaga. Tal võidurõõmsalt kõlas viis, Mu rinda lootus täitis siis. Oh nooruspõlv, sa kuldne lind, Kuis taga igatsen ma sind! Olevik nr. 37,
- [Lootus](https://sonett.ee/lootus-2/) - Goethe järele J. Parv. Kõrgem, anna, et mu käsi Enne päevatööd ei väsi, Et ma orjaks vara, hilja! Tõest’, see pole unenägu: Iga hoolas töö ja tegu Kannab pärast kaunist vilja! Olevik nr. 37, 13. september 1893, lk 781.
- [Ehituse plaanid](https://sonett.ee/ehituse-plaanid/) - H. Ibseni järele G. E. Luiga. Mäletan veel, kui oleks see täna just,Et lehes ma nägin mu esimest luuletust;Ma pingi pääl ikka ja mõelsin ju nägin und,Ma mõelsin ja plaanisid tegin – oh õnnelik tund! Ma ehitan lossi, küll tore peab saama see,Kaks tiiva, üks suur ja teine neist veikene:Suur koduks saab suurele luule vaimule,Ja
- [Sõja ajal](https://sonett.ee/soja-ajal/) - Внимая ужасам войны. Nekrassovi järele G. E. Luiga. Kui kuulen igal hommikul Ma uusi ohvreid sõja kärast: Ei naist, ei sõpra hale mul, Ei kahju kangelase pärast: Ah, naene teab end trööstida, Ka parem sõber unub ruttu, Kuid ühte hinge tean ma, Kes ial ei suuda jätta nuttu. Kesk meie püüdeid tühjemaid, Kus pettus, valskus
- [Kuldsed tähed](https://sonett.ee/kuldsed-tahed/) - Kuldsed tähed hellalt hiilgasid, Õiedega juttu ajasid; Õrnad õied kuuldes naersivad, Õie lehed tasa liikusid. Õrnad õied juttu tuulele Pajatasid jälle lahkeste, – Tuuled kandsid jutu laiali, Kuulutasid maa ja merele. Maa ja meri kaunil kevadel, Metsa kohal mere mühadel Tähte juttu rääk’sid minule, Äratasid rinna armule. Nüüd, kui päevad ala pilvesid, Ööd ju külmad,
- [Veike Venemaa rahvalaul](https://sonett.ee/weike-wenemaa-rahwalaul/) - Ü. p. G. E. Luiga. Üks tapuväät aiassa üksindaKasvab maas madalas,Neiuke nooruke valugaKibedast’ nuttemas. Oh Jumal, haljendav, õitsev, miksKõrgel’ ei kerki sa?Oh armas nooruke neiu, miksKaebad nii kibedast sa? Kas humalas üles võib kasvada,Kuna ei ingegi all!Kas neiu silm rõõmus võib saärada,Puudub ta kajakas tal? Olevik nr. 38, 17. september 1890, lk 940.
- [Jõe kaldal](https://sonett.ee/joe-kaldal/) - Goethe järele J. Parv. Et voolage, mu lahked laulud, Siit unustuse meresse! Ei enam teie kõla kuule Nüüd ükski noormees, neiuke. Te kiitsite mu kuldast ainult, Kes naerdes murdis truuduse Teid pildusin kui vette mina, Sest veega kaasa voolage! Olevik nr. 38, 20. september 1893, lk 797.
- [Ema palve lapse eest](https://sonett.ee/ema-palwe-lapse-eest/) - Stolle järele W. G. Üks puhtam hääl, mis helgib ilmale Ja kuldsem kiir, mis tungib taevasse, Üks kaunim lilleke, mis õitsemas Ja püha tuli hinges sügavas On leida sääl, kus vagalt südamest On ema palvetamas lapse eest. Siin nutetakse palju pisaraid: Me elu sünnitab neid kibedaid; Ja pühad tihti on need pisarad, Kuid kõige pühamad
- [Mu pisaraist…](https://sonett.ee/mu-pisaraist/) - Heine järele M. Pukits. Mu pisaraist mulla põues Saab kasvama lillede loor Ja minu õhkedest sigib Suur künnilindude koor. Ja kui sa mind armastad, kallim, Need lilled saad omale siis; Ja sinu akna all hüüdma Peab künnilindude viis. Olevik nr. 39, 28. september 1892, lk 807.
- [Põlev armastus](https://sonett.ee/polew-armastus/) - Inglise lauliku Robert Burnsi laul. Saksakeelesest tõlkest A. Grenzstein. Oh külmetaksid kõrgel mäelSa särgi väel, sa särgi väel,Ma oma hõlma võtaks sind,Kus soe rind, kus soe rind. Kui tormaks tuulel tuhinalSu ligidal, su ligidal,Sa leiaks varju vaiksema,Mu rinnalla, mu rinnalla. Saaks elukohaks kõrbe ma,Nii koleda, nii koleda,Kuid su’ga oleks kole hiisMul paradiis, mul paradiis. Kui
- [Rohulaane pilt](https://sonett.ee/rohulaane-pilt/) - Ernst Zieli järele B. Weber. Kaukasuse lagendikul, Kus Kubani lainte käik Metsik, kohav kiirel voolul, Viibib täiskuu selge läik. Kõrbe öö kui päev valge, Nõidusliku iluga, Vihisedes veervad lained, Kaetud valge vahuga. Puuta rohulagendikul Asub sume suine öö, Pühalikult hõbehiilgel Särab taevas tähte vöö. Kuula! elu ilmub kaldal: Vahitorni tõtates Ronib onnist tulles kasak, Kuna
- [Laane lill ja Näälike](https://sonett.ee/laane-lill-ja-naalike/) - Venekeelest –rgn. Lihtne laanelilleke Sattus lillekimbusse Milles õits’vad näälik’sed Lopsakad ja lõhnased. Näälikene lõhna andis Lihtsa laanelillele; Tululine tutvus kandis Kasu nõuda kõigile. Olevik nr. 40, 3. oktoober 1895, lk 950.
- [Mesilane](https://sonett.ee/mesilane/) - Lessingi järele M. Neumann. Kui ennemuistsel kuldsel ajalHääl meelel lillepõllu rajalKord armujumal jalutas,Siis nõelas valusaste tedaÜks veike mesilane, kedaTa leidis lillel magamas. See piste läbi veike jumal,Kes ennegi ei olnud rumal,Sai kavalamaks otsata:Ta lillepõesa varjul valvasJa kohe igat neidu salvas,Kes tuli lilli noppima. Olevik nr. 40, 5. oktoober 1892, lk 826.
- [Kui lahkuvad](https://sonett.ee/kui-lahkuwad/) - Heine järele M. Pukits. Kui lahkuvad kaks hinge Siis kätt nad annavad Ja palju, palju nutvad Ja valus õhkavad. Ei meie nutnud mitte, Ei õhkand valusalt, – Meil pisarad ja õhked Need tulid hiljemalt. Olevik nr. 41, 12. oktoober 1892, lk 845.
- [Emale](https://sonett.ee/emale-6/) - Petöfi järele Jaan Parv. Ema, ema, vaene ema, Kõige armsam emake! Elu ega eilm ei saada Troosti sõna sinule. Noa kombel lasksid laevast Lootustuvi lahti sa; Kas ei õitoksal juba Tagasi ei tule ta? Ei su viimne soovimine Täide lähe ialgi, Ei su poja silmavesi Niisuta su palgesi – Niisuta su surnud nägu Viimse soojendusega
- [Viimane palve](https://sonett.ee/wiimane-palwe/) - Saksa keelest (Düna Zeitungist) C. Hermanni järele B. Weber. Suud tahan anda, armsam, sul Ma viimast korda veel, Et lahkumise tunnil mul Nii kurb ei oleks meel. Kätt surudes sa tröösti mind, Sest jääd’valt lahkun ma: Ei ial isamaad ja sind Ma vaene näha saa! Olevik nr. 42, 17. oktoober 1895, lk 996.
- [Haud](https://sonett.ee/haud/) - Aleksei Koltsovi laul. Kelle haud on see, Üksik vaikne haud? Värskel kalmu künkal Seisab raagus rist; Ümberringi kauge Lage rohu laan …. Kes siin jättis elu, Leidis ranna siin? On siin Tatarlane Öösel pimedal Kuriteo teind? On ta meelemässus Tuksva Vene vere Ära valanud? Või on neiu noori, Niidult tulija, Oma kallikesta, Kesse noorelt närtsis,
- [Soovid](https://sonett.ee/soowid/) - Lermontovi järele J. Kalkun. Avage mull’ raudsed uksed, Andke valgust vangile, Neiu, kellel mustad juuksed Ratsu, must ja tuline! Ratsu seljas andke voli Lagendikul ajada. Voli, voli, andke voli, Ei ma muust siis enam hooli, Ei siis õnne nõua ma. Andke mull’ üks veike vene, Vene veike – iluta, Juurde veel hall purjekene Harjund hästi
- [Kilvani](https://sonett.ee/kilwani/) - Arabia laulu järele P. Grünfeldt. Gangese jõe kalda pääl Kord kõlas rõõmus lauluhääl: Kilvani oma ainust last Sääl hoidis hõlmas hõrnemalt. Laps ema õrna rinna naal On nagu täht, mis taeva raal. Kilvani noor, laps nagu õis – Kes armsamat küll näha võis! Kes nägi neid, kuis nad nii ihkvad, See pidas mängijateks lasteks mõlemad.
- [Raheli kaev](https://sonett.ee/raheli-kaew/) - Karl Geroki järele G. E. Luiga. Õhtu päike Haranis veereb juba madalale, Noormees, väsind reisiteel, istub maha hallikale: Jakob on see põgeneja: ema kodust pidiu ta Isa õnnistuse saatel, venna vihal lahkuma. Oh kuis leinab kogu meel Kananimaa rikast pinda: Võeras rahvas, võeras maa toovad kartust tema rinda Ja ta küsib karjahoidjailt: Vennad, kelle on
- [Taevas ja maa](https://sonett.ee/taewas-ja-maa/) - Venekeelest A. Grenzstein. Kui ilus on taevas kuldkiirede sees!Küll seda kõik linnud ju teadvad:Nad heljuvad pilvede piirede seesJa lendavad koitude viirede sees -Kuis tiibu nad tõusmiseks seadvad! Kui avar, kui armas ja kaunis on maa!Küll jõed sest ammugi teadvad.Küll leiavad küla ehk metsa ka -Veepeeglis neid näitavad iluga:Neid taevale ette nad seadvad. Küll sellest ju
- [Viimsed lilled](https://sonett.ee/wiimsed-lilled/) - Sergei Sosanovi järele vabalt A. Rennit Viimseid kurbe suveandekesi Ettevaatlikult ma täna tuppa tõin. Närtsind õiekestes hiilgas kaste, Mida musutades ma säält jõin, Nagu mõrsja palgest pisaraid... Kalmult korjasin need lillekesed, Kus mu sõbrad, tutvad hingamas, Ja neid vaates mõtlen nende pääle, Keda hing mul enne armastas, Ja kes muidu unustatud said. Sügisene öö, sa
- [Õhuriik](https://sonett.ee/ohuriik/) - Goethe järele J. Parv. Maailm on väga lai ja pikk Ja taevas kõrge, kumerik; Ei seda nõnda kergeste Või äramõista inime'. Kuid otsatumas ruumiski Peab a'ama kindlaid sihtisi, Sest anna auu see luulele, Mis tungib läbi pilvede. Olevik nr 46, 15. november 1893, lk 983.
- [Päike ja kuu](https://sonett.ee/paike-ja-kuu/) - Venekeelest M. Kampmann. Pikal päeval väsis päike Ja tal Issand kõneles: "Minu -- ja kõik sinu järel Magust und näeb magades!" Ja siis palub päike venda: "Kuldne kuu, mu sõbrake, Süüta latern, käi ilm öösel Läbi perest peresse! Kes sääl palvet teeb, kes nutab, Kes ei saagi magada: Kuula järel kõik ja homme Tule mulle
- [Ma tuleviku pääle kartes vaatan](https://sonett.ee/ma-tulewiku-paale-kartes-waatan/) - Lermontovi järele J. R. Ma tuleviku pääle kartes vaatan,Ja mineviku pääle mõtlen hirmuga,Ma argselt pilku oma ümber saadan,Et võiksin halastajat hinge leida ma...Kas ilmub ial veel mul päästja ingel,Kes avaldab mu igatsejal hingel,Miks peaksin elama, mis pean lootema?Kas ütleb keegi, mis ma süüdi teinud,Et saatus kurjalt minust üle käinud,Mu südant pannud mure ohkel leinama? Mult
- [Hulga nõuu](https://sonett.ee/hulga-nouu/) - Goethe järele J. Parv. Kui räägid iga ühega, Ei kedagi siis kuule sa, Sest igal mehel meeste seas On ise omad mõtted peas. Mis moodi elamise viis Küll oleks kõige parem siis? Kui mehi kõik ei tunne sa, Siis oled kadund korraga! Olevik nr. 47, 22. november 1893, lk 1006.
- [Sügise tundmus](https://sonett.ee/sugise-tundmus/) - Karl Geroki järele H(?). Hale päikse läige!Taevas helkija!Lahkund õnnepõlveVaikselt leinab maa. Viimsest lillekesestLangeb väsinudViimne lehekeneElust muljutud. Kuldne kadumineKõnnib metsala!Surmgi näitab mulleMagus olema. Olevik nr 48, 2. detsember 1891, lk 978.
- [Talvine](https://sonett.ee/talwine/) - Puschkini järele J. Kivisaar. Torm on, udu taevast katab, Lumi keerab tuisuna: Kord kui lapsukene nutab, Kord kui metsik möirab ta, Kord sääl vana katust mööda (???) hõlgi kahistab, Kord kui mees, kes käinud teeda, Käega aknal koputab. Meie vana onnikene On nii nukker, pime ka. Miks mu naene, nonnikene, Akna juures vaikid sa? Kas
- [Pühal ööl](https://sonett.ee/puhal-ool/) - K. Gerok. A. Grenzsteini tõlge. Taeva ingli lauluhelgil Pühal öösel vaikseste Ilmub kõrgel taeva telgil Kaunis Jõululapsuke: Alla vaates, Õnne saates Toob meil talvel kevade. Pühalikult kellakõla Tungib tornilt kõrvusse: Tema kustutas su võla -- Hõiska, hõiska, inime! Kandli keeled, Rõõmsad meeled, Hüüdge Jõululapsele! Arm on Taevaisa juures! Kuulutab meil' lapsesuu, Arm nüüd ka ilmas
- [Mure](https://sonett.ee/mure/) - Nikitin. G. E. Luiga tõlge. Labidas sügava haua siin kaevas. Elu, mu elu, küll valu sind vaevas, Elu, nii koduta, kurblik ja tume, Elu, kui sügise öö, nii pime, Aimas su osa -- küll kibe on ta, Nõnda kui tuluke põllul, kaud sa. Kustu siis! -- Pea su pisaraid mööda, Kirsti kaas kindlasti katab su
- [Jõulu laul](https://sonett.ee/joulu-laul/) - K. Geroki järele A. Jürgenstein Tulge nüüd Betlema, tulge, sest sääl saame näha Jumala heldust ja imet, mis võtnud ta teha: Inglite hääl Kuulutab kõigile sääl Rõõmu, mis ilmal nii väha. Ilm on nii pime, maad piirab öö hirmutav vari, Betlema väljal küll magasid karjane, kari, Pime on sääl Uinuma ilmamaa pääl, Koledast mustab mäe
- [Sureja laps](https://sonett.ee/sureja-laps/) - Uhlandi järele M. Kiisk. "MIs äratas mu unest mind Nii magus, mahe hääl? Oh ema, vaat', kes väljas veel Nii hilja laulab sääl?" ""Ei kuulda, näha midagi, Oh uinu hellaste! Ei nüüd vist laulma tule ju Sul keegi, kallike!"" Olevik nr 52, 24. detsember 1894, lk 1133.
- [Vene rahvalaul](https://sonett.ee/wene-rahwalaul/) - A. Assarini järele E. Kitzberg. Ära raiu, armas isakene, Kaske sirget kõikuvat; Ära niida, armas vellekene, Rohtu pehmet nõrkuvat; Ära murra, armas õekene, Õisi õrnu hallikalt; Ära tõsta, armas emakene, Vetta selget sinavat! Olen ise kõikuv sirge kaske, Rohukene nõrgake, Tasa vaiksest õhtu tuulest paitud, Minu juuksed kuldased; Õrnad õied hallikate äärelt Minu sini-silmaksed, Kussa
- [Armastus](https://sonett.ee/armastus-2/) - Suonio järele Soome keelest. (Helinad Emajõelt.) "Armastus pole muud kui pettus, vale, Kui tühi uni, usun vist!" Nii ilmutas mull sõbra pale Ja naeris peigmeest õnnelist. "Kui vale, ärgu ial saagu Me aru tulevikus tõest; Kui uni, ärgu äratagu Mind keegi üles surma õest!" Oleviku Lisaleht nr 2, 17. märts 1884, lk 26
- [Igatsus](https://sonett.ee/igatsus/) - (Vabalt O. v. Leikneri järele.) Kus olid nõnda kaua sa?Sind ootsin igatsusega. --Mu pää, mu süda valutas, --Kõik laulud olid leinamas. -- Kus viibid jälle kaua sa?Oh tule, kallis kaugelta!Ma ootan -- silmad pisaras, --Mu laulud jälle leinamas. -- Anna Haavakivi. Oleviku Lisaleht nr 4, 15. veebruar 1888, lk 58.
- [Haual](https://sonett.ee/haual/) - Vabalt Saksa keelest A. J. All hauas on rahu sul une sees, Oh uinu sääl õndsast, sa väsind mees! Nüüd läksid sa hingama hämaral, Kord ärkad sa hommikul säraval. Ei siin polnud rahu ei puhkamist, Sääl uinud, sääl hingad nii õnnelist'; Siin valvasid valus, siin tegid tööd, Ei eksita keegi sääl surma ööd. Siis hinga
- [Ingel](https://sonett.ee/ingel-2/) - Lermontovi "Ангел" järele P. ? Üks inglike lendas kesköösesel a'al, Kesk pimeda pilvede raal: Küll kuulasid pilved ja tähed ja kuu. Mis laulis sääl inglikse suu. Küll taevastest kodadest laulis ta hääl Ja uskjate õnsusest sääl Ja vägevast Loojast veel laulis ta ka. Kes teinud on taeva ja maa. Noort hingekest süles ta ilmale viis.
- [Tark Oleg](https://sonett.ee/tark-oleg/) - Puschkini järele eestindanud g. Tark Oleg on tasuva tapluse teel:Kasaaride üle tall karistav meel.Et Venemaad veristand vaenune mõõk,Neil oodata Olegi oda ja leek. Truu hobuse turjal, raudriiete all,Vürst kihutab ees, järel maleva tall.Tee pimedaist metsadest läbi neil läeb,Kui korraga vägi ja vürst imet näeb: Tark ilmub, kes ikka Peruunile truuJa rahvale usutav saatuse suu,Kes palves
- [Lõvi ratsasõit](https://sonett.ee/lowi-ratsasoit/) - Freiligrathi järgi eestindanud g. Kõrbekuningas on lõvi. Kui ta tahab oma valda Läbi sõita, siis ta läheb ligi kõrkjarikka kalda, Piirab piki pilliroogu varjul saaki varitsema, Vaikib ise, kuna kõrges oksad kanged kohisema. Õhtuti, kui Hotentotid oma õitsetuled süütnud, Kui ju Tahvlimäe tipul viimne päiksekiire viitnud, Kui ükspäinis üksik Kahver Karru kõrbest läbi rändab, Aga
- [Kolm palmi](https://sonett.ee/kolm-palmi/) - Hommikumaa muinasjutt. M. Lermontovi järele Kampmann. Kord kasvasid kaugel Araabia maalKolm palmipuud liivase lageda ra'alSeal niisutas jänuseid puu juurekesiKülm, kosutav, hõbene hallika vesiNii selge ja puhas kui kallim kristallTa vulises, vahutas palmide all. Ehk uhkelt küll tõstsivad palmipuud päid,Nad kõigile igavest tundmataks jäid;Ei polnud nad ial üht reisijat näinud,Kes oleks sealt kosutust otsimas käinud,Kuid peagi
- [Süda](https://sonett.ee/suda/) - Saksa keele järele Maarja. Meie süda kandlike, Kannel kahe keelega. Üks neist hõiskab rõõmule, Teine nutab valule: Saatus' sõrmed mängvad pääl Igavesi kõlinaid, Täna pulma laulu tääl -- Homme haua helinaid. Oleviku Lisaleht nr 10, 15. mai 1889, lk 155.
- [Orus](https://sonett.ee/orus/) - Delia Helena järele A. J. Kõik kullerkupud kiikvad,Lill mängib lillega,Ja linnu keeled liikvad:"Mis ilus ilmamaa!" Neid armast laulu ajab --Kui magus mõrsja-viis!Kuis mäelt mäele kajab!Kuis kostab vasta hiis! Kui maal' toob esimeneKiir päikselt terviseid,Läeb metsa karjakene,Mis orus hoiab neid: Seal helgib mäe harjalKüll kaunis karja huik:"Vii terviseid mu marjal!"Nii leinab lahke luik. Sääl lendvad ihal
- [Tuuli õõtsub....](https://sonett.ee/tuuli-ootsub/) - Koltsovi laulud. Ümber pannud K. E. Sööt Tuuli õõtsub, Lõõtsub lõpmata, Pimed pilved Sõudvad rutuga. Näga pole Taevast sinavat, Näha pole Kallist päikse kiirt. Rõske, halli Udu vaiba all Lautab öö end Võimsalt laiali. Nõnda külmal Vihmasel aal Süda külm ka, Kui ma üksinda. Siin on tarvis Südand südamel, Tarvis neiu Armastuse tuld. Suve õhk
- [Sõrmus](https://sonett.ee/sormus/) - Koltsovi laulud. Ümber pannud K. E. Sööt Minu sõrmus kullaneRõõmuks, varaks minule,Armuhind -- sa imene,Vaata mulle silmasse! Kui on kurb ta laulu viis,Tumedaks sa mine siis;On ta rõõmus -- sära sa,Sära kalliskivina. Unustab ta aga mind,Ihkab teisi tema rind --Siis mu kuldne sõrmus saMustaks mine söena! Oleviku Lisaleht nr 11, 27. mai 1889, lk 164.
- [Kesse oli?](https://sonett.ee/kesse-oli/) - Maikovi järele Vene keelest C. H. Roost. Suure, voolva Neeva kaldal Mööda jalgteed ratsanik Sõitis mõttes. Ümberringi Kuused, männad, sammaldik. Kalda äärel väike hurtsik Suurtest puudest varjatud. Kalamees, hall habe ehteks, Parandas üht lootsikut. Hüüdis rats'nik tervitades: "Jumal appi! Suur on püüd? Kudas elad? tervis hää on? Kuhu oma saagi müüd?" Vastas vanamees tall' vihas:
- [Pilvedele](https://sonett.ee/pilwedele/) - J. J. Honeggeri järele K. E. S. Pilved, kes sõuate ülevel kõrgel, Ärge nii tõtke! Annan teil' mõnusa koorma siit kaasa, Ühes ta võtke! Annan teil' kaasa mu magusa valu, Piina mu põuest. Kandke ta kaugele tähtede taha Siitilma õuest! Kallake marus ja möllus ta merde Lainete sülle! Suur on see haud ja vahutav voog
- [Neitsi ja kala](https://sonett.ee/neitsi-ja-kala/) - (Vabalt Vene keelest). Mere kaldal istus neitsi, Pidas kanga juures heitsi, Ise nõnda laulu sõnus, Kuna kõlas viis nii mõnus: "Vägev, suur ja õige Jumal, Kust saan kostust, mina rumal! Mis on ilmas laiem merest? Mis on kitsam sääse kerest? Mis on kiirem maru tuulest? Mis on kenam neitsi huulest? Mis on armsam sündind vennast,
- [Kalju](https://sonett.ee/kalju/) - Lermontov'i järele K. E. S. Pilvekene õhtul rahu nõudis,Langes tasa kalju rinnale,Koidu kumal edasi ta sõudis,Heljus uue jõuga õhusse. Kalju seisis kaua kurval tujul,Põuest tõusis tume ohkehääl,Kuna päikse kiired kuldsel kujulHiilgaseid ta pisarate pääl. Oleviku Lisaleht nr 13, 15. juuni 1887, lk 203.
- [Oh!](https://sonett.ee/oh/) - Leedu laulu järele K. E. S. Kui mesilind haavas mu käe, Siis paistetas üles ta. Mu eideke, hellake, kattis Siis haava mullaga. Mu süda on haavatud, haige Ja valutab otsata. Oh, eideke, hellake katta, Sa teda mullaga! Oleviku Lisaleht nr 13, 15. juuni 1887, lk 203.
- [Hällilaul](https://sonett.ee/hallilaul/) - (Спи, дитя моё, усни.) Vene keelest A. Piirikivi.V Maga, maga, lapsuke,Vaikses unes uinune!Tulgu kiigutama sindPäike, tuul ja kotka-lind! Kotkas lendas koduje,Päike puges meresse, --Tuli viimaks tuulekeLapse ema jutule. Küsib ema tuulelta:Tuuleke, kus olid sa?Tähte sekka juhtusid?Laenetes end uhtusid? "Ei ma puutund lainesse,Ei ka juhtund tähtile:Lapse laugel heljusin,Lapse rahust peljusin!" Oleviku Lisaleht nr 13, 26. juuni 1889, lk
- [Õiekuu ööl](https://sonett.ee/oiekuu-ool/) - Julius Sturmi järele A. M. Saar. Kõik aasad ja väljad on ehtesNüüd ilusal õiekuul;Puud kohavad haljastes lehtes,Neid liigutab lahe tuul. Kõik veikesed laulikud metsasOn vaikind -- nad puhkamas,Kuid õitseva toominga otsasVeel Taaralind hüüdemas.... Nüüd kätte on silmapilk jõudnud,Mil ülevalt kevadeMaa ehitud rinnale sõudnud,Suud annab tall' hellaste. Oleviku Lisaleht nr 13, 27. juuni 1888, lk 202.
- [Kerjuse matus](https://sonett.ee/kerjuse-matus/) - Luuletanud Rumenia laulik Bolliac. Eest rahvas, tee päält ära eest! Siit läeb üks rändaja. Siin kandvad neli vaest meest üht kirstu õlaalla, Ja kirstus viisil viletsal üks väsind uinuja, Ei ligi ega kaugemal näe ühtki nutma sa. Kui keegi tast ei hooligi, ei temast küsi ka, Kuid rahvas hetke põlvili, ehk ta küll kerjaja. Eest
- [Palve](https://sonett.ee/palwe/) - N. Lenau järele Kreutzwaldt Viibi mu pääl, sõstra silma,Tee kõik vägevuse töö,Pehme, tõsin' unenäulik,Põhjamata magus öö! Võta nõidus' pimedasseSeda ilma minu käest,Et sa minu elu üle,Üksi kõigud igavest. Oleviku Lisaleht nr 14, 14. juuni 1888, lk 224.
- [Koidutäht](https://sonett.ee/koidutaht/) - Hoffmann v. Fallerslebeni järele P. Grünfeldt. Oh kullane koitJa ehane loit,Sa ammu mu südames ihade toit. Kuis armastan sind,Oh ihade hind!Su silmake särades ikka näeb mind. Nii vaatan su päälMa alati tääl.Su sõbralik silmake vaatab ka sääl. Mull naeratad saNii rahulla ka:Oh oleks ka mina nii vaga kui sa! Oleviku Lisaleht nr 14, 29. juuni
- [Akna all](https://sonett.ee/akna-all/) - Victor Hugo Prantsuse laulu "Chanson" järele A. Piirikivi. Ju koitu kumab taeva telgil, Oh ärka, ingel ilusam! Ju lõoke lõõrib hellal helgil, Tee aken lahti, lahedam! Kambrisse kallisse Koitude kiir --- Kambrisse langegu Laulude liir! Su kalli kambrikese rajal, Kuis on sääl koit nii jumekas! Su õndsal ärkamise ajal Ilm ujub õnnes õitsevas! Kambrisse kallisse
- [Ehk!](https://sonett.ee/ehk/) - Grahvinna E. Rostoptschina järele Vene keelest g. Võib olla, ehk mu hinge õrnad ihad Ja salasoovid asjata? Ehk sunnivad päälinna peod ja pühad Mind tema meelest lahkuma? Ehk ammu ju ma unustatud ära, Ei ta mind meelde tuletand? Ehk pettis mind ta silma põlev sära. Ilma et ta mind armastand? Võib olla, ehk ta üksnes
- [Sinisilmad](https://sonett.ee/sinisilmad/) - (Heine järele.) Sa vaatad sinisilmilNii armast minu peal',Mul on siis kui näeksin unes,Ja sõnal puudub heal. Oh sinu sini silmiMul mõtte ikka koob,Suurt merde täis sinisid silmMul süda ilmale toob. K. Ajaleht Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 25, 5. august 1878, lk 2.
- [Õhtu pühitsemine](https://sonett.ee/ohtu-puhitsemine/) - Saksakeelest J. Kunder. Kui kõnnin eha ilul veelJa seisan sinu akna eel,Siis näen sind tumel valguselSu inglipale hiilgusel.Sääl punud palmid lahti sa,Nad lang'vad sülle hulgana.Sa paned käsi kokku siisJa palud tasa, lilleõis:Oh palu mulle rahu ka,Mu kauneim taevas oled sa! Ajaleht Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 18, 1. mai 1896, lk 37.
- [Miks mõistad? ...](https://sonett.ee/miks-moistad/) - K. Fofanovi järele. Mind ikka sa ,mäletad, vannud,Kõik ammu kuid unustand ma;Su südant sa vihaga lõhud, — Ma vaikides lõhkusin ta. Meid kokku tõi tahtmatult eluJa lahkuda enam ei võin'd,Meid köitis õrn sõbrus ja valuMis mured, mis elu meil' toon'd. Me' püüdsime mõlemad õnne,Kuid elu ei õnne meil toon'd:Kõik õnned ju kadusid enne — Arm
- [Ema ja laps](https://sonett.ee/ema-ja-laps/) - Chamisso järele J. Leppik. 1. Kuis hädaks saanud ajasRõõm ella heidele!Ta üksi koles majasJa nutab ärdaste.Ta armsa lapse pannudNad kitsa kirstusse,Ja leina laulul kannudSiis vilu hauasse. 2. Kui valge kirstu pääleMaa kukkus kalmusseJa tumelt tegi hääleMis kuulda ülesse,Siis valu eide rindaSääl täitis lõpmataJa kattis mulla pindaTa pisaratega. 3. Kui kevadises ilusPäev paistab kõigile,Eit istub üksi
- [Teel](https://sonett.ee/teel/) - (A. Petöfi järele.) Ma järel' mõtlesin kõik teeKuis emat tereta,Kas pühin palgelt kurbtus-vee, — Kuis tuppa astun ma? Mis magus sõna, meelitusKüll kõlab kaunimast,Kui käsi, mis mind kiigutas,Mind rinnal' surub vast? Nii mõni magus sõnakeJa valmis mõttes mul; — Aeg juba igav, tasane,Ehk hobu jookseb küll. — Sääl astsin tuppa... emakeMind surus rinnale;Ta kaelas rippus
- [Kalju](https://sonett.ee/kalju-3/) - Lermontovi järele. Hermann Saaresild. Mustjas pilvekene aset võttisÖösel kalju rünka rinnalla;Hommikul, kui ärkas mets ja maaLustil sini õhusse ta tõttis. Sõudis üle nurmede ja aasa,Aga kalju rünka rinnaleJärele jäi niiske märgike,Kalju rünk, ta nuttis kaua, tasa. Ajaleht Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 11, 16. märts 1899, lk 88.
- [Neiule](https://sonett.ee/neiule-2/) - (H. Heine järele.) So palge peal igavene iluOn hiilgamas nooruse teelJa südames külmade viluOn asumas, ellake, veel! Oh, kallike, oota veel vähaJa tõiseks see lugu sull lä'äb,Sest palel sa talve saad nähäJa südames suve silm nääb. G. Õ. Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 11, 13. märts 1882, lk 2.
- [Vara kaevaja](https://sonett.ee/vara-kaevaja/) - (Göthe järele.) Käisin palju päevi ära,Tasku tühi, raske süda.Vaesus kõige kangem häda,Rikkus kõige armsam ande!Kuulsin kus on vana vara:Tahtsin kaevada ja saada,Kui ka hingest ilma jääda — Kirjutasin verest vande. Siis ma tegin tähta, jooni,Seadsin salmi sala sõnu,Pandsin manu muidu mõru:Lõppis nõnda nõidumine.Otsisin siis õnne soovi;Kaevasin siis kulla pärastVana-aja vara pärast.Öö oli torm- ja tuuleline.
- [Heal meelel](https://sonett.ee/heal-meelel/) - Ju kasvatas urve ja lehtigi puu,Neid omale nõudis külm kevade kuu."Oh jäta nad mulle veel:"Õied on oodata eel!"Kui une sees väristes kostis tall' puu. Puu õied sai varsti, lind laulis ta peal,Need anna mull'! kohises tuule heal."Oh jäta nad mulle veel:"Marjad on oodata eel!"Nii hirmuga väristes vastas puus seal. Pia marjad tõi päikese paistele puu"Nüid
- [Andshelo](https://sonett.ee/andshelo/) - Vene luuletaja A. Pushkini järele Jakob Jänes. Esimene jagu. I. Italias, kust räägin, valitses üht linna,Hulk aega tagasi, auus, vanaldane mees;Ta hoolekandel said kunst, teadus kõrge hinna,Riik, rahvas elas rahus ja hea põlve sees.Duk, nii ta kutsuti, vast liiga heldeJa heldust pilkas kurjus — on ju kõigil selge.Duk armastust sai; aga ükski kaEi kartnud tema
- [Pruudi unenägu](https://sonett.ee/pruudi-unenagu/) - (Puschkini järele.) Hulus torm ja pikne paukus,Kuu end peitnud pilvedes, — Meri mässas mürisetesPime'l ööl, kui ähvard'es ...Raske mure muljutuselLang'sid neiu silmist veed:"Oh, nüüd, maru hullustuselKallim käimas mere teed!" Kaua vaene haledastePalus püha pildi ees; — Mõte viibis alalisteMerel maru müra sees. — Kui ju kell lõi kesköö tundiSiis vast vaikne unehoogSurus väsin'd silmad kinni,Vaikis
- [Kutse lahkunule](https://sonett.ee/kutse-lahkunule/) - (Puskhin'i järele.) Kui tõsi on, mis räägitakse, Et kui maailm on hingusel,Kuu kahvatanud kiired üksiVeel mängvad haua küngastel, — Kui tõsi see, — mis vaikselt loodan,Siis hauad saavad avama, — Sind hüüan: Lilia, sind ootan,Mu juurde tule, tule sa! Ja ilmugu see kohkumiselSelsamal kombel minuleKülm, kahvatu, kui lahkumisel,Suu valul kistud pingule;Sa tule nagu tähekene,Kui heli,
- [Kiriku kell](https://sonett.ee/kiriku-kell/) - (Göthe järele.) Üks laps ei tahtnud iialgi,Iial kirikusse minna,Ta pühapäeval pealegiLäks muidu sinna tänna. Küll ütles ema: "Kella healJo palub, palvel' tõtta;Laps mõtle kella kutse peal,Kui ei — ta võib sind võtta." Laps mõtleb: Kell on kinni sealJa kõrges — kaugel, kinni.Laps juba väljas vainu peal, — — — Kes teab, kas kell on kinni?
- [Ma kahjatsen](https://sonett.ee/ma-kahjatsen/) - (Feodorovi järele V. k.) Üks jook, mis armastuseks kutsusin maMis otsata magus mul' näitis,Ma ära ta jõin, kuid mu karikat kaÜks segane peru veel täitis. O, Jumal! miks põhja ei vastanud ma,Miks karikat katki ei löönud?!Sääl pettus maona sees seisis, ning taOn kihvti mu viinasse toonud! H. Käger. Ajalehe Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 6,
- [Kõrgus ja madalus](https://sonett.ee/korgus-ja-madalus/) - (Ainetel.) "Kulla, ella emake",Palus linnu pojake'"Pisuke on meie pesa,Väljas kajab rõõmu kisa.Las' mind õue iluriiki,Meie seltsiliste liiki!Kõrgel sinab taeva võlv,All on lilleline nõlv." "Oota, oota pojuke,"Vastas vana linnuke,"Küll ka ükskord aja lennulLahkumine tuleb sinul.Oled väljas, siis su eluKohutavad surm ja valu:Kotkas valvab õhu sees — Võsas kaval jahimees!" Ernst Ilmatar. Ajaleht Sakala kaasanne Sakala Lisaleht
- [Küsimus*](https://sonett.ee/kusimus-2/) - Carl Hermanni saksakeelne laul K. E. Sööti tõlkes. Ma tunnistan ja tunnistan,Ei tea ometi,Kus näinud seda nägu ma,Neid silmi ennemi. Kas mustalt kaetud aknallaMa naabruses vast näind,Kui kaua, kaua aja eestMa kodunt ära läind! Kas surnuvankri taga vastSee polnud väratel,Kui maha jäetud vaenelapsSääl nuttis nõrkevel? Ma tunnistan ja tunnistan,Ei tea ometi,Kus näinud seda nägu ma,Neid
- [Kange mahe](https://sonett.ee/kange-mahe/) - (Heine järele.) Üks mänd see ainu seisabSeal Põhjamaa paljal mäel;Ta valges kattes leinab — Ta leinab seal lumes ja jäel. Ta silmis seisab unesÜks palmipuu Hommikumaal.Mis kalju palavusesOn mures seal kuivamaa ra'al. L—n. Ajaleht Sakala kaasanne Sakala Lisaleht nr 3, 17. jaanuar 1881, lk 1.
- [Kes see oli](https://sonett.ee/kes-see-oli/) - (Vene keelest.) Palju põlist metsa kaudu,Mööda sammeldunud raduSõitis päälik rutatesSääl, kus Neeva kohises. Vaata, salk sääl kuusekesi;Päeva paistel läigib vesi — Jõe ääres onni seesSeisis vana kalamees. Oma paati sääl ta vaatles,Vahel õhkas, vahel saatles:Pea valu tegi tal,Et poln'd paadil põhja all. Päälik hobust hoida püüdis"Jõudu tööle!" valjust hüüdis;Korra polkas vanake,Pööris pea teisele. Lausus: "Ilmas
- [Elu-karikas](https://sonett.ee/elu-karikas/) - (Lermantov'i järele.) Kinni kaetud silmadega joomeMeie kuldsest elu-karikast,Tema kuldseid ääri märjaks teemeSilma pisar'tega sagedast'. Aga kui meil viimaks katte langebEnne surma ära silmadelt,Ja kui üheks katega meilt lähebKõik, mis eksita'nd meid õigelt teelt — Siis me' alles näeme, et on olnudTühi kuldne elu-karikas,Et ta mitte meie oma 'polnud,Et ta jook oln'd — pettav kujutus. C.
- [Oh Alpi mäed!](https://sonett.ee/oh-alpi-maed/) - Saksakeelest A. P. Oh Alpi mäed, kui toredastiTeid õhtu pilved piiravad,Oh teaksite kui sagedastiMu mõtted teile lendavad. Oh mahus Alpi sarve kõlaNii vägev, siisgi vaikene!Sa rõõmuks karme, valuks hella,Sus rõõm ja valu ühtlasi! Oh vaikne järv, su üle pinnaKüll metsad veelgi kohavad!Oh millas jõuan mina sinnaKus sinu laened säravad? Ma laulan, kui veel õhtu valgelKõik
- [Puri](https://sonett.ee/puri-3/) - Lermontov'i järele Saare taat. Näen purju lehvil laente rinnalKui tõuseks udu sini veelt...Mis otsib ta siin võõral rannal?Mis a'ab tad ära kodumaalt? Tuul vilistab, teeb laentel mängiMast maru möllus murdub ju...Ei õnne eest ta ära'p tungi,Ei õnne otsi õnnetu! Pää kohal tal on kuldne päike,Suur sinav meri ümbruses...Ta aga otsib tormi-paika,Kui oleks rahu tormides! Saarlane
- [Sinilill](https://sonett.ee/sinilill/) - (Das Veilchen.) Sinilill ilusast õitseb,Kevadel kenamal a'al,Magusast, magusast lõhnabAedades, aasade pääl. Ehk ta küll ilusaks õitseb,Siisgi nii alandlik ta:Lehtede alla end peidab,Vaevalt t'a leida võid sa. Kui ehk sull' elu teel tähtsustOsaks on annetud ka,Põlga niisama siis uhkust,Alandlik ole ka sa. C. P—lk. Saarlane nr 45, 8. november 1894, lk 2.
- [Tähte valgel](https://sonett.ee/tahte-valgel/) - Rootsi keelest Ehala. Lase oma mõlad olla,Laevamees!Vaata üles tähte valla,Laevamees! Kõik peab kenat kuu-ööd vaatma,Kunni haud saab silmi katma:Sest siis kiigu, liigu, heljuKerge laev, nii hellasti!Tähte valgel tunned kalju,Pääsed uhkelt edasi. Lase oma mõlad olla,Laevamees!Vaata üles tähte valla,Laevamees! Saarlane nr 44, 29. oktoober 1896, lk 3.
- [Elu meri](https://sonett.ee/elu-meri/) - Elu meri — igavest mäslev,Hiilgav — võimuses himmude meriMis lõpmata nii ligitõmbav? — Mida peidab su põhjuse vari. — Su kõrgemeelsed — külmad laened,Mis võimus hiilgavad himmude vool — Neis hukka saavad auusad meeledKa süüta südamed — eksituse teel. — Lermantov'i järele A. Kuldsaar. Saarlane nr 36, 6. september 1894, lk 2.
- [Mu armsam](https://sonett.ee/mu-armsam/) - Sa oled kui roosike õitsel,Nii ilus, nii puhas ja hää.Ma tean, et sinu armsusMul ialgi meelest ei läe. Ma nagu õnnist'es käsaPeaks laotama üle su pääSes palves, et taevas sind hoiaksNii ilusa, puhta ja hää. Heine järele A. Paulmeister. Saarlane nr 34, 31. august 1899, lk 2.
- [Enne — ja siis](https://sonett.ee/enne-ja-siis/) - Kord olin mina külas,Kus ilus neiu elas,Maailmal tundmata.Ma tahtsin õrnasteÜht musu omale — "Ei ial," ütles ta,"Sa musu' 'saa!" Kui lahkumise tunnil,Ma armu õrnal sunnilTa juurde läksin nüüd — Siis langes soojasteTa minu rinnale!Üht musu tundsin maMa huultela! Ümberpannud A. Paulmeister. Saarlane nr 28, 11. juuli 1895, lk 2.
- [All lagedama oru sees](https://sonett.ee/all-lagedama-oru-sees/) - (Среди долины ровныя) All lagedama oru sees,Kesk küngast kõrgemat,Näen võimsas ilus oma eesÜht tamme kasvavat. Lai tamm ta seisab üksinda,Nii kõigil näha sääl;Nii üksi, üksi vaene taKui nekrut vahi pääl! Kas paistab kõrgelt päikene:Kes lä'eb ta varju all?Ehk kärgib pilvest äikene:Kes annab kaitset tall'? Ei käharpääga mändisi,Ei ühtki pajukest,Ei rohelisi põõsaidgiTa ligi ainukest. Oh puulgi
- [Ojakene](https://sonett.ee/ojakene/) - Karoline Rudolphi järele J. S. Sa ojake nii hõbevalge, selgeKül tõttab ruttu edasi,Ja mina seisan kaldal mõttes:Kust sina tuled? lähed nii? Ma tulen tumest kalju külestMu käik käib läbi rohtude;Mu laente kohal lehvib hellaltMe taeva kuju sinine. Sest on mul rõõm ja rõõmus lapse meel;Ma tõttan teeta edasi – – – S e e, kes
- [Must silm](https://sonett.ee/must-silm/) - Must silm, vaata õrnas armusMinu pääle heldeste,Tasa, hellalt, leegitsedes,Arvamata magus öö! Võta kõik maailma minultOma sala paistega! – Ei siis su õrnat läigetIgavest' ei unusta! Lenau järele A. Paulmeister. Saarlane nr 22, 30. mai 1895, lk 3.
- [Unenägu](https://sonett.ee/unenagu-4/) - Heine järele Elly Weltmann. Sind igal öösel näen ma unes,Et pigastad mul armsalt kätt,Ja sinu julge ette heitesMa valan valust silma vett. Mu pääle sina õrnalt vaatadJa pääd nii tasa raputad,Su silmad ime armsalt läikvadJa pisarad neist voolavad. Mu kõrvu rääksid sala sinaÜht magust sõna viimaks sääl,Üht lille kimpu nägin minaMis panid sa mu rinna
- [Vanaduse kevade](https://sonett.ee/vanaduse-kevade/) - Rückerti järele A. P. – r. Ma olin vanaks saanud,Kurb kõlas minu viis;Siis sind ma nägin, neiu,Ja nooreks sain ma siis. Ma tundsin talvet ligiKui langev haava leht;Kui minu haua juurdeVeel ilmus kord üks täht. – Nüüd tahan mina õnnesNii kaua hõisata,Kui viimaks mulla sülleMa heidan puhkama. Sa õitsev roosipõesas,Su õilmed tegivad,Ei vanad armsad viisidVeel
- [Laulud järve ääres](https://sonett.ee/laulud-jarve-aares-2/) - Lenau järele A. Paulmeister. III Läbi metsa lähen minaSagedast õhtu a'alJärve kaldale ja mõtlenSääl, mu neiu, sinu pääl! Siis kui öö end välja laotab,Kuu end näitab taeva seest,Kõrkjad sala kohisevad:Siis ma nuttan tasakest'. Ma kui kuuleks siis su hääleLäbi öise vaikuseJa kui kauks ta viimaks äraJärve sügavusesse. IV. Pilvi ajab tuulÜle metsa, soo,Aga siisgi nadRahu
- [Kevade](https://sonett.ee/kewade-2/) - Ch. Fr. Eppleri järele. Kevad’, magus taeva laps, Tulnud sa meil jälle? Hõljud tasa, mahedast, Mäekingust alla? Astud oma kõrgusest Vaba ilma pääle, Et kõik sinu iludest Rõõmsalt tõstvad hääle? Nüüd kõik rõõmsad laulikud Jälle meile sõudnud, Pidu auuks ööpikud Ka ju siia jõudnud; Vana, talve mure-laul Vaikind nende elul, Loodus kevadisel auul Ärkand uuel
- [Armujoovastus](https://sonett.ee/armujoowastus/) - Truus armus lööb mu süda sala, Oh neiu, sulle lõpmata; Ma sinu poole ihkan ala, Mu ülem siht, see oled sa. Su nimi õndsas pühaduses On minu rinnas asumas Ja kõiges auus ning iluduses Su pilti näen ma säramas. Arm võrsub välja õrnast idast. Ta õied ei löö närtsima. Oh neiu, õndsast õnnepidust Mull’ unenäodes
- [Merekaldal](https://sonett.ee/merekaldal/) - Kuulge, mereneitsikesed, Kas mu peigmeest nägite? Misukene, armas neiu, Oli sinu peiuke? Ilus poiss, kel valged põsed, Kullakarva juuksed ka. Oh sa armas neiukene, Merepõhjas hingab ta, Liiv ta valgeid põski uhab, Vesi mängib juukstega. Läti keelest Märt. Linda nr. 20, 19. mai 1895, lk 322
- [Kui näed!](https://sonett.ee/kui-naed/) - Kui näed üht hinge kannatavat valu. Ja leina, häda ilma otsata – Kes teab, kuis löpeb kord ka Sinu elu – Talt ära pööra uhkelt palet sa. Kui tal ka süüdi omast önnetusest, Oh ära möista kohut teravalt, Kui ka tad juhtis toorus, trotslik meelsus, Tal näita halastust veel heldemalt. On see siis tema süü,
- [Öite aeg](https://sonett.ee/oite-aeg/) - Örn roosike puhkemas puhmiku sees. – Sääl sammalde pehmemas sängis. Ta hellasti kiikumas tuulekse käes. Ta punetab õõtsuvas mängis. Ka künni-lind mahedast tõstab ju häält, Sääl haljama kaasiku vilust. Hääl kajamas orust ja mägede päält – Vist laulab ta armust ja ilust. Roos õitsema läinud ja vaikinud lind, Mul aga jääb mure ja ootus: Mil’
- [Mötted](https://sonett.ee/motted/) - Käin uulitsal, kus kära ikka. Või rahvarikka templi sees. Kas istun noorte meeste sekka – Mul ikka unistused ees. Ma ütlen: Aastad mööda läevad, Ja viimaks surmavalla all’ Kõik kaovad, keda silmad näevad; Nii mõnelgi lõpp ligidal. Silm üksi seisvat tamme vaatis. Ia mõtlen: “Metsa kuningas. Kes minu isad hauda saatis, On pärast mind veel
- [Miks?](https://sonett.ee/miks/) - Pisarad, pisarad, ilmas miks ala Jooksete vara kui hilisel a’al?! – Jooksete teadmata, jooksete sala. Lugemata, lõpmata põrmlaste ra’al; Otse kui sügis’ ööl vihmade sajus, Jooksete teiegi, pisaraojad! … Venekeelest E. Martinson. Linda nr. 22, 23. mai 1899, lk 361.
- [Ära tee!](https://sonett.ee/ara-tee/) - Sa ära talla ussikest, Kes elu saanud Looja käest; Kas sina tema elu tõid, Et seda temalt võtta võid? Ka lase lillel õitseda, Neilt õisi ära murra sa, Siis lõhn neilt kaob, ja valuga Nad saavad surmal närtsima. Üht südant ära kurvasta, Et peab su pärast leinama; Sa võid küll elu lõpeta: Tad’ jälle anda
- [Sõsar – sa asjata armastand!](https://sonett.ee/sosar-sa-asjata-armastand/) - Sõsar, sest a’ast ma sind viimati näind On vaikne valu su üle tõest käind? Su hiilgava silmade hele läik On varjatud nagu pilvega päik. Su heales on värisev võeras toon, Su huultela heljumas kibe joon. Su süda nooreke tormi on saand – Hea sõsar – sa oled armastand! Su kahvatu palge, su kerkiv rind On
- [Elu, – surm](https://sonett.ee/elu-surm/) - Mu elu, ta on hele päev, Surm – vaikne pime öö, Mis oma rüppe varjab kõik, Kui lõpnud päeva töö. Ta mustab eel – oh jõua ju, Ma ammu ihkan sind! Mind pehmesti sa uinuta, Päev väsiteles mind! H. Heine järele vabalt H. Annila. Linda nr. 26, 11. juuli 1896, lk 392
- [Haua ääres](https://sonett.ee/haua-aares/) - Me’ seisame haua ääres. Sääl lehvis õrn lillede lehk Ja hauarohuga tasa Veel mängis õhtune õhk. Sääl rääkis ta kartlikult, tasa: Kui ilmast kord lahkun ma, Ja minu mälestus vaevalt Veel elab su laulusse; Kui üksinda kaugel ilmal Sind igavus kurvastab. Ja ainult öösise unes Mu vaim sind musutab: Siis tule mu laua juurde, Mis
- [Kui mõtlen](https://sonett.ee/kui-motlen/) - Kui mõtlen vaiksel öösel Su pääle üksinda, Siis käib mu hingest läbi Kui armas on kandlimäng, Nii kallist salarõõmu Võib harvalt leida hing. Mu süda on kui sõrmus, Mis kullast valmistud, Sa olend nagu pärli Ta sisse palmistud. Nii nagu pärli kullas Nii läigid sina sääl Ja kannad mind kah sala Su oma hinge pääl.
- [Vahisoldati laul](https://sonett.ee/wahisoldati-laul/) - Kui seisan pilksel pimel öölSiin üksi välljas vahi tööl,Mu mõtted käivad kaugel ra’alMu kullakesel kodumaal. Kui väele läksin, langes taMu rinna na’ale nutuga;Siis panni lindid lehhvimaMu kübaral truu Kaunila. Ta oli nii taltsa, tasane,Ja armastab mind kindlaste,Sest tuksub rind ka külma käesMull ütlemata vaimu väes. Ehk kurdad kambri nurga sees,Sull kustuv küinal voodi ees,Teed palvet
- [Juhatused elukombetes](https://sonett.ee/juhatused-elukombetes/) - Anna andeks! Mikspärast leiavad need sõnakesed nii vaevaliselt oma teed üle huulte? Nad oleks tihti kui päeva kiired, kes kõvat jää-koort, mis ennast tugevalt ja ikka tugevamalt soja südame ümber pannud on, ärasulataks. Kui tihti ei haava mitte üks järelemõtlemata välljaräägitud sõna ligimese õrnemaid tundmusi; kui kerrgelt ja ruttu ei parandaks mitte üks lepituse sõna
- [Talve öö](https://sonett.ee/talwe-oo/) - Nüid lill ja lehed lume all Ja vaikind linnu lauulud, Metsloomi nagu leinaval Sa koidul nuttma kuuled. Tuul aga tuleb vaiksel ööl, Puud liigutama tasa; Puu ladva lahhti teeb sell a’al Ja tõstab unes käsa. Ta unekujus kevade, Roht, lill ja lätte kohin, Kuldene aeg, kus uueste Puu suus on lehe kahin. Josef von Eichendorfi
- [Vaene mees ja õnn](https://sonett.ee/waene-mees-ja-onn/) - Üks vaene mees kes hauku kaevas, Hüi’s õnne appi omas vaevas, Et tuleks jõuukaks tegima. Õnne tema palvet varsi täitis: Kaks kulla pakku kaevanduses talle näitis. Mees rumal õnne tabama; Neid vase tükeks pidas ta Ja andis vähe raha eest nad teisel ära, Siis palus õnne veel, et annaks enam vara. “Sa narr!” õnn hakkas
- [Eesel ja koer](https://sonett.ee/eesel-ja-koer/) - Üks eesel kõndis tasa teel, Hunt jooksis tema taga, eel: Üks rada mõlemil on minna. “Miks,” ütles koer, “nii laiiskled sa? Ei paigaltki sa ära saa!” Ta isi jooksis siia, sinna Ja jälle kuni eesleni; Ta eeselt pillkas alati, Kui juure jõuudis temal, Ja jooksis ruttu jälle eemal’, – Mäest käisid alla, ülesse Ja üle
- [Looda](https://sonett.ee/looda/) - Oh looda! kui ka ilmas siin Ei ükski hing s’ust aru saa, Kui üksi rändma piad sa seal, Kus muidu üks käib teisega. Ka iga halja kõrre jauks On lasteks pärli tilgake, Ja igal oksal metsa sees On pesa ehtiv linnuke. Ja igal kaljul valge pilv Ta halli otsa mu’sutab, Ja igal jõel üks sügav
- [Võrdlus](https://sonett.ee/wordlus-2/) - Vaikne järve hõbe pinda Katab tume uduviir; Rõõmsa nooremehe rinda Varjab valus valukiir. Udu jälgil, tormid tuuled Toovad rasket hävitust; Kaua, kaua kaeb’vad huuled Noorel mehel – kurvastust! A. Tolstoi järele E. Kitzberg. Linda nr. 12, 23. märts 1891, lk 197
- [Põhjala valgenemine](https://sonett.ee/pohjala-walgenemine/) - (Osast Dr. I. Krohni aate järele). märtsiks 1894. Põhjalas pikk oli öö!Pilkane pime kattis sind ju kaua,Tee sul käis nagu läbi surnuhaua,Valjud olivad vaevad ja raske töö.Pikk oli Põhjalas öö! Öö oli lahkuma visa!Kuussada aastat oli ta ju kestnud,Põlved põlvedele olivad vestnudKõnet ta kangusest – andnud uut lisa.Siis tuli Peastja Isa! Põhjalas hommik koitis.Ja sõna
- [Tütarlapse laul](https://sonett.ee/tutarlapse-laul/) - Karl Busse järele –i. Mu ema ikka vaatab mu pääl –Oh paha ju ei tea mu meel.Kuid järgesti töötada ma ei saa,Käed koos, jään mõtetes istuma:Mu nooruse päevad lendavad,Mu silmad vaatmisest väsivad –Mu unenägude kuningas,Mil tuled, ma ammu sind ootamas? Eile kesk öösel, unenäo seesKui kõlinat kuulsin ma ukse ees:Su vankrit ma arvasin veerevat –Pääst
- [Lagendikul](https://sonett.ee/lagendikul/) - Mag. M. Heleniuse luuletus.Eesti keelde H. Prants. Sulle näitasin oma vara,Selle ainu, mis omaks mul on.­– Ta Looja enese loodud,Suurem kunstnik ta teinud on. Ja kui seda näitasin Sulle,Siis näitasin ennastgi ka.Sul avaldasin õrnemad tunded,Mu hinge võisid näha Sa. “Sääl järv, mis kujutab ta vast,Ta ümbrus nii vagune, vait,See kõik on mulle nii kallis,Ta ainus
- [Öösel](https://sonett.ee/oosel/) - Nüüd mööda päevakäraÖö pime tuleb eel.Ja kõrgel taevas rändabKuu tasa oma teed. Sean rõõmsalt käsa kokku,Ma tean, Sa valvad mind!Mu Jumal ja mu IsaNäen enda ligi Sind. Sa vaatad läbi tähteMu kambri sisse ka,Ei öö sind tohi keelda,Sest v a l g u s oled Sa. Sa näed mu südamesse,Tood troosti rahuga.Mu palgelt pisart pühidNii
- [Enne ja nüüd](https://sonett.ee/enne-ja-nuud/) - Enne. Siis lõpuks joogem tervist isamaale!See vilets mees, kes põhjani ei jaksa! –Ei tubli tegu palju vaeva maksa.Eks kõik ju soovi oma maale õnne? –Kuid – oli kokkujoodud viimne tervis,Vaat, vaprad kaitsjad olivad kõik kraavis! Nüüd. Lõpku kihvtijoojad, rahva surujad!Nüüd põhjustame kõrge aatevallaMis vabastab maad joomakombe vandest.Kui rahvas karsked aated omandabJa salatuhandatena end ühendab;Siis Eestis
- [Sul seisku](https://sonett.ee/sul-seisku/) - Sul seisku südames ja silmas: End teistest ära eralda! See suurem kurbtus on maailmas Kui seisma pead ü k s i n d a. Ja pea see võibki juhtuneda Et kõigil oled ununud. Sest püüa sa ning mõtle seda: Kes armastab, saab armastud! Franz Volfi j. H. Annila. Linda nr. 15, 6. aprill 1899, lk
- [Vanamees](https://sonett.ee/wanamees/) - Ei enam ole ma, mis varem, Kus kirge armastasin ma: Ju läind mu elukevad’ parem, Ning kaunis suvi jäljeta. Sa Ime, noore-ea jumal, Su truuim ori olin ma: Kui uuest’ sündiksin ma rumal. Sust hoiaks eemal hoolega. Puschkini järele H. Annila. Linda nr. 15, 25. aprill 1896, lk 231
- [Mind meeles pea](https://sonett.ee/mind-meeles-pea-2/) - Venekeeles. Hilja õhtul aasal kõnd’sinMeeletuska lahutin.Ühte lille, mis küll tundsinKallimal’ seal otsisin. Kaua, kaua ma seal viitsinJuba kustus päikse loit.Palju, palju lilla leidsin,Mitte otsitavat õit. Nukral meelel majajätsinAasa õitsva armsama,Koju teele jälle tõtsinMõtted lendsid vankuval. Aga koju-kopli jõudesLeidsin lille kallimaOja kaldal ta seal õitsesTaeva-säral kaunimal. Ja siis kohe kiirest jõudsin,Lille ülesvõtma maÕrnalt ettevaates püüdsinTeda juurtest
- [Kevade](https://sonett.ee/kewade/) - Kui sügis suve ilu peitu viib, Ia ilma katab kare kõlma tiib – See seob sidemesse vete pinna. Kui kurbtus, mure, rusub raskelt meelt, Ia peidab tähed meie eluteelt – See talve moel teeb külmaks meie rinna. Kui kevade siis õhku soojendab, Ia vete külma kaane sulatab: Siis kallis pidupäev on laente pinnal. Kui arm
- [Vaba!](https://sonett.ee/waba/) - Oh vali saatus! rõhu peal mu rinda, Mu südamesse viska valu tuld, Mind muredega keida põrmu pinda, Mind peta, piina, vaeva armutult. Mind ustavatest lase ära anda Ja hävita mu julgust, rõõmustust! Ja rautse ahelasse lase panda Mu toimetust, mu rõõmust tegevust. Jääks muuda sõbra südameid mu vastu, Mu armsatelt mind lase vihkada. Mu elu
- [Kui lahkuvad kaks südant](https://sonett.ee/kui-lahkuwad-kaks-sudant/) - Emmanuel Geibel’i järele: Leeni Kui lahkuvad kaks südant,Kes kord end armastand,Siis tundvad valu hirmsat,Kuis pole suuremat.Mis kurbtust kõlab sõnadest:Jäe Jumalaga igavest!Kui lahkuvad kaks südant,Kes kord end armastand. Kui esmalt sain ma tunda,Et lõhkeb armastus:Siis just kui kauks päevaMull päik’se heledus.Mull kõlas kõrvus imelest:Jäe Jumalaga igavest!Kui esmalt sain ma tunda,Et lõhkeb armastus. Kui kevade on katkend,Küll
- [HaaVad](https://sonett.ee/haawad/) - Mu noores rinnas nüid põlevadSult saadud sügavad haavad:Kuid oota, küll kevadine õhkTeeb, et nad kord terveks saavad. Siis ronin mägede otsa ma,Kust loodus kena on vaata,Sealt oma valu ja kurvastustVõin talvega ära saata. Kuis igatsen lõu laulu maSesr lahkest kevade õhust,Oh haljas metsas ta kõndidesMu rind tõest peaseb sest rõhust. Siis voolab kõikide hingesseUus rõemus,
- [Mis ma teeks](https://sonett.ee/mis-ma-teeks/) - G. Scheurlini järele. Ma ta nime kirjutaksinIga meelis-lilledesse,Tindi asemele võtaksKuldse tähe-hiilguse;On ju sinised ta silmad:Minu truudus sinine,Sinine kui terve taevas,Kust ei õndsus alane,Tema pildi maaliks minaSelge taevavõlvile.Nõiuks roosipuna palgeNelgi-lõhna huultele:Roos on punane kui tuli.Minu arm ka punane.Mis ta roosi okastegaKirjutas mu südame. Märt. Linda nr. 6, 10. veebruar 1895, lk 95, 96
- [Kaukasia Vang (Järg.)](https://sonett.ee/kaukasia-wang-jarg/) - Vene luuletaja A. Puschkin’i järele: J. Jänes. Ta vastasele tormab sellgaJa võidab süita kasaka.Virk hobu on ta vara, rikkus,Truu seldsimees, sell teede pikkusEi suuda jõudu vähenda.Ja kaval ratsanik ta turjal,Kui näeb teekäijat, lennul mäeltTa seisab seal: “Võit heal ehk kurjal!”Hoop rasske langeb tema käelt.Teekäijat, kes veel imeks peab,Kui tuul arkaaniga ta veab.Ta virrka hobust sellel
- [Linnukene](https://sonett.ee/linnukene/) - Puschkin’i järele Leeni. Linnukene, ei ta tea Hädast ega muredest, Vaevates end, ei ta sea Kauakestvat pesakest. Uinub oksal ööde sunnil, Päike tõuseb hiilgades; Lind siis püha koidu-tunnil, Laulab, Loojat tänades. Kevaditi iludusi Suvi palavuseks toob; Torrmi, marumuljutusi Hilja sügise ilm toob. Inimestel meeled rasked: Üle mere lindab lind, Kuni kevadised kassted Kenast kodust hüidvad
- [Kaukasia Vang. (Järg).](https://sonett.ee/kaukasia-wang-jarg-2/) - Vene luuletaja A. Puschkin’i järele: J. Jänes “Oh venelane, üksi sulleEnd ohvrisin; küll tundmataSu südames kõik olli mulle;Ei tea, kas kaua sinugaÕnn, ihaldatud, seldsiks olli;Kas kaua ootsid, õnnekaidSu arm sull seldsiliseks tulli,Ehk kadus sult kõik sedamaid;Kas iial teda uuest näed, Ehk igavest tast kaugel jäed! –Sa oleks, vang, küll petta võinudMu noorust, alles lapselist,Kui usaldusega
- [Kuule](https://sonett.ee/kuule/) - Kuu tõuse ju! Päev läinud loodile, Ta heitis merrde magama. Ja pimedaks lä’äb mets ja maa. Kuu, tõuse ju! Kuu, tõuse ju! Teekäija uinub ka. Lill oru põhhjas uinub nüid, Oh tule anna talle suud! Kuu, tõuse ju! Kuu, tõuse ju! Sind hüiab künni-lind; Ta südant sulataval suul Sind kutsub lauldes lehe puul. Kuu, tõuse
- [Viimne soov](https://sonett.ee/wiimne-soow/) - Üks kord veel tahaks üelda sulle, Et armastan sind lõpmata, Et ilmas kõige kallim mulle Sa oled üksi, üksinda. Ei vastust sinult saada taha. Mu peale vaata lahkuses, Löö kaunid sinisilmad maha Ja seisa mõnda vaikides. Siis palvetades tasa, käed Pea peale sulle paneks ma, Et annaks rahu taeva väed Sull, mis mult oled riisund
- [Lättel](https://sonett.ee/lattel/) - Chamisso järele. Meie lätte puude varjul,Kaunis kaugel majast ta;Keda seal küll linnud laulvad,Seda ei või ütelda. Neiu tulli lätte juureLumi vallge ämbriga,Tahtis jälle kodu minna,Noort meest lättel nägi ta. Kaua nad vist jutustasid,Neid jäi hiljaks tulemata.“Armas ema, ära nuta,Sinu kässku täitsin ma. “Ämber olli kerrge minnes,Rasske olli tulles ta,Kuida seal ka linnud laulvad,Ema, tõest’ ei
- [Kassandra](https://sonett.ee/kassandra/) - Rõõmu rohhkelt Trooja rajas Enne linna langemist; Vägev lauluviis seal kajas, Kuuldi kannelt kullalist; Rahvas puhhkamas, kõik väsind, Mööda hirmus sõja sõit; Kuulus Pelide on kosind Priamuse õrrna õit. Rahvas rõõmsas pidu ehhtes Tõtvad lauldes templisse, Altar loorberite lehhtes Haljendama pidule. Kära kerkib viina võimul, Tänavates tandsu heal. Üksi õnnetuse aimul Ainus hing on vaevas
- [Rändaja](https://sonett.ee/randaja-2/) - Kus oled sa, mu armas maa? Sind otsin, aiman tundmata. Oh maa, nii haljas lootuses, Kus minu roosid õilmetes? Kus minu sõbrad kõnnivad, Mu surrnud üles tõusevad? Oh maa, kes räägib minu keelt, Kus oled sa, kus jääd mu eelt? Ma rändan üksi, kurb mu meel, Kus oled? küsib õhkel keel. Mul vastutab kui vaimu
- [Oh põgene!](https://sonett.ee/oh-pogene/) - Oh põgene Sa minuga Siit kaugel minu naeseks saa! Ja vöörsil olgu minu rind Sul isamaja, kodupind. Ei tule Sa, siis suren ma. Ning Sina jääd siis üksinda; Ja isamajas tunned Sa End nagu võõrsil olema. Heine järele M. Pukits. Linda nr. 10, 2. märts 1899, lk 154
- [Tuul ja laene](https://sonett.ee/tuul-ja-laene/) - Hiilgavalt läigib laente voog Ja liigub lahedalt, Ja vete pinnal tuule hoog Tall laulab mahedalt. Tuul suut’leb laeneid hellaste Ja räägib meelites, Pea vaikind õhk – ju kaugele Tuul läinud lennates. Nüüd laene hüppab ülesse Ja vaatleb vahutes: Kas armsa musu, tervise Ta näinud une sees? Ta tormab talle järele Ja leiab valuga, Tuul kaldal
- [Kaks talumeest](https://sonett.ee/kaks-talumeest/) - Mats ja Madis heina ajalPiipu seades künka najal –Vestsid vilja saagist juttu.“Oh mu Jumal! Miks nii ruttuSaadad Sa ju ahastusi,Nällga, kattku, viletsusi?Ohkas Madis – eemal vaates,Pillku taeeva serrva saates.Mats tall vastu: ““Vend, mis sunnilOhkasid ja nüidsel tunnil?””– “Tulemas on palju paha!Rahe lööb kõik viljad maha!Kõik mei’ lõikus läheb nurrja:Vaata pilv seal tõstab turrja!”– ““Ära ehhmu
- [Sinililleke](https://sonett.ee/sinililleke/) - Üks ilus lillekene All vainul vagune, Ta silm on nagu taevas, Nii sellge siinine. Kui näen kahhte sillma Nii sellget sini täis, Siis mõtlen lille peale, Mis halljal vainul seis’. Ei tea ta palju rääki, Ja kõik, mis ütlebgi, On ikka üks ja sama: Ma sinililleke! Ei tea siis ma ka rääki’ Kuid süda ütlebgi
- [IgaVene keVade](https://sonett.ee/igawene-kewade/) - Küll igal aastal sõuab Meil võeraks kevade, Kuid viimaks kätte jõuab Neist kaunim, põline. Kui lõpeb elurada, Siis sinna maale läeb … Siin võib tad kujutada, Seal tema ilu näed. Uhlandi järele A. M. Saar. Linda nr. 11, 16. märts 1891, lk 177
- [Testament](https://sonett.ee/testament-2/) - Lermontovi järele J. Parv. Paar sõna, sõber, sinuleMul oleks ütelda,Sest vähe aega minuleOn antud elada!Sa oled juba koduteel,Pea meeles siis – oh, tühja veel!Kes loeb liiva merelEhk küsib m i n u järel? Kui siisgi mõni küsib vast,Kel pole ununud,Siis ütle: rinnast rasedast’Ma olen haavatud …Et auusast surin Tsaari eest,Ei tohtrid terveks teinud meest,Ja et
- [Kas kunagi?](https://sonett.ee/kas-kunagi/) - Ma Ölimäel olin palvel, Ja nutsin sääl pisaraid, verd, Ma viibisin öösel valvel, Et päästa saaks pattudest sind Oh, kas ka kunagi sina, Seda tunned, ja mötled mind? Ma kandsin kibuvitsa krooni, Mind peksti piitsadega, Mu keha täis vermeid, jooni – Ma mötlin siis alati sind, Oh kallis, kas kunagi sina, Seda tunned, ja mötled
- [Ohk ja nutt](https://sonett.ee/ohk-ja-nutt/) - Kui kord kauaks kaugel sõitvad Viimast korrda käsa andes, – Nutvad kaua armukesed, Kurvastavad leiina kandes. Ei me’ ohkand, ei me’ nutnud, Kui meil tulli lahhkumine; Selle eest on pärast tõtnud Meile nutt ja ohkamine! Heine järele P. Laredei. Linda nr. 2, 13. jaanuar 1890, lk 57.
- [Imejale, elu sisse astudes](https://sonett.ee/imejale-elu-sisse-astudes/) - Nuttes kirju ilmasse sa tuled,Kus kõik rõõmsal näul sind teretab!Ela, et: kui suremas sa oled –Sõbrad nutvad ja sa rõõmustad! Jegor von Sievers’i j. Fr. S–s. Linda nr. 2, 13. jaanuar 1890, lk 68
- [Vokilaul](https://sonett.ee/wokilaul/) - Saksa keelest K. E. Sööt. A. Läte wiisi teinud. Vura vokki, vura, Sora lõnga, sora! Vura vokki viledat, Et saaks lõnga siledat Kauniks katteks mulle. Vura vokki, vura, Sora lõnga, sora! Sora lõnga rutuste Siidisilmil kangasse Talgupiduks mulle. Vura vokki, vura, Sora lõnga, sora! Peeneste ja puhtaste Neiulise rinnale Sünnib kaunis kate. Vura vokki, vura,
- [Silmapilk](https://sonett.ee/silmapilk/) - Ja nii üksteist jälle näeme Rõõmsa rahhva ridades, Ja me laulu pärrgu läeme Palmitsema iludes. Kelle jumalale loome Aga laulu esite? Sellele see ohver toome, Kellest rõõmu kõigile. Mis sest, et on ehitanud Ceres* altart eluga, Et on kaussi piigistanud Bachus** leemi punama? Pole taevas sädet toonud, Mis pand lõuke leekima, Vaim siis pole tulel
- [Rahul jäe!](https://sonett.ee/rahul-jae/) - Rahul jäe, Süda, oma mure öödel, Jumal juhib sind su töödel, Ei ta iial sinust lä’e, Rahul jäe! Kannata! On sull Isa nuhtlus valju, Seisa kindel, nii kui kalju, Karistes sind peastab ta, Kannata! Taewa Isa! – Anna armust, et võiks vaiki, Kui mull saadad elukäiki, Et ma ei tõstaks vaenu kisa, Taeva Isa! Minu
- [Järve kalldal](https://sonett.ee/jarwe-kalldal/) - Vaat vaiksel järve kalldal Üks kena ajake, Ning selle aja keskel Üks veike majake. Seal lihtsas kambrikeses Lapsuke suremas, Ta voodi ääres pallves Vanemad vallvamas. Pea ajas läbi puude Üks sala kahin käinud, Ma kuulen tasast nuttu, – Nüid lapse hing on läinud. Georg Jägeri järele: Helene Linda nr. 4, 24. märts 1890, lk 145
- [Kalaneiule](https://sonett.ee/kalaneiule/) - Heine järele. Sa ilus kalaneiu, Paat tõuka kaldale. Mu juurde tule, istu, Kätt anna minule. Mu südame pääl’ pane Sa pääke kartmata: Oh, igapäev ju merel End julged usalda. Su süda on ka meri. Torm laeneid lõõtsub sääl. Ja mõni ilus pärli Siin puhkab põhja pääl. Märt. Linda nr. 5, 3. veebruar 1895, lk 79
- [Kaukasia vang](https://sonett.ee/kaukasia-wang/) - Vene luuletaja A. Puschkin’i järele: J. Jänes Annetuseks. Teil, Eesti neiud, tahtsin kanda Üht lugu kõrrvu läinud a’ast; Siin suudan Teile ette panda Ma pillti kaugelt võeralt maast. Ja Vene võimsalt luuletajalt Ma lainan kannelt salajalt! Heal helljuv tema viisi kajalt Mind avateles ägevalt, Neid õiisi Teile näha tooma, Mis kangelane korjand sealt, Kaukaasi orust,
- [Meelespea](https://sonett.ee/meelespea/) - Mu kodus haljal aasal On õitsmas õieke, Ta silm on nagu taevas, Nii selge, sinine; Ta räägib väga vähe, Et palju tema tea, Kõik, mis ta ala lausub On ainult: meelespea? Kui vaatan sinu silma. Mis selge, sinine, Siis tuleb mulle meelde Mu aasaõieke. Siis kaob mu kõnevõime, Suu muud ei sönaks sea: Mu eluõnn,
- [Lill uinunud](https://sonett.ee/lill-uinunud/) - Lill uinunud ja õilmeke liigutab pead – head ööd! Laul heljund; sa, linnuke, suikuma jääd – head ööd! Nüid igatseb hinngust ja rahu maailm Ja unele heidab ta väsinud silm – Öö kullaseks unenäu heaks. Veel naeratab magades muru ja muld – head ööd! Ja taevast meid tervitab õhtune kuld – head ööd! Seal lehvivad
- [Palve](https://sonett.ee/palve/) - Kui raskel tunnil muredestOn muljutud mu meel:Üht ime palvet tasakes'Siis sosistab mu keel. Sel palvel armsas kõlassaNii õnnestav võim näib,Ja püha, äramõistmataTast läige välja käib. Hind koormast vabastatud saab sees,Jääb kahtlus kaugele,Usk südames, silm läigib vees,Nii kerge mul, nii hää... Lermantovi järele Sulev. Saarlane nr 13, 31. märts 1898, lk 2.
- [Laulud järve ääres](https://sonett.ee/laulud-jarve-aares/) - Lenau järele A. Paulmeister. I. Üle järve lahkub päike;Vaikseks jääb mu üksik paik.Lembri oksad lang'vad vette – Ja see on nii sügav vaik. Ju ma lahkusin mu armsast:Silmist jooksvad pisarad!Kurvalt kohavad siin lembrid,Kõrkjad tuules kiiguvad. Minu kurvastuse sekkaPaistad sina trööstides,Nagu eha-täht veepinnaltVastu paistab särades. II. Öö ju jõuab; pilve salgadToovad vihma; valge vahtTungib marul kalda
- [Ema](https://sonett.ee/ema/) - Sturmi järele I. P o i s s nuttab – ema hellalt hoiabTa kallikest küll käte pääl,Kuid nõder nutust erutatudEi taha unest teada veel. Siis ema laulusid tall' laulab,Ja magusamaks saab ta hääl,Ja üle väikse voodikese – Koob uni nõidusringi tääl. Ja kui see viis nii mahelt heljub,Jäeb vaiksemaks ka nutmine,Ja väikse kinnivajund silmistVee-pisar pilgub
- [Ma nägin unes](https://sonett.ee/ma-nagin-unes/) - Ma nägin unes: Sa mu juurde tõtsid,Nii ütlemata ilus olid Sa;Mu üle tasa kummardada võtsidÖö rahus, kui ju hingas ilmamaa. Su ilus suuke puudutas mu huuliNii õrnalt, imelise rutuga,Ja hinges tundsin ma kui pehmeid tuuliMind tervitavat armu jutuga... Veel nägin unes, et Sa õhtu rahusMull' armastusest juttu ajasid;Ma viibisin kui masest ilmast lahus,Mu rinnas hõiske
- [Laul: Kristuse tulemisest](https://sonett.ee/laul-kristuse-tulemisest/) - Viisil: Mu südamest ja meelest. Nüüd vagad laulge rõemsalt,Sest armu aeg on käes.Ju meile tuleb taevastAuu-Issand, abimees.Ta madal, tasane,On siiski ilma toitja,Kuradi vägev võitja,Ja surma rikkuja. Ta sõidab eesli seljas,On ohvriks meie eest;Ta tahab olla väljas. –Jääb meile igavest,Ei kaduvat too ta,Vaid tahab lunastada,Ja surres meile saata,Mis kestab lõpmata. Ei riiki ega krooniSiin ilmas otsi
- [Kaja](https://sonett.ee/kaja/) - Heine järele. Mäe orus on ratsanik ratsutamasTal murest on muljutud meel!"Viib õnnede hõlma mind tundmata teeVõi valmilt haud ootamas eel?!Ja kostust tal annab kajade keel:"Haud ootamas eel!" – Ja ratsanik ohkab, ja rinnale siisTa kurvalt vajutab pää."Jah, nõnda mind saatus siis surmale viib – Mis sest, eks hauas ju hää!"Ja kajana kostub hääl üle mäe:"Eks
- [Öösel](https://sonett.ee/oosel-2/) - Ju paistsid tähed taevasNii ime iluga.Mind avateles õueÖö armsa rahuga. Ja mets, nii vaga, juhtisMind alla järvele,Et tema pinda näha,Mis taeva järele. Ja palju väikseid laeneidTuul pani veerema.Ja tähed vete voolelLõid nagu kustuma... Ka inimese hing onKui täht, mis järve veel – Säält laeneil rõõm käib üleJa valu eluteel. Mülleri järele J. T. Postimees nr
- [Ma nõuan Sinult](https://sonett.ee/ma-nouan-sinult/) - Ma nõuan Sinult, mis ei aega viidaÜht iludust, mis süda anda võib;Ma nõuan, mis Sind ilmale ei liida,Üht ingel-puhast lapselikku meelt. Need südamete kalliks andeks jäävad,Mis kõige kenam ehe elule.On Sinu ilm, mis teised Sinu saavad;Kui elad tall', siis sured minule. Hoffmann v. Fallerslebeni järele Ilmuv. Postimees nr 287, 19. detsember 1892, lk 2.
- [Rist metsas](https://sonett.ee/rist-metsas/) - All metsas seisab vana ristKuld-õhtupäikse käes,Tad armastus ja palvus vistTeeb templiks usuväes. Sest see, kel südames on piin,Sel kohal kaebtust teeb,Ja mõni kurb hing ütleb siin,Mis lootus temas keeb. Nii mõnda pärga lillidestToob vaga rändaja,Siin pisart valab silmaveestSiit troosti leiab ta. Oh rändaja, kes mööda lä'ed,See tulgu meelde sull':Sa närtsimas mu pärga näed,Kuid usk ei
- [Täht langeb](https://sonett.ee/taht-langeb/) - Petöfi järele. Täht langeb kõrgelt ülevelt,Mul pisar veereb palgedelt;Mis tähte kõrgelt alla toob?Arm pisaraid mu silmist joob.Täht langeb ta, ja pisar ka,Nii kestab ilmas lõpmata. Ch. Orras. Postimees nr 278, 9.detsember 1892, lk 2.
- [Kolm indianlast](https://sonett.ee/kolm-indianlast/) - Hirmsas vihas taevas ilma sõitleb,Nõnda tamme lõhub, nagu võitleb;Äik'se hääl käib kose kohast üle,Ja ta oma välgu löögi vitsalNuhtleb vahus laente käigil kitsal,Et ta tõustes täidab kalda süle. Indianid seis'vad kose kohal,Kuulavad, kuis laened lõhk'vad kohal,Metsad nagu hädaohu kojad.Üks on vana mees, kel juuksed hallid,Kellel lõpmas ajad kurvad, kallid,Kaks teist tema suured, pikad pojad. Vana
- [Leinav mees](https://sonett.ee/leinav-mees/) - On vainu äärel kõrtsike,Sääl elab ilus naeseke.Must juuks kui öö ja silm täis tuld,Rind punnil, keha sirge kuld.Kuid kahju, ilu rikub tal:Riid roosi-suul, uss keele allKui tuleb koju, tülitseb,Lööb, keda saab, ja kära teeb.Mees istub nurgas hirmu täis:Kord läbi maja sõna käis."Tatar tuleb!" Siis rahval hirm, nutt, jooks ja peitKuid väljas ilus kõrtsi-eit,Ei karda tema
- [Mõistatus](https://sonett.ee/moistatus-3/) - Küll kõigi juurde tulen ma,Kes tahes või ka tahtmata,Kas saksa saalis, sauna sees,Sul tembutan ma ikka ees;Teen rikkaks ja teen vaeseks sind,Ei käega katsuda või mind.Sull' tõtt või nalja luiskan ma,Mind siiski ei saa kohusta'. Vene keelest TH. Lõbuleid. Postimees nr 275, 5. detsember 1892, lk 2.
- [Kaks lauljat](https://sonett.ee/kaks-lauljat/) - Vaat', orukese äärel,Sääl küla otsa teel.Kaks lauljat elab lõbulKel väga üks on meel. Hall ööpik, esimene.Meel kurblik, elu karm:Talt ilu ära riisus Kord armastuse harm. See teine, see on lõo.Kes maani alandlik,Tal tolmu karva riie,Ja toaks võsadik. Kui aga laulu löövadKord lõo, ööpik, hell.Üks taeva poole tõusestJa teine lehtedel: Siis nõidlik iluheliTeeb välja elusaks,Ja taevastgi
- [Ema haual](https://sonett.ee/ema-haual/) - Kui ema nad matsivad mullasse,Kus enam ei näe ega kuule see,Tast järele jäivad kolm jõuetut last,Kolm tütrekest nutma tad kibedast – Kaks suuremat, kolmas veel väikene,Kõik armsad nad olivad emale – Kuid surm, kui see ema neilt ära viisTa hauale üheskoos tõttasid siis. – – Sääl üks seisis sõnata, silmaveesKui lõhkeks ta süda tal valu
- [Mu luule eest mind ära täna](https://sonett.ee/mu-luule-eest-mind-ara-tana/) - (Saksakeelest.) Mu luule eest mind ära täna,Sind peaksin tänama:Su silmist lugesin kõik laulud,Nad kuulsin Sinu häälest ma. Nii tagasi sul ainult annan,Ma sinu päralt igavest' –Kas oma laule sa ei tunne,Neid sõnumid su südamest? A. Haava, Postimees nr 270, 30. november 1893, lk 2.
- [Viimne soov](https://sonett.ee/viimne-soov/) - Mu hauale ei kivi,Ei risti soovi ma,Vaid väiksed valged lilledSääl võivad õitseda. Ju terve eluajaMind rõhus raske rist,Seepärast mulla põuesUnd ihkan rahulist. Lätikeelest M. Pukits. Postimees nr 266, 25. november 1893, lk 2.
- [Luule tiivul](https://sonett.ee/luule-tiivul/) - Heine järele. Sind luuletiibadel kanda,Ma tahan, mu kallike,Siit kauge India maaleJa Gangese kaldale. Kuuvalgusel varsti sääl nähaÜks õitsev rohuaid,Kus lillesid mitte vähaJa armsasti lehkavaid. Kus sinililled kõik vaat'vadMaast taeva nii vagusiJa roosid sääl jutustavadHäid lõhnavaid lugusi'. Sääl lillede luule-luguGazellid päält kuulavad,Ja eemalt võib kuulda suguKa püha jõe kohinat. Sääl istume palmi vilusMe kahekest armsasteJa õndsa
- [Puri](https://sonett.ee/puri-2/) - (ПАРУСЬ.) M. Lermontovi järele Vene keelest. Üks puri paistab laen'te laugelNüüd hommikuse udu a'al...Mis otsib tema rajal kaugel?Mis jättis maha kodumaal? Vaat', laened võt'vad laksu lüüa;Mast paindub tuule järele...Oh häda! ei ta õnne püüa,Ei õnne eest ka põgene. All särab vete sinivooguPääl läigib päik'se kuldakiir;Kuid tema palub maruhoogu,Kui oleks marus rahupiir. P. Kangur. Postimees nr
- [Õhtul](https://sonett.ee/ohtul/) - (Tõlge.) Vaikne, vaikne tuulekeneMängib puude lehtes,Veerev õhtupäikene,Kiirgab kulla ehtes. Järve kaldal painduvadPõõsad luule kujul,Laenetele annavadMusu armu tujul. Noormees väikse paadigaHeljub järve pinnal,Mängib kannelt, laulab kaArmastaval rinnal. Kaldamaja läve päälOotab teda neiu,Vaatab vastu meelehääl – Ta ju tema peiu. M. Pukits. Postimees nr 262, 20. november 1893, lk 2.
- [Täht on armastuse kuju](https://sonett.ee/taht-on-armastuse-kuju/) - Pärli särab mere põhjas,Täht on taevas hiilgamas – Pärli sära, tähe paisteSinu silmis sügavas. Pärli sära mat'vad laenedLiiva alla aja teel,Noorus-sära sinu silmisKustub ära silmaveel. Tähe hiilge taeva allaKuid jääb jääd'valt helkima,Täht on armastuse kuju....Armu aeg ei hävita. Vabalt Saksa keelest K. Põhjalane. Postimees nr 251, 6. november 1892, lk 2.
- [Kasaka hällilaul](https://sonett.ee/kasaka-hallilaul/) - Maga, laps, mu mususuuke,Uinu hellaste.Vaikselt vaatab selge kuukeSinu hällissee. Vestan sulle muinasjuttu,Laulan ladusalt.Pane silmad kinni ruttu,Maga magusalt. Kalju kaisus Terek voolab,Laineid laksutab;Kuri tshetshon kaldal roomab,Mõõka teritab. Aga sinu vapper isaHarjund sõjamees:Maga, laps, et pole kisa,Hellast' kätki sees. Küll käsk jõuab tänavasse,Viib sind sõdima;Julgest hüppad sadulasse,Võitled püssiga. Siidiga sull ära ehinSõja sadula.....Maga, laps, su laugelt pühinNutu
- [Uppunud mees](https://sonett.ee/uppunud-mees/) - A. S. Puschkini järele. Uksest sisse, valjust hüüdes,Lapsed jooksvad tormates:"Isa, isa, kalapüüdesVõrku tuli surnud mees!"Mis te kelmid valetate – Surnukeha saite veest!Ja kui on? Mu käest saate,Näitan teile surnud meest! Tuleb kohus – oh ma vaene,Küll siis kimbus olen ma:Vastust anna! Kuule naene,Kuub too. Vaja vaadata.Kus ta on? – "Sääl, isa, vaata!"Tõepoolest seisis säälSurnukeha liikumataJõe
- [Murtud süda](https://sonett.ee/murtud-suda/) - Küll kevadine iluLä'eb mööda rutuga,Ju roosi murrab külmus,Et peab närtsima. – Arm on meil' taeva-anne,Ei ole seadus ta;Arm on kui roos, mis õitseb,Kuid närtsib ära ka. Küll kevade ja õiedVeel uuest' tulevad,Kui pääsnud talve-unest,Siis ilma ehivad. Kuid armastus ja truudus,Kust nad küll kadunud,Ei enam asu sinna,Sest süda – lõhkenud... Gruppe järele Narusberg. Postimees nr 244,
- [Pilved ja tähed](https://sonett.ee/pilved-ja-tahed/) - A. Petöfi järele. Kui Jumal esimese mehe lõi,Siis otsaesine tal kortsu –Ja seda varju Looja otsa päältMe näeme praegugi veel pilvi päält. Kui Jumal esimese naese lõi,Siis pisar tema silmist välja lõi – Ja taeva võlvil Isa pisaraidMe näeme veel, kui tähti hiilgavaid. M. Pukits. Postimees nr 243, 29. oktoober 1894, lk 2.
- [Hällilaul](https://sonett.ee/hallilaul-2/) - Ed. Baumbachi järele. Maga, laps, nüüd ema rinnal,Kusgil pole nõnda hea;Siinse ilmakera pinnalTeist niisugust sa ei tea. Und näe magusamas rahusHälli väikse ruumi sees:Ial elulaente vahusPole säärast enam ees. Küll sa kadunud paradiisiOtsid kord ka eluteel – Maitse nüüd siis õnnelisiTundisid niikaua veel! M. Pukits. Postimees nr 240, 26, oktoober 1893, lk 2.
- [Puusepp](https://sonett.ee/puusepp-2/) - (Saksakeelest.) Neiuke!Pane sa käsi mu rinnale!Kuula, kes koputab vastu sull' sääl,Kui on su käsi mu rindade pääl:Ammu üks puusepp sääl koputab, lööb,Kirstu ta minule teeb. AmmugiÖösetel und mul ei tulnudgi:Puusepp nii kõvasti tahus ja lõi,Et see mu hingesse rahutust tõi.Rutta, oh puusepp, nüüd kirstuga sa – Magada igatsen ma! M. Pukits. Postimees nr 238, 23.
- [Kui oled sa mu naesuke...](https://sonett.ee/kui-oled-sa-mu-naesuke/) - (H. Heine järele.) Kui oled sa mu naesuke,Sull' kauni põlve loon.Me õnnerikka kodusseMa lõbu rohkest' toon. Ja kui sa tapled, tõreled,Kõik tahan kannata'.Ei kiida sa aga mu salmisid,Siis lasen end lahuta! A. F. Kaljuvald. Postimees nr 230, 18. oktoober 1894, lk 2.
- [Vanamehe laul](https://sonett.ee/wanamehe-laul/) - Koltsovi laulud. Ümber pannud K. E. Sööt Hobu selga hüppan, Sõidan kiireste, Sõidan nagu kotkas Lendab õhutee -- Üle maa ja mere Kauge rannale: Kätte tahan püüda Oma nooruse. Ennast ehin mina Nagu ennegi, Tahan võrgutada Mõndgi südand veel. -- Aga oh, ei leia Mineviku teed! Päikene ei tõuse Õhtul ialgi! Oleviku Lisaleht nr 11,
- [Torm](https://sonett.ee/torm-2/) - Heine järele. Pilvedega kinni kaetudMagavad kõik vaimud taevas,Kuulda võib, kuis valjust' norsk'vad,Sestap meie tormi vaevas. Torm on kange! Laened taht'vadLaeva juba ära neelda,Oh, kes tuult võiks talitseda,Lahtilastud laeneid keelda! Ei või mina abi saataLaeval ega rahval laevas,Mässin ennast mantli sisse,Magan nii kui vaimud taevas. M. N. Postimees nr 224, 6. oktoober 1892, lk 3.
- [Sügise – vanus](https://sonett.ee/sugise-vanus/) - A. V. Koslovi järele. Rohi hakkab sügiseKolletama; Murest kuivab noorukeNõndasama. Kuhu tema südidusNõnda kadus? Kus a kõne osavusMis nii ladus? Kus see hiilgus lokkidestKadund ära? Kus ta kotka-silmadestJäänud sära? Ah, ta lokid ammugiHalli karva; Välgub silmas tulukeVäga harva. Tema tormav süda seesVaikinenud, – Terve noor ja tubli meesVananenud. M. Neumann. Postimees nr 223, 10. oktoober
- [Vali saatus](https://sonett.ee/vali-saatus/) - A. Chamisso järele. Tõesti oleks väga paljuMinust siin maailmas saan'd,Kui mind 'poleks vali saatusIgalpoolel takistan'd. Tahtsin küll ka kuulust nimeSõjariistul teenida,Aga lahingusse minnaÜksgi kord ei julgen'd ma. Laulukesi luuletada'Pole hakan'd katsuma;Targaks meheks oleks saanudKui ma oskaks lugeda. Naeste ees ma oleks õnneKätte saanud muidugi,Kui nad mind ei oleksivad Väljanaernud alati. Ammu oleksin ma elan'dKui üks
- [Mis laenab?...](https://sonett.ee/mis-laenab/) - Mis laenab iludust päik'seleJa roosile magusat lehku?Mis särab ja hiilgab tähtedestJa magusaks muudab õhku?Mis kõlab ööpiku laulu seestNii igatsedes ja ilul?Mis kohiseb voolavast oja veestJa särab kuupaistest öö vilul? See üksinda a r m, mis südames..A r m laenab magusust roosil,Ja lehvib õrnasti õhu seesJa kõlab ööpiku laulust.Ja laenete tants kui õhu voog,Kuupaiste ja sätendav
- [Mu armuke](https://sonett.ee/mu-armuke/) - Oh kui ihkades ma ootanÕndsat õnne tunnikest,Mil ma esimest kord võttaRinnale võiks armukest. Kes küll olema saab tema?Ja mis omadused tal? – Kõike sarnast tema üleTeada sooviks õhinal. On tal juuksed mustad, koldsed?Silm kas must või sinine?Kas ta sale on või tüse,Jäme, pikk või lühike? – Armuväärt on neiukesed,Kui nad õitsvad iluväes,Ja kui iluga neil hingesVoorus
- [Küllus](https://sonett.ee/kullus/) - Küll õnnes sull tuksumas rindKui omas Sul ainuke kenam,Kuid otsas on õndsuse hind,Kui omaks neid sinul on enam! Noor olen – täis armastust – tuldMu elu – lustilik süda – Kuid kahju – tast kadunud väärtuslik kuld,Kuus armukest piinavad teda. Kui hommikul punetab taeva sõrv,Pean Meeril ma viibima võõrsil – Ja lõunaaeg kuulatab Annette kõrvNing
- [Nii elu lääb](https://sonett.ee/nii-elu-laab/) - Nii elu läeb,Kõik vaiksed rõõmud, valud ajas kaovad,Me elu küünlad tasa alla vaovad.Me näeme und siin ühest, teisestaJa kaotame kõik aated ajaga –Nii elu läeb, Nii elu läeb,Kui sala kalju mere laente vahusVõis laeva lõhku, kesse rändas rahus,Nii suured valud meie elu lõhkvad,Et surma ahastuses hinged õhkvad – Nii elu läeb. Nii elu läebJa kuni õhkukene kätte
- [Liig hilja!](https://sonett.ee/liig-hilja/) - Su pääle kurvalt vaatan maJa vaatan südame,Ma näen, ma tunnen – süda suNüüd tuksub minule.Ka sind kord kalliks pidasin,Ei meeldinud sull' see – Ja nüüd – ! – Mis pean veel tegemaLiig hilja, hilja see! Oh, kudas kord nii palavaltSull' tuksus minu rind!Kuis ööd ja päevad otsataMa ihaldasin sind.Oh, Jumal teab, kuis sinu eestMa palveid õrnaste Siis
- [Unenägu](https://sonett.ee/unenagu-3/) - (Võõrast keelest.) Üks raske unenäguMind öösel ehmatas:Üht mirtipuud mu aiasMa nägin õitsemas. Kuid surnuaed see oli,Haud lillepeenraks mul;Ja puudelt murdis ladvadJa puistas õied tuul. Küll korjasin need õiedKõik kuldse kausisse;See aga kukkus käest,Läks katki murule. Ja kausist pärleid veeresKui verepisaraid. – – Mis tähendab see uni?Mu arm, kas surma said? A. Haava. Postimees nr 209,
- [Kannike](https://sonett.ee/kannike/) - All aasal rõõsas rohus õis,Tad otsiv silm sääl näha võis.Tad õite ehteks hüüan küll,Nii üliväga meeldib mull'. Jah, väike lill tõest' küll on,Kuid ilus, õrn – mu valu, õnn,Ta's õigel moel vast leian kaMa ilu, armsa lõhnaga. Oh ole laps nii, kui see lill,Õrn, alandlik, – siis ilu küllSul, nägemata õitse päälKuis k a n
- [Lauliku loos](https://sonett.ee/lauliku-loos/) - Nii on ja oli lugu igal ajal: Et laulik rändab üksi elu rada, Tad püüab saatus raskelt kurvastada — Kui teised hõisk'vad õnne rinna najal. Üks palk on siisgi antud luuletajal: Tal kaugelt tervitades kandlikeeled, Tundmata rajal südamed ja meeled, Kõik vastu helgivad ta kandle-kajal. — Kui osaks antud sul see õnn siin ilmas, Ta olgu ülem
- [Naeste töö ja kohus](https://sonett.ee/naeste-too-ja-kohus/) - Meil naestel kandmiseks on jõudu antud,Kui rasked mured rõhuvad me rindaJa kibuvitsad eht'vad murupinda,Kust läbi käima meid on elus pantud. Mees peab püüdma välimises ilmas,Meil kodu vaiksesti on talitada,Mees julge, kui ta varitsemas häda,Meil aga süda arg ja pisar silmas. On näha, töö meil väga lihtne, väike,Kuid pole nii, meil palju, palju teha:Meil ilusamaks muuta
- [Niitmata põld](https://sonett.ee/niitmata-pold/) - Hiline sügis... ju kured* on läinud,Lehtpuud on paljad: külm üle neist käinud. Niitmata seisab üks põld aga veel...Vaatad sa teda, sul kurvaks saab meel. Viljapäid sääl nagu rääkimas kuuled:"Juba siin puhumas sügise tuuled, Painduma sunnivad põrmuni meid,Terad on valmis; tolm rikub ju neid. Öösel on hulkuvad linnud meil kallal,Lõhuvad seda, mis seisab veel jalal. Jänes
- [Ööpik](https://sonett.ee/oopik/) - Ööpimeduses, kui kõik jäänud unele Lööb ööpik vaikses aias laulu lillele, Kuid lillel pole tundmust armulaulu üle, Vaid värisedes langeb tema une sülle. Eks külma iludusele nii laula sa? Oh mõtle, laulik, mida püüad asjata? Ta sind ei kuula, ega vaata sinu poole: Näed – õitseb ta; ei sinu hüüdel vastust ole! Pushkini järele I.
- [Kuusk ja roos](https://sonett.ee/kuusk-ja-roos/) - Serbia muinasjutt. Kaugel Serbia mägisel pinnalNuttis oma kauni peiu rinnalEnnemuiste kena Serbia piiga,Sest et tema kallikese kaisusSurmav tõbi päevast päeva paisusTehes põdejale valu liiga. Neiu otsis mõndasugust rohtu,Vähendada ei võinud üksgi ohtu,Suureks kurvastuseks see siis hinge heitis,Keda tema armastan'd nii kaua –Sõbrad tulivad ja kaev'sid haua,Mis ta keha muru rüppe peitis. Eemalle säält neiu ei
- [Täht](https://sonett.ee/taht/) - M. Lermontovi järele A. Krikmann Täht särab kõrgel taeva all,Kui sala sinisilm.Ta paistab üksi ülevalJust nagu ilu-ilm. Mu kambri aken väikeneVist tähel' armsam tee,Sest õhtu hilja vaikseste,Ta paistab kambrisse. Kui taevas vahest pilvine,Et katab tähed, kuu,Siis iha tähe järele On hinges otsatu. Täht seega sõbraks salajaMull' saanud armsamaks.Nii vaatlen teda rõõmuga,Ei aeg lä'e igavaks. Postimees
- [Ma armastasin sind!](https://sonett.ee/ma-armastasin-sind/) - Ma armastasin sind: veel arm võib hinges olla,Ta kustunud veel pole koguni;Ei taha ma sind enam eksitama tulla,Ei kurvastada ma sind taha ialgi. Ma armastasin Sind, nii lootuseta, vaikselt,Nii arglikult, kuid väsimata ka;Ma armastasin sind nii palavalt ja õrnalt –Ei nii sind keegi armastada saa! Puschkini järele O. G. Postimees nr 197, 6. september 1893,
- [Sauna rahvas](https://sonett.ee/sauna-rahvas/) - Õhk on halb ja suits nii kibe,Põrand prügine,Laud on toidust, rasvast libe,Lagi nõgine. Leib ja vesi jatkuks toidul,Kare nende jutt;Juba varajasel koidulKuulda laste nutt. Puudus, vaesus eluaja –Surm kord päästab sest.Oh, neist õppida meil vajaUsku, kannatust. Nikitini järele O. Hinzenberg. Postimees nr 195, 2. september 1897, lk 3.
- [Koltunud lehed](https://sonett.ee/koltunud-lehed/) - Maikovi järele. Taat silmitses koltunud lehti,Mis vahtralta varises tuul;Tal pisaraid silmades nähti,Ehk kaebel ei avanud huul. Ning pojapoeg lehtedest teadisKüll punuda vanikut hääd;Ta vaniku korrale seadisJa ehtis siis taadikse pääd. Taat imestas ilusat ehet,Ning huuled tal naerule lõid,Ta unustas ära, et lehedTal surma teaduse tõid... O. Hinzenburg. Postimees nr 193, 3. september 1896, lk 2.
- [Kaste-tilk](https://sonett.ee/kaste-tilk/) - (O. v. Redwitzi järele.) Sa kaste-tilk, kui vaatlen sind,Mul pisar ilmub pilgussaKuis armastad sa lillekest,Nii tahan üks kord armasta. Küll lahutab sind päeva a'alSu armsast päik'se palavus.Kuid õhtul jälle ilmud sa.See on tõest' truuim armastus. Kui sureb kallim päik'se käes,Sa sured ta'ga rõõmsaste!Ma vaatlen sind ja mõtlen siis,Kui õnnis surm võib olla see! Postimees nr
- [Ebalootus](https://sonett.ee/ebalootus/) - Venekeelest Mereschkovskij järele. Ehk lootsid sa, et kahvatanud palgelSu juurde tulen ma kui kerjajaNing palun luba nutta sinu jalgel,Kes sa mind eemal lükand' valega?Oh tühi mõte! kas sa veel ei tea,Kõik ilmas alati ei pidu pea.On kusgil võitlus, töö ja auusad püüded,Sääl väärtuseta on su iluhüüded.Mull' avab suureilma hele viir:Mu päralt on veel suremata loodusJa
- [Pahandus](https://sonett.ee/pahandus/) - H. Heine järele. Köök ja kokk sul oli'd tutvad,Iga uks ja akan ka;Kus ma neidu näha püüdsin,Ikka tulid ette sa. Nüüd sa kosid minu neiu – Sõber, asi on ju hullHullem veel, et selle juurdeÕnne soovima pean sull. Luiga. Postimees nr 190, 4. detsember 1891, lk 3.
- [Asjata ootus](https://sonett.ee/asjata-ootus/) - A. Chamisso järele. Ju enne kui koidupunaMeil' päeva kuulutas,Ma kartes akna all olinSäält välja vaatamas. Kui lõunaaeg kätte jõudisSiis nukraks läks mu meel,Mul jooksivad pisarad jõena,Kuid lootsin: ta tuleb veel! Nüüd öö on ju kätte jõudnud,Mu ootus jäi asjata,See päev mu elust on kadund,Kust rõõmu ootsin ma. M. N. Postimees nr 187, 24. august 1892,
- [Tuul](https://sonett.ee/tuul/) - Lenau järele. Ma vaat'sin kord veel tagasiKui pidin ära rändama,Ta suu ma nägin liikumaJa käega näitas midagi. Vist hüüdis armsast' tema huulMul mingit trööstiks järele,Ei kostnud see mu kõrvusse,Sest ära viis ta vali tuul. Et armukesest lahkun maOh tuul! kas 'poln'd sest küllalt sull'Et ära riisud veelgi mulTa viimse tervituse ka?! M. N. Postimees nr
- [Teekäigu kaebtused](https://sonett.ee/teekaigu-kaebtused/) - A. Puschkini järele. Kas mu tee ei saa veel otsa,Kaua pean ma rändamaVahel vankris, vahel ratsa,Vahel jala hulkuma? Suguvõsa haua sisseEi mind maha maetud saa,Sest et Jumal seadis iseMaantee pääl mind surema. Kas ma hooste jalgu kukun.Või kas vankri alla jään,Kas ma kraavi ära upun,Lagun'd sillast alla läen? Kas mind katk saab suretama,Või kas külm
- [Vaigistus](https://sonett.ee/vaigistus/) - M. Lermontovi järele. Las' inimesed põlgtusegaMe ühendusest räägivad,Las' usalduse valegaSu vanematelt võtvad nad – – Ei ebajumalatel' ilmasMa oma põlvi nõtkuta;Ilm 'pole armas minu silmas,Ei teda liiast' vihka ka, Su kombel püüan lusti, rõõmuJa läbikäin ma kõigiga,Kas targad nad või lollid olgu,Mis mul sest asja küsida. Me õnne ei saa kalliks panna,Ei ilma rahvast surmasta,Me
- [Elu õnn](https://sonett.ee/elu-onn/) - Heine järele. Et armastuse tuli pikkaEi kesta, see on selge ikkaKui lahti temast oleme,Siis paremini elame.Siis alles inimene justVõib elust tunda rõõmustust.Ta sööb, mis süda himustab,Ja ilma et ta vingerdab,Siis rahutumalt voodi päälTa magab naise kaisus sääl. M. N. Postimees nr 184, 20. august 1892, lk 2.
- [Mõistatus](https://sonett.ee/moistatus-2/) - Küll igamees madu vist silmas,Ei maa pääl sündinud ta,Kes kõigist kiirem maailmasJa kõigist vihasem ka. Kuis tormab koledal kajalTa saaki tabama,Ja surmab reisi rajalKüll rüütli ratsuga! Tal armas kõrge hari. Ei lukk, ei riivgi võiTa käigil olla vari – Raudrüüd ta juurde tõi. Ta nagu kuivan'd kõrredPuud murrab korraga:Ta rauda hõimust õrredVõib põrmuks purusta. Ei
- [Keeld](https://sonett.ee/keeld/) - Ooperist "Rinaldo." Mulle jätke mu valu,Mulle jätke mu vaev,Et rinnas, ma palun,Võiks kanda neid laev! Ärge keelge mind nutmast,Muidu lõhki lääb rind,Kui väsin ma hüüdmastJa ihkamast Sind! Ärge rääkige õnnest, –Olen maitsenud ka,Kuid kiirest' ta kadus,Nüüd õnnetu ma. Mulle jätke mu valu,Mulle jätke mu vaev,Neid surmani kandaSiin tahab mu laev! P. Grünfeldt Postimees nr 163,
- [Lained](https://sonett.ee/lained/) - Ainetel. Suur piksevihma tegu:Täis oja ääreni.Säält ingel-ilus näguKäib läbi jaluli. Ja kui ta keset vooguSääl võitleb vete teel,Siis räägib mõnda hooguMis kole laente-keel. Pea ütleb sääl üks laeneTäis kadeduse tuld:"Meist ilusam see naene,Neid noor, kui elav kuld." See pääle – kõrge sina – Teeb sõna teine hoog:"Ju hukkaksin ta mina,Ma ise, – ta mu roog!"
- [Mu arm ….](https://sonett.ee/mu-arm/) - Robert Burns’i järele G. E. Luiga. Mu arm on õilme roosipuus Mis õitseb lehekuul, Ja iga sõna tema suus On ime magus luul. Kuis ilus oled sa mu eel, Nii hell on arm mu sees, Ma armastan sind, kuni veel On merepõhi vees. Kui kaljud kokku sulavad, Kui kuivab merepind, Kui kuu ja päike kustuvad
- [Lahkumise pilk](https://sonett.ee/lahkumise-pilk/) - Nagu põhjamata õnnejärvPaistis mul su sügav hingepilk;Lahkuma ma pean igavestNüüd mu terve elu õnnevilkHingab selles järves, sügavas. Lenau järele P. Fr. Kõiv. Postimees nr 162, 31. oktoober 1891, lk 2.
- [Madu ja mees](https://sonett.ee/madu-ja-mees/) - Krõilovi järele. Kord roomas mehe juure lahkelt maduJa rääkis talle: "Vaenlus saadab kadu,"Sest parem ühel meelel elame;"Ma olen tõesti üsna teiseks saanud:"Mu kevade ja oma nahka a'anud"Ja uue kuue võtnud omale!" Kuid mees ei uskund petja valejuttu:Ta võttis tubli kepi kätte ruttuJa ütles: "Kuub sul uus on tõesti,"Kuid mõtted vanad, süda endne kuri!"Mees andis valu,
- [Kõrkmelaul](https://sonett.ee/korkmelaul/) - Tiigi vaikse sügavuseKuu ju hõbe helki toob,Halja kõrkme vanikusseKahvatanud roosid loob. Hirved käivad mööda kallast,Nende kujud paistvad vees,Vesilinnud jõevallast,Sahistavad kõrkme sees. Nutuga ma pilku heidanÜle vaikse järve vee,Ja su pilt, mis hinges peidanKutsub mind kui palvele. Lenau. Postimees nr 155, 18. juuli 1895, lk 3.
- [Vaenelaps](https://sonett.ee/vaenelaps/) - Ma üksinda olen, kui taeva all lind,Ei isa ei ema, kes juhatab mind.Mu õnneks ja varaks mul jäänud on ainultMu säravad silmad, kui kaste nad vainult. Tuul õõtsub puulatvades, sügis meil nüüd,Mind kallike põlgab, mu vaene on rüüd,Mul kulda ja hõbedat ehteks ei pole.Ei igatsus kustu. Kõik tühi ja kole! Sääl laened kohavad, ei rahust
- [Hilised õied](https://sonett.ee/hilised-oied/) - Tõest' õied viimsed armsamadOn mõnel südamelKui kevadel, kus õitsevadNad hulgal põldudel. Nad trööstivad, kui südameSul sulab valu sund. –Kord nägemisest parem kaOn lahkumine tund! – Puschkini j. H. Narusberg. Postimees nr 154, 16. juuli 1894, lk 2.
- [Hirsau Jalakas](https://sonett.ee/hirsau-jalakas/) - Sääl Hirsau varemetes On kena jalakas,Ta üle porsun'd müüriOn vabalt mühamas. Ta juures hoidvad tedaSääl kloostri varemesEi katust ole enamTal tüliks kasvades. Et kitsa-müüridesseEi õhk, ei päike saa,Seepärast üle müüriTa tõusis väega. Nüüd neli seina näit'vadKui oleks varjuks nad,Et tema kroon ja oksadVõiks saada ilusad. Ka Wittenbergi kloostrisKord kasvas kena puu,Ta lõhkus porsun'd lae,Mis nõrk
- [Heinamaal](https://sonett.ee/heinamaal-2/) - A. Maikovi järele. Ime magust õhu vooguTõi meil eilne heina niit,Naesed, neiud võtsid loogu,Kõõrutasid laulu viit. Mehed kuiva heina kandsidKokku seljas rutuga,Angudega kätte andsid,Koorem tõusis kuhjana. Kehv ja väeti looma kontiTukkus vankril oodates;Jalad risti, kõrvad lontiLasknud juba tukkudes. Aga krants, va' õue-vahtiKargas heina saadudes;Haukus, pidas lusti jahtiÜles, alla hüpates. Elly Veltmann. Postimees nr 152, 13.
- [Sõrmus](https://sonett.ee/sormus-3/) - Anastasius Grüni järele. Kord kõrge mäe pääl istsinMa, kaugel kodumaalt,All paistvad kingud, orudJa põllud ilusalt. Kui unenäos võtsinMa kätte sõrmuse,Mis armastuse pandiksPruut andis minule. Ma seadsin silma etteKui pikasilma taJa püüdsin üle ilmaSäält läbi vaadata. Maa, taevas, inimesed,Ja orud, kaasikudKuid rõngas, nagu raamist,Kõik ümber piiratud, Oh kui ilus vaade, kudaOn armsust piiratudMaa, taevas, inimesedJa ordu,
- [Teekäijad ja koerad](https://sonett.ee/teekaijad-ja-koerad/) - Kaks sõpra õhtu ajal kõndisivadJa enda vahel juttu ajasivad,Kui aiavärava pääl häkistiKoer hauk'ma hakkas valjusti;Ta järgi teine, kolmas – ikka veel,Suur kari koeri jooksis kokku teel.Üks meestest tahtis võtta kivi juba,Kuid teine rääkis: "Sõber, luba:"Ei seega saa sa koeri vaigista,"Vaid valjumini sunnid haukuma:"Nüüd läh'me edasi, küll näha saad,"Et nad meid rahul jätavad."Ja tõesti, kui nad
- [Talupoeg ja uss](https://sonett.ee/talupoeg-ja-uss/) - Uss korra talu õue ronisJa räägib: "Kuula, naaber Tõnis!"Nüüd võime sõbralikult elada,"Sul pole tarvis mu eest kaitseda,"Sa näed, nüüd parem olen koguni,"Sest uue naba sain ma kevadi."Ei kasu toonud ussi kõne,Vaid malga tõmbas mehikeneJa räägib nii: "Ehk sa küll uues nahas,"Kuid süda on seesama sinu kehas,"Miks pettust räägid minule –"Ja siis lõi ussi purule. –
- [Julgustuseks](https://sonett.ee/julgustuseks/) - "Kus kasvab maailmas okkata roos?"""Mu laps, mina seda ei tea;Kui okas ja õis pole kasvanud koos,Siis roosiks ma seda ei pea."" "Ma nopiksin roosisid siit ja säält,Kuid okkad liig torkavad mind,Seepärast jään kaugelta vaatama päält,Ja igats'des lõhkeb mu rind." ""Oh rumal laps julgesti siruta saKätt okaste keskele ju,Las' väikene valu jääb vaatamata,Kuid siis roos, kuid
- [Vares ja rebane](https://sonett.ee/vares-ja-rebane/) - Küll tuhatkord on ilmal õpetatud,Et palju kahju saadab meelitus:Kuid kasu pole sellest veelgi saadud –Veel ikka sõnakõlin petjatel on suus. –Kord vares ühe tüki juustu sai;Ta istus uhkusega kuuse-puusJa tahtis sööma hakata – kuid jäiVeel mõtlema – ja hoidis juustu suus.Sel pilgul juhtus sinna rebane,Sest juustulõhn tal puutus ninasse.Suu tilgub vett, – ta vaatab –
- [Elevant metsavanem](https://sonett.ee/elewant-metsawanem/) - Kui mõnel auu ja vägevust Ning peas rohhkest rumalust, Siis sant, kui säärases ta on veel headust. *** Kord osaks elevant sai metsa valitsust. Ehk muiste elevant küll targaks loomaks loodi, Kõik sugu ju ei ole aga ühte laadi; Mei’ valitseja vaat’ mis moodi: Ta kehast paks, Seal juures siiski saks; Ja mõttes ta ka
- [Pärdik](https://sonett.ee/pardik/) - Ehk sa küll rassket vaeeva näed. Auust, tänust siiski ilma jäed, Ja palgaks leiibagi ei anta, ega kallja, Kui sinu töö ei too tulu ega nallja. *** Mees koidikul, kuis külas viis, Läks kärmest tööl adra taha Ja kündis nõnda virgalt siis, Et higi voolas pallgelt maha. See eest, kes iial mööda läeb, Tall soovib
- [Lõvi kasvatamine](https://sonett.ee/lowi-kaswatamine/) - Krõlovi mõistujutt. A. Grenzsteini tõlge. Jumal kinkis lõvile Noore priske pojukse. Enne veel kui möödas aasta, Pojukene tõusis maasta, Tuli välja pesassa Kuningana sammuma. Isa hüüdis rõõmuga: See mu järeltulija! See käib auusalt isa rada – Seda tarvis kasvatada Suure riigi kuningaks, Valitsejaks vägevaks. Kes on, keda lasen ma Poja tsaariks kasvata, Et ta auusalt
- [Luik, haug ja vähk](https://sonett.ee/luik-haug-ja-vahk-2/) - Kui sõbrad ühes meeles pole,Ei nende tööst siis kasu tule,Vaid ilmaaegu ennast väsitavadJa vaeva ainult tunda saavad. – Luik, haug ja vähk kord võtsi'd vedadaÜht vankert kõiges koormagaJa kolmekesi ette astusivad.Küll kõigest jõuust nad vedasivad,Kuid koorm ei liigu, ehk küll suurematEi näitnud raske tema olevat:Luik tõmbas taeva poole ülesse,Vähk tagasi, haug vete sülesse.Kes süüdi neist,
- [Igaveses muudatuses](https://sonett.ee/igaveses-muudatuses/) - Vast oli musta mulla põueÜks seemne tera kukkunud,Sääl tõusis peatselt ilma õueNoor taim sest välja vabastud. Vast langesivad lehed puudelt,Et muru muld neid kaisutaks,Sääl puhk'vad noored pungad uueltEnd' suureks, kevadiseks a'aks. Ja kui ju tornist kella kõlinSiit lahkujast toob sõnume,Sääl ilmub varsti rõõmu helin,Et laps ju sündind ilmale. Nii kõigub muutvalt elu radaMaailma turul kiireste:Siis
- [Sala vanne](https://sonett.ee/sala-vanne/) - Ma sosistan Su nimeSel vaiksel ööl;Ma sosistan Su nimeKüll igal ööl. Ei keegi tohi teadaMis aime mul;Kui truudust rinna najalMa vandun'd Sul. Kükeni järele M. Kerg. Postimees nr 146, 10. oktoober 1891, lk 2.
- [Soov](https://sonett.ee/soov/) - Miks pole ma lind või ka rong, keda tiibNõnda kergesti ülesse viib?Miks keerelda õhus ei või ma kui lind,Miks vabadust tunne mu rind? Siis läänesse, läänesse lendaksin ma,Kusa õitseb mu isade maa,Kus tühises lossis mäerinnaku päälNemad hingavad viimist und sääl. Sääl lagunud seina pääl isade mõõkJa ka kilp, mida trehvanud löök.Sääl kohal siis lehviksin, lendaksin
- [Mõtte terad](https://sonett.ee/motte-terad/) - Ilma elu on kui udune öö: ta muudab igatuulega ja valgendab ennast kuupaistega. John Smith. Helinal hoovavad huulede seestSõnade salgad sahinal,Mõteta mõikudes mõnitud meest –Patustad paljusid pahinal. Eksinud eredad, vaimustan'd meelt,Ahnitsen'd auu agaraid.Pööranud paljusid pidevalt teelt – Ühiseks loon'd ka paganaid. Siisgi veel kuulsuse kõminat, häält,Tõusema rajal, targa-maal.Sõnad on vaikinud, lillede päält,Ärkavad kõned ju kahinal.
- [Hiir ja Rott](https://sonett.ee/hiir-ja-rott-2/) - "Kas, naaber, kuulsid uudist ka?"Hiir jookstes rottil' pajattas:"Kass sattun'd kimpu lõviga –Vot, nüüd meil põli tulemas!" – "Ä rõõmusta, mu kallike,"Nii vastab rott siin hiirele:"Ä' looda tühja õnne pääl!Kui küüned lahti pääsvad sääl,On lõvi päevad loetud ka – Ei kassist keegi jagu saa!"Eks ole nähtud siin ja sääl:Kui kardab argpüks mõnda,Siis mõtleb ta, et selle
- [Lõunasöök karu juures](https://sonett.ee/lounasook-karu-juures/) - Karu tegi lõunasöögi,Kutsus kokku sugulasedJa kõik teised metsalised,Kes tal' aga silma sattus.Sünni-, nimepäev või matusMis sääl oli? – Aga piduTegi karu auule edu.Kiidab kaval kanavaras. – "Vaata kus mul õige paras!Kelle tantsu kiidad sina,Tantsib nii, et kui taoks tina!"Sosistab tal hundi onu,"Ära aja tühja joru..." – "Ise oled vana loru!Eks sull' lõuna maits'nud puder?"Kostab kelmilt
- [Oh neid](https://sonett.ee/oh-neid/) - Oh neid, kes juba nurisevad,Ehk taevas küll on selge päik’,Kui ainsast pilvest üürikeseksOn varjatud ta ilu-läik. Ja teisi täidab tänutunne,Kui ainus hele kiireke.Kui armuvaade Isa troonilt’Neid langeb pimedusse. (Inglise laul, ümp. E. A.) Linda nr. 31, 28. juuli 1898, lk 525.
- [Kesk laia orgu lagedat …](https://sonett.ee/kesk-laia-orgu-lagedat/) - (Среди долины ровныя…) Mersljakovi järele B. Weber. Kesk laia orgu lagedat,Kus küngas määratu,On õitsemas ja kasvamasSuur uhke tammepuu. Kui tuul ta okstes tuhiseb,Siis kuulub kaeblik hääl:Tamm üksi, üksi seisab siinKui soldat vahi pääl. Kui tõuseb kuldne päikene –Kes hõiskaks tammega?Kui lagendikul hulvab torm –Kes võtaks kaitseda? Tal männad, kased kaharadEi kasva ligidal,Ning üksgi haljas põõsakeEi ole
- [Neiu laul](https://sonett.ee/neiu-laul/) - India lauliku Anaru laul (Kristuse sündimise ajal) Rückerti saksakeelsest tõlkest A. Greinstein. Kulm vaub kokku kurjaste, kuid silm on siiski särane; Küll süda ennast külmaks teeb, Kuid veri siiski kehas keeb. Suu seisab kinni sõnata, Kuid huuled läevad punama – Kes meesterahva silma ees Võib seista selle ilma sees! Olevik nr. 3, 15. jaanuar 1890,
- [Sõbranõu](https://sonett.ee/sobranou/) - India laul. L. v. Schröderi järele A. Grenzstein. Kuule, kulla neiukene, Nõu kui annan sõbrana: Kui sul tuleb peiukene, Kangekaelne ole sa. Ei ta sellest lugu pea, Kelle kergest võidab ta; Kui ta sulle ülihea, Külma südant näita sa. Nõnda sõber, nagu kohus, Noorta neidu õpetab, Aga neiu hädaohus Õpetamist lõpetab: Ära räägi, inimene, Ole
- [Ilus jahimees](https://sonett.ee/ilus-jahimees/) - India laul L. v. Schröderi järele A. Grenzstein. Mu neiu jahimehena Mul tuleb vapralt vasta Ja tõstab kulmu kumera Kui vibu, et mind lasta. Ta pilk on nagu vibunool Mu vaese südamelle, Mu süda hirmul igalpool Kui haavatud gazelle. Olevik nr. 4, 28. jaanuar 1891, lk 89.
- [Sonett](https://sonett.ee/sonett/) - Kui tuleb öö nii vaikse rahuga Ja väsind silmadele une toob, Siis pika unenäo kanga koob Mu armastus, mis ilma piirita. Ja kui siis päike tõuseb iluga, Kus iga taim ta purpurpuna joob. Siis minule ta ohkamisi toob Ja palgele toob uue pisara. Ja kui ta oma kuldselt troonilt saadab Ju otse oma imekiired maha.
- [Armuvalu](https://sonett.ee/armuwalu/) - H i i n a l a u l. Konfuciuse raamatust Schisting (?). Väljaantud aastal 463 enne Kristust. Victor von Straussi saksakeelsest köitest A. Grenzstein. Kui kuldselt tõuseb kumav kuu!Kui roosilik on neiu suu!Kuis loitab lootus südames!Kuis vaarub valu rindades! Kui hiilgav kuu, nii kullane!Kui armas minu neiuke!Kuis tuksub süda tundevalt!Kuis voolab valu rinna alt!
- [Kangakuduja](https://sonett.ee/kangakuduja/) - (Hiina keelest) Ü. p. G. Öis Kuuvalge kahvatanud, tuul lõõtsub kurjaste;Ilm külm, ilm kõle, kole, sest õues sügise,Lamp tumel tulel põleb mu kangastelgi ees –Ta õnnis ööke otsa mu ainus seltsimees. Ma kudun kangast kiirest, ma kudun kärmeste,Kuid hommikul on ainult mul mõni küünrake.Ja olen kaks ööd otsa ma kudund kiiruga,Ei siiski veel sest riidest
- [Puri](https://sonett.ee/puri/) - Lermantovi “Парусь.”A. Grenzsteini tõlge. Üks puri paistab merepinnalJa ujub meres ududes …Mis otsib kaugel laine rinnal?Miks kodurannast radunes? Ei tuul tal mastis rahu hüia,Ei laine rauge rahule …Oh häda! Ei ta õnne püiaJa ei ka õnnest põgene! Ta jalgel heljub vete-emaJa kõrgel hiilgab päikene;Kuid puri – maru soovib tema,Kui saadaks maru rahule! Olevik nr. 38,
- [Ei kahte kumbatki](https://sonett.ee/ei-kahte-kumbatki/) - Goethe järele J. Parv Kui teed end ise sulaseks. Jääd kõigil jalgealuseks; Teed aga endast isanda, Ilm sind ka'i näe häämeelega; Ja jääd sa seks, mis olekdki, Ilm narriks peab sind surmani! Olevik nr 48, 29. november 1893, lk 1029.
- [Mõtte salm](https://sonett.ee/motte-salm/) - L. Börne järele. Ammu mõlkus minu mõttesMõndasugust sõnuda,Kahklen praegu ettevõttes – Kuis peaks korda minema: Takistuseks tõusvad ette,Luule sõnad, siledad.Nendest üle! Jõuan vette,Kus on lained viledad. Laente taga paistab kallasKaljune ja kivine.Ei! Ma jätan. – Vete vallas,Kõik mu töö on tühine. Lähen aga randa möödaAuru rammul ecdasi.Jõuan viimaks jälle sinna,See on – anda tagasi. –
- [Ahv ja prillid](https://sonett.ee/ahv-ja-prillid/) - Ahv vanas eas kuulda sai,Kui nägemine töntsiks jäi,Et viga kerge paranda':Kuid ainult prillid ostku ta.Neid ostis poole tosina.Küll pöörab prilla nii, küll na:Kord lagipääle vajutab,Kord saba otsa rip'ma seab,Neid nuusutab, neid lakub ka,Ei prillid võta aidata."Oh võtku pagan!" sõidab mees;"Küll valet palju ilma sees,Nii luisati mull' prillidest – Ei pole kasu karvakest."Ahv kurbtuses ja vihagaSiis
- [Saphiri laulud](https://sonett.ee/saphiri-laulud/) - Tõlkinud J. Parv. Oh öö, oh vaikne öö, Nii magust rahu täis, Su vili magamine, Ja uni sinu õis! Sa tüve ümber hinged On vaikselt magamas; Su ladva läbi tähed, Kui vahid valvamas. Kui täht su okste läbi, Ma tahaks särada Ja tema nägu näha, Kui unes uinub ta. Kui täht ma langeks taevast, Öö
- [Saphiri laulud](https://sonett.ee/saphiri-laulud-2/) - Sa olid nagu M ä r t s i kuu Kui tuttavaks me saime Nii külm, nii kalg, nii kahvatu Et kurvalt vaiki jäime. Siis olid jälle kui A p r i l, Kord tume ja kord selge: Kord tormikas, kord õrn kui lill, Kord pime ja kord valge! Nüüd ole M a i! Pung
- [Jõulupüha õhtul](https://sonett.ee/joulupuha-ohtul/) - Vaikne öö, püha öö! Kõik on uinun’d unesse. Valvel üksinda on veel Püha paar sääl sõime eel. Priske näoga poisike Magab õndsalt, hellaste. Vaikne öö, püha öö! Karjastele kuulutatakse Ingli Halleluuja: Kõlab kaugel, ligi hüüd: Kristus, Päästja sündin’d nüüd! Vaikne öö, püha öö! Oh, kuis paistab lapsukselt Arm ta püha huulte päält! Igavdus nüüd ilmal
- [Võrdlus](https://sonett.ee/wordlus/) - Betty Paoli järele Elise Aun. Näe, vihma tilgakene kiigub Puu paksu, kare koore peal. Kui hõbe-helme ehtes liigub; Kui kukub, siis saab mudaks seal: Kui’d teda jälle ülestuua, Et kuumaks nagu koidu-viir, Ja ilu ehteks ümberluua Võib ainukene päikse-kiir. Nii elupuul ta heljunemas Õrn süda tuule tormi väes Ja võitlus vaevas värisemas, Jõud nõrkeb, langemine
- [Valelik](https://sonett.ee/valelik/) - Üks mõisnik, vürst või teine mees,Kes palju reisin'd ilma seesKord kodupõllul sõbraleNii hooples, luiskas meheke,Ja kõigile, mis olemasTa valet sekka riputas:"Ei," räägib ta, "mis näinud maEi seda enam näha saa;Teil on siin vaene viis – Kord külm, kord liialt sooja saab,Kord päike kaob, kord kõrvetab.Vaat', sääl on paradiis!Kui mõtled, aina rõõmustad,Ei tarvis küünalt, kasukat,Ei ilmas
- [Närtsind Õieke](https://sonett.ee/nartsind-oieke/) - Ma leidsin taskuraamatustÜht närtsind õiekest,Ei seda tea ma enam just,Kelt sain tad neidudest. Kõik nõnda unustusse vaob,Kui olen vanaks saand,Mul seegi meelest ära kaob,Kes on mind armastand. Heine järele M. Kampmann. Postimees nr 139, 3. detsember 1888.
- [Sügise](https://sonett.ee/sugise/) - Tõlge. Päike väsind paistmastTaevas sinamast;Nõmm on unes näinudSügist tulemast. Viimsest roosist kukubPleekind leheke;Elamast ta tüdin'dPuudub päikene. Lehed kuldseks muutundVaikind laululindSurm ja kadumineKõike asja hind. Maria Kerg. Postimees nr 137, 30. september 1891, lk 2.
- [Talvine tee](https://sonett.ee/talvine-tee/) - A. S. Puschkini järele. Läbi udu laenetuseTungib kuu ta kumaga,Üle ilma igavuseValab kurvalt valgust ta. Kerge talvse tee pääl ajabTuhatnelja postimees,Kella helin kaugel' kajab,Ühel viisil väsites. Postimehe laul kui tuttavKostab vastu südames:Pea kui hullus rõõmus ruttav,Pea kui kurtes, kaebades... Tühi maa ja lume hanged...Kusgi tuld, ei hurtsikut...Silmas, kui ka kinni langeb,Ikka kirjud verstapuud. Kurb ja
- [Kevade troost](https://sonett.ee/kevade-troost/) - Ju pehmelt puhub õhtu tuul,Ja künnilind ju laulab puul,Kõik loodus uueks läinud.Näe, kudas õitseb lilleke!Mu süda, ära muretse,Sa kevadet ju näinud. Ilm ehib iga päevaga,Ei tea, mis saab veel tulema,Ei lõpe õitsemine.Kõik hiilgab, heljub orus, mäel,Mu südames kui salaväelKa algab õitsemine. Uhlandi järele P. Jakobson. Postimees nr 135, 22. juuni 1895.
- [Kaukasia laul](https://sonett.ee/kaukasia-laul/) - Jõevesi voolab kohinal,Mäed paist'vad ööl kuupaisteliselJa kasak oma piigi na'alOn väsimusest puhkamisel.Oh kasak, ära uinu sa,Mäemees ehk tuleb salaja. Paat kiigub kasakaga vees,Ta tõmbab noota jõest välja,Oh kasak, surm on nooda sees,Jõel paha tund, ei ole nalja.Kas noolt ei kuule vuhama?Mäemees ehk tuleb salaja. Ja vaata, vetel läikivailOn rikkad kasakate külad,Kus lust ja tants on
- [Luigelaul](https://sonett.ee/luigelaul/) - Geibeli järele. Õrn roosikene tõusebVeeüsjast ülesse,Ta lehed värisevad,Nupp on kui lumeke. – Kuu puistab hõbevalgustNii rohkest rohusse,Ja puistab omad kiiredVeeroosi rüpesse. Vees ujub roosi ümberÜks valge luigeke,Ta laulab õnneviisi,Silm veereb lillele. Ta laulab õnneviisiJa laulab otsata –Oh õieke, nii valge,Kas aru saad sest sa? ... Linnuke. Postimees nr 133, 19. juuni 1892.
- [Närtsinud lilled](https://sonett.ee/nartsinud-lilled/) - Venekeelest. Kahju on mul teitest, närtsin'd lilled,Teie iludusest, uhkusest:Kevadel nii kenalt minu aiasEhtisite väikest peenrakest. Kahju mul teist, unustatud püüded,Uhke hinge soovid palavad:Minu noore-ea une-näosOlite nii väga magusad! ... M. P. Postimees nr 132, 18. juuni 1892, lk 2.
- [Rõõm ja kurbtus](https://sonett.ee/room-ja-kurbtus/) - Venekeelest. Pärast tuult ja pärast tormi,Pärast päevi vihmaseid,Taeva võlv läks jälle selgeks.Rõõmusteles südameid. Kuid kas kauaks?... Vaata jälleUued pilved tulevad! –Vihm ja päike, rõõm ja kurbtusIkka ühes elavad. M. P. Postimees nr 130, 16. juuni 1892, lk 2.
- [Sõnumitooja](https://sonett.ee/sonumitooja/) - H. Heine järele. Poiss, võta väle hobuneJa sõida sadulasNüüd otse selle lossi pool,Kus Dunkan kuningas. Sääl mine talli salajaJa küsi tallimeest:Missugune on juba pruutDunkani tütardest? Kui ütleb ta, et mustpää on,See teata ruttu mull,Kui aga, et on valgepää,Siis aega küll on sull. Kuid näed siis sa, et ootab mindSee kurblik sõnumik,Siis köiemeistri kaudu tooMull tubli
- [Armastus](https://sonett.ee/armastus-4/) - Persia lauliku Mevlâna Dshâmi laul. Kus iganes ma olen,Sääl oled sina ka;Ei ialgi mu hingestVõi sina kaduda. Kui viibin unes minaMu voodikese sees,Siis unenäos sinaMul lehvid vaimu ees. Kui rändan roosiaiasMa õhtul üksinda,Siis sinu kuldne kujuMind saadab salaja. Mul igast tulest vastuSu silmad säravad,Mul iga lillekeneSind meelde tuletab. Ja igast veinitilgast,Mis juues vaatan ma,Mul vaatab
- [Armastus](https://sonett.ee/armastus/) - Persia lauliku Mevlâna Dshâmi laul. Kus iganes ma olen, Seal oled sina ka; Ei ialgi mu hingest Või sina kaduda. Kui viibin unes mina Mu voodikese sees, Siis unenäos sina Mul lehvid vaimu ees, Kui rändan roosiaias Ma õhtul üksinda, Siis sinu kuldne kuju Mind saadab salaja. Mul igast tulest vastu Su silmad säravad Mul
- [Minu suguvõsa](https://sonett.ee/minu-suguvosa/) - Schelleri laulu "Мой родь" tõlkimise katse. Mu suguvõsas 'pole alalEi kirja-, vapu-jätiseid;Et meil ei olnud päris-orje,See tundmus suureks tõstab meid,Mis ju mu esivanematelOn paisutanud südameid. Mu isa ilmus rahva hulgastSäält kurvast, kehvast kohasta,Kus loodus 'pole ial lahke,Kus rauda-rasket risti kaKehv rahvas põlvest põlve kannab:Liht e e s t l a n e oli ta. Jäi
- [Mälestuse-raamatusse neiule](https://sonett.ee/malestuse-raamatusse-neiule/) - Kui päevalill sa oled,Siis vaata ülesse,Kust saadab hiilgav päike,Ta kiiri laiale. Kui oled kannikene,Jää rohu varjusseJa imesta säält tasa,Kus hiilgab päikene. Kas pääd sa tõstad rõõmuks,Ehk auule, ilule,Ehk laotad alandlikultSu õhku laiale; Kas oma kuldset seemetSa soendad päikse käes,Ehk vaikedes ja tasaSa murdud tuuleväes: Sa püüa olla teha,Mis hää ja – ilus ka,Ja alati sa
- [Hunt ja lõvi](https://sonett.ee/hunt-ja-lovi/) - Krõilovi järele. Lõvi murdis lambatalleLõuna-söögiks endale;Aga koera-kutsikaleTuli mõte saada säält ka omale.Ulatas siis oma väikse käpaTallekese liha järele,Kuid ei lõvi teinud talle äpa,Laskis heldelt oma lauale.Seda nähes tuli hundil mõte pähe:"Vist on lõvil jõudu õige vähe,"Kui ta laseb nõnda sündida."Ja ka tema julgel sammulAstus ligi, lõuad hammul,Aga õnnetus käis temaga – Pidi lõvi hambas elu
- [Mere kaldal](https://sonett.ee/mere-kaldal-2/) - (Saksakeelest.) Kes elab sääl pool, üle see mere,Üle see laia, rahuta välja?Kas elab sääl, mida siit ei leidnud ma,Kas elab õnu sääl,Ja see ainusKes mind mõistabJa mina teda?Kelle mõtted nii kõrged kui taevas,Kelle tunde nii sügav kui meri,Kelle armastus nii palav kui päikeOh mu ainus – ma ootan sind!Lille kimbu, mida ma nopinudHeidan ma lapsuva
- [25 häält](https://sonett.ee/25-haalt/) - "Jäkkäniska" Soome laulu põhjusel. Vaatke vahvat võimu meest!Mõjub veerand saja eest.Ise on ta tublisteKahe mehe paksune. "Rahva kasust – räägib ta – Hoolitseme hoolega,Sest et kehvad alamadSellest vähe hoolivad. Rahvas meie mõju all,Teame, mis on tarvis tal.Ainult töö eest kandku hoolt,Muu kõik tuleb meie poolt." Aga rikka meheleKostab ikka kõrvusse:"Kusa mõistust mõõdetiKulla järel kunagi?!" Ei
- [Mõtte salmid](https://sonett.ee/motte-salmid-3/) - Ü. p. G. Õis. Kolmesugune on ajalend:Tulevik meil tuleb vastu viivul,Olevik lääb lendes tuuletiivul.Minevik ei ial ava end! (Fr. Schiller.) Postimees nr 127, 4. november 1889, lk 3.
- [Mõtte salmid](https://sonett.ee/motte-salmid-2/) - Ü. p. G. Õis. Hääd teha hõlbus nii,Ka kerge kõhnale:Kuid kurjast heida endKa vapral vaevane. (F. Rückert.) Postimees nr 127, 4. november 1889, lk 3.
- [Mõtte salmid](https://sonett.ee/mottesalmid-7/) - Ü. p. G. Õis. Täis tõsi olgu, kõik mis teed,Kas õpid, mõtled, kõneled;Pool tegu täitsa tühine,Ei kõlba ilmas kuhugi. (Cl. Harms.) Postimees nr 127, 4. november 1889, lk 3.
- [Mõtte salmid](https://sonett.ee/motte-salmid/) - Ü. p. G. Õis. Kingitustest, elust antud,Kuulsus kallim kõikidest.Kui ka ihu hauda kantud,Hiilgav nimi igavest'. Fr. Schiller. Postimees nr 127, 4. november 1889, lk 3.
- [Kuid kas?](https://sonett.ee/kuid-kas/) - Ilusamal õitseajalMõni lehtgi kolletab,Mõni sügisel veel hiljaOksa küljes haljendab. Nii mul õnneunistusedLõpvad elu-kevadel! –Kuid kas lõpvad mured, hädadHiljem elu-sügisel?! Lätikeelest M. Pukits. Postimees nr 126, 11. juuni 1893, lk 3.
- [Mis on arm?](https://sonett.ee/mis-on-arm/) - Mis on arm? Kas tunned teda?Mis on arm? Võid kõnelda?Arm on tõde, arm on luuleArm ei näe ja arm ei kuule,Arm on kurt ja arm on pime,Arm on ilmas suurim ime;Arm on pettus, arm on truudus,Arm on vana, arm on uus,Arm on õitsev lille-nurm,Arm on elu, arm on surm,Armu ei või usku silm.Muutlik kui aprilli
- [Ära usalda](https://sonett.ee/ara-usalda/) - M. Lermontovi järele. Noor luuletaja ära usalda,Mis ütleb vaimustuse tuju,Vaid hoia, et su haigest hingestaEi pääse vaevlev mõtte kuju!Su luules puudub nimelt paradiis,Sest ära otsi taevast ala,Vaid õpi taevaline eluviisJa kihvti karik ümber vala! Võib olla, hinges tunnil tumedalVast imehallika sa avad,Kust vool'vad helid kõlal rõõmsamal,Mis meelt ja südant ülendavad –Neid ära kuula, ära usu
- [Rändaja St. Justi klostris](https://sonett.ee/randaja-st-justi-klostris/) - Käes süda öö, tuul hulub hirmsaste:Hispania mungad, uks mull avage; Mull' andke rahu, kuni kellad juTeid kohustavad palvel' kiriku! Ja valmistage, mis te võim ja viis,Mull' mungariie, surnukirst ka siis! Ning klostri kamber elada;Pool ilma oli minu elua'a. Mu pää, mis mungamütsi ihkamasKord kandis krooni, ilus hiilgamas. Ja õlg, mill mungakuub nii armas an'd,Kord teda
- [Veel ükskord tahaks öelda sulle](https://sonett.ee/veel-ukskord-tahaks-oelda-sulle/) - Veel ükskord tahaks öelda sulle,Kui üliarmas oled sa,Ja et kui päevi jaetud mulle,Sind ialgi ei unusta. Ei sõnakestgi peaks sa kostma,Vaid üksi mu pääl' vaatama,Ja maha löödud silmil astma,Mu ette tummalt, sõnata. Pää pääle käed ma sulle paneksJa õnnistades sooviks ma,Et Jumal sulle rahu annaks,Mis minu rinnast riisund sa. Sturmi j. Jaan Parv. Postimees nr
- [Jänes jahil](https://sonett.ee/janes-jahil/) - (I. Krõilov.) Kes need karu kätte saivad,Lagedal maha murdsivad? Metsaloomad ühes seltsis,Needap karu kätte saivad,Lagedal maha murdsivad. Pik-kõrv aga üksi puudus,Jänes ei olnud jahi pääl. Saak oli rohke ja rasvane...Teda sääl ilma tülitaJahivennad oma vahelJaotama hakkasivad. Jänes astub ka jaole:Krapsab karu kõrvast kinni,Hakkab omale agema. "Kuule, kontjalg, kus sa oled?"Teised sääl temale ütlevad:"Siin on kütid
- [Kui kuulen –](https://sonett.ee/kui-kuulen/) - Kui kuulen ma seda laulu,Mis laulis kord kallike,Siis tahab lõpmata valuMul süüa südame. Ja salajal sunnil siis lähenMa vagusa metsasse,Sääl nutan ma pisarad kuivaks,Saan rahu mu hingele. Heine järele M. Pukits. Postimees nr 118, 2. juuni 1893, lk 2.
- [Ära nuta](https://sonett.ee/ara-nuta/) - (Saksa keelest.) Ära nuta, rindVaigista ju end!Oli palju ka sul vara,Kõik pead unustama ära. – Armastas küll sindPalavalt üks rind,Siisgi ometi ta pettis,Valu sisse sind nii jättis – Möödas, möödas kõik! Kannike. Postimees nr 116, 10. oktoober 1889, lk 2.
- [Äratus](https://sonett.ee/aratus/) - A. N. Maikov. Eila oli ilm veel vilu,Täna – oh kes loota võis:Päike, linnud, õnn ja ilu, – Sirelilgi lahti õis. Laps, sa oled unemaias,Magad alles... Aga pea!Lähen murran õisi aias – Ega tema neid veel tea. Võib ta küll ehk pahaneda,Kui saab kaela kastevett...Õnn mul teha rõõmsaks teda,Kuulutades kevadet. Ümberpannud Jakob Tamm. Postimees nr
- [Metsa kohisemine](https://sonett.ee/metsa-kohisemine/) - Hermann Kletke järele. Kuis kevadisel õndsal tunnilKäib kohin läbi metsade,Kui küsimine armusunnil,Kui hüüehääled üle vee;Üks vaikne sosin, rõõmus nali,Kui südamete löök nii vali – See aga seda mõista võib,Kes metsas neiu kõrval käib! Alt orupõhjast kostab üles,Siit sulin, rõõmus kõne säält,Just nagu tõstaks peiu sülesTa neiu häbenedes häält.On nagu tahaks kiviriikgiEnd tõsta laulikute liiki –
- [Hiigla alkohol](https://sonett.ee/hiigla-alkohol/) - Graf. A. K. Tolstoi järele. I. Kondilahja hobu seljasMööda kuulust VenemaadSõidab julge ratsaline,Tutvad temal rahvas, ra'ad. Kaetud musta närudega,Viisud jalas lagundgi,Napsi pudel ripneb taskus,Rändab, hõiskab alati: "Tulge vana, noor, suur, väike,Kes te' murest vaevatud,Tulge siia, mehed, naesed,Võtke viina, väsinud!" Kõiki tema passib üles,Raha ta ei tahagi;Soolal, leival vastu võtvadTeda mehed, naesedgi. On ta rauk, või
- [Hoidjale](https://sonett.ee/hoidjale/) - Ma karmi aja kaasaline,Sa vanaeit, mil näen ma sind!Sääl männimetsas, mureline,Sa ammu, ammu ootad mind...Sa aknast vaatad, loodad, kardad,Sa valvad nagu vahi pääl:Aeg-ajalt kudumise vardadKäes jäävad sinul seisma sääl.Pilk lendab väravate juurde,Käib mööda maanteed otsimas...Kurb aimdus, alaline mureOn sinu rinda rusumas. A. S. Pushkini järele Jakob Tamm. Postimees nr 113, 26. mai 1899, lk 1.
- [Mälestus](https://sonett.ee/malestus-2/) - Franz Grillparzeri järele. Eks ma pidan'd vabastamaSüdant nendest sidemest,Kui ta jalge alla tallasMinu armu auusalist? Miks siis veel nii kuldses kujusSeisab ta mu silma ees?Miks siis veel nii ihaldadesTuksub süda rinna sees? Oh! Küll tuhat armast tundiMõlguvad mu vaimu ees:Nool see küll on välja kistud,Haav on alles südames... Linnuke. Postimees nr 112, 31. august 1891,
- [Neiu laul](https://sonett.ee/neiu-laul-2/) - E. Geibeli järele. Oh las ma ilmast lahusVeel viibin une rahus,See ajab igavust!Talv matab õite ilu,Talv on ka kõik mu elu,Mis ammu ihkab armastust. Kord läbi surnud aiaJa üle aasa laia,Küll sammub kevade,Nii ta ka mulle jõuab,Mu südamesse sõuab,Kõik äratades õitsele. Kuid kui ka kevad' võidab,Mind siisgi karmilt köidabVeel tali tuisune,Sest las ma kõigist lahusVeel
- [Üles](https://sonett.ee/ules/) - A. N. Maikov. Luhad õitel laenetavad,Valgus voolab ilma üle;Lõokeste laulu kõlastTäis on sinav õhusüle. Vaade upub päikse läigis – Ei või leida laululinda...Nende lootusedgi nooredKutsel meelitavad rinda. Aga kust see kutse kõlab!Asjata on arvamine...Kuulatades rõõmsalt vaatanSinna, kus on taevasine. Ümberpannud Jakob Tamm. Postimees nr 112, 23. mai 1898, lk 3.
- [Kägu ja kukk](https://sonett.ee/kagu-ja-kukk/) - "Küll sina, kukeke,Võid laulda valjusti!" ""Mu kägu kuldane,Sa laulad ilustiKui mõni moosekant,Ke'l lauluks kõrge and!"" "Kui aga laulad sa – Sääl hõljuks ingliviis;Kui aga kuulan ma – M'us asuks paradiis!" ""Sa oled künnilind,Tõest' – laulu-vägimees,Ke'l määramata hindOn auuga oota ees!"" """Oh kägu, kukeke!"""Nii sõnas varblane,"""Te üksteist kaitseteSiin oma kiiduga – Ja sellest maitsete,Mis teilt veel
- [kirjandusest](https://sonett.ee/kirjandusest/) - Meile on järgmine kiri avaldamiseks saadetud: Kurva meelega olen mitu korda lugenud, kudas mõni mees kadunud suguvenna J. Kunderi vaimurikast tööd oma nüri mõistusega tuhnib; nüüd aga lõpeb mu kannatus seda nähes, et mõned ju nii julgeks läevad ja ilmunud Kunderi tööd oma nime all hakkavad ajalehtedes ilmutama. Sarnase inetu, ühtlasi ka kardatava katse on
- [Üksindus](https://sonett.ee/uksindus/) - M. Lermontovi järele M. Kampmann. Kui ränk, et eluteed pean tõtma,Siin ilmas ainu üksinda,Kõik valmis rõõmust osavõtma,Ei keegi kurbtust jagama. Neid päevi minu silmad näevad,Mis oksal näeb üks üksik lind;Kuud, aastad, nagu unes läevad,Kuid ikka kurtma jäeb mu rind. Nad jälle tulles paistvad kuldsedNing haljaks lööb end elunurm,On käes, ei paremad kui muldsed. – Mind
- [Tunnistus](https://sonett.ee/tunnistus/) - Et ammu ju, armas, Sind ihkas mu meel,Ei ütleda seda veel julgenud keel;Ma ootasin paremat tundiMill' avaldan südame sundi. Ei parem tund tulnud, Üks julgem m'ust näisTa aegsasti armust Sull' rääkimas käisSa ütlid: "Sind ootsingi, usu!"Ja andsid seejuures tal musu. Et hästi ja õrnalt ta armastab Sind,Ka seda küll aimab ju minugi rind, – Kuid
- [Küsimised](https://sonett.ee/kusimised/) - (Heine järele). Kus mühab öösi kohutav rand,Üks noormees seisat'leb;Rind ärdalt tal tuksub, pää kahtlustest kihabJa tumedal huulil ta laenetelt pärib: "Oh öelge, mis tähendab elu?Seda muistest mõistatust mõistke,Mille kallal ju mitu pääd end on murdnud,Pääd, mida Egiptuse kaabud on katnudEhk Türgi turbanid, pigi mütsid:Parukapääd ja tuhat teisiVaeseid auravaid inimese päid. – Mis tähendab inime, öelge!Kust
- [Vangis](https://sonett.ee/vangis/) - Lermontov'i järele M. Pukits. Avage mu vangimaja,Andke päevahiilgus mull',Nägus neitsi armastaja,Hobu valmis minekul:Neitsit tahan enne seda,Magusasti suuteleda,Pärast hobuseljas maLendaks laande tuulena! Aga siit ei saa ma lahti – Akan kõrgel seina sees;Ukse taga peetaks' vahti,Ehk küll raske taba ees.Nägus neitsikene kaugelUhkes majas, rõõm ta laugel;Hobu hüppab aasa päälVabalt lusti lüües sääl. Olen üksi – rõõm
- [Naabrid](https://sonett.ee/naabrid/) - Kes vägevamast oma tuppa võtab,See pärast ise nuttes välja tõttab. "Pai naabri ema! Kas Sa võiksid andaMul pisut ruumi oma majasse?See paik mul näitab üsna vagune,Siin võiksin omad lapsed ilmal' kanda.Ei mina taha tüliks olla Sulle,Ei toanurgast ial välja tule."Nii palus alandlikult siili eit. "Pai õeke! Vist Sinu soov ei lähe.Mu majake on vaene, lagunud,Siin
- [Mu paleus](https://sonett.ee/mu-paleus/) - Vabalt Kirchneri järele. Üks hing, kes mu'ga ühendub,End juhiks kaitseks annab mull',Kes igavust mul lühendab,"Seesama arm, seesama viha Sul!"Kes rõõmsat mu'ga ühel näolEt vale kaoks ja et keidisMeid kinnitaks siin armu jõuul,Et ühendud meid surm ja torm ka leidisJa teed oh Issand juhi Sa! Jume. Postimees nr 102, 9. mai 1892, lk 2.
- [Lahkumisel](https://sonett.ee/lahkumisel-2/) - Süda, sa pead jõudma kanda,Mis ju ammu teadsid sa;Sa pead jõudma äraandaKallima sult valuga! Lahkumine mõlgub meelesÕhtul, öösel, hommikul;Kurbtus meeles, kurbtus keelesRõhub igal viivikul. Kuis küll jõuad maha mattaArmastust nii leekivat?Kuis küll jõuad kaugel jättaÕnne-aega hiilgavat? Huuled kõrgelt ühinevadLahkumise musule,Silmad nutul pisarnevad – Koorm jääb siisgi hingele! Miks sa rääkida veel katsud,Keel on sul ju
- [Mehe pisarad](https://sonett.ee/mehe-pisarad/) - (Anastasius Grüni järele). Neid, kas nägid, kuis ma nutsin?Vaata, naeste pisaradOn kui taeva-kaste tilgad,Mis sääl õites säravad. Kas neid ööne pime nutab,Kas neid hommik naerdes toob,Ikka lille kosun'd ärkabSest tad kaste uueks loob. Aga mehe pisar näib mull'Hele vaiku ida pool,Sügavamast puude rinnastHarva käib ta vaba vool. Lõikama ta koore sisseSüdameni pead sa,Kuni selge märg
- [Ilma elu](https://sonett.ee/ilma-elu/) - Kellel palju on, see saabPalju rohkem juurde saama,Kellel aga vähe on,Sellestgi saab ilma jääma,Pole sull aga midagi,Ah, siis las' end matta maha,Elu õigus, naru kaelOn siin ainult sell, kell raha. Heine järele G. E. Luiga. Postimees nr 98, 30. august 1888, lk 3.
- [Päästja](https://sonett.ee/paastja/) - Ei kummagil meil pole süüdi,Et mu käsi teisel müüdi.Oh sa tead ju, kallike,Miks müüdi käsi teisele.Küll on valus, oh kulda kallis!Oh kulda kallis, küll on valus!Oh sa tead ju kallike – Ei leia sõnu valule. Mull' olid armas, tõotin sulle,Väga armas olid mulle – Oh sa tead ju, kallike,Kui kallid olid minule.Küll on valus, oh
- [Kui sa tahad](https://sonett.ee/kui-sa-tahad/) - Kui sa tahad liigutadaInimeste südameid,Hüüa valu viisida,Mitte lusti lugusid. Ilmas leida küll ehk mõnda, Kes ei ühtegi rõõmu näind:Asja ta sa otsid venda;Kell ei valu võõrsil käind. Rükerti järele Miina. Postimees nr 97, 26. august 1889, lk 3.
- [Suplemise laul](https://sonett.ee/suplemise-laul/) - F. von Matthison'i järele E. A. Läki nüüd suplema!Lilleliselt kaldaltaAlla läikiva laentesse.Päikese paiste eesHiilgava veevoole seesKui näkid me hulgana ujume. Oh rõõmu, kui ilusVee voole siin vilusSu tuksuva rinnala laenatab.Õhk heljub nii maheAll jahutav jahe – Oh sõbrad, kudas see karastab. Käe kärmuselt sõudesJa võitu veest nõudesVeepisarad pilvini pilguvad.Kord alla, kord ülesSiis laenete süles,Et juuksed
- [Lõvide võitlus](https://sonett.ee/lovide-voitlus/) - Mis rikkus naabri rahva rahu pidu?Kas teine tahtis endal teise majaEhk ajas kündes pisut üle rajaKuid nende vahel võrsus vaenu idu.Nad läksid võitlusele julgel sammulEi keegi suutnud vihavaenu keelda,Vaid tahtis venda järsku ära neelda,Seks seisid mõlematel lõuad hammul.Ja nende võitlus tegi hirmust kära,Ei kumbgi tahtnud võidus järel' andaEhk põgeneja põlgtust, häbi kandaJa neelasivad üksteist hoopis
- [Ebatäht](https://sonett.ee/ebataht/) - L. Uhlandi järele. Eluaeg on käsi käinudEbatähel veidrasti;Tihti oleks korda läinudKarva päält tal mõndagi;Õnne-tähed oleks paremNaeratanud temale,Oleks teda tunni varemIlmal toonud emake. Ta suur sõja kangelaneOleks olnud viimati:Julgel mehel tulevaneSuu ju paistis selgesti;Juba oli sõja kärasTema tõusev võidumees,Kui tal tormi-jooksul särasRahu-lip just nina ees. Ebatähe pulmad ligi,Pruut kui roosi oksake,Kuid sääl tegi häbi-higiKeegi rikkam temale.Õnne
- [Vaba kunst](https://sonett.ee/vaba-kunst/) - Laula, kellel laulu antud,Meie luule laanessa!Siis on ilu, siis on elu,Kõlab igalt oksalta. Laul ei ole ial ainultÜksikute osada,Välja külvatud ta seemeÜle kõige isamaa. Sinu hinge ihkamistestLaula lustil lõbulla!Armastusest heldelt hellast,Vihast maru müraga! Kui ei laula eluaega,Laula noorussegi sa!Ööpikud ka ainult hüüdvadKevadise ajaga. Kui ei saa ka raamatusseKõik, mis kirjutanud sa;Lase lendvad lehed tuulde,Noorus tabab
- [Tasa läbi südame](https://sonett.ee/tasa-labi-sudame/) - (Heine järele.) Tasa läbi südameLehvib heli maheKiigu, liigu kaugeleLaulukene mahe; Lehvi sinna mejasse,Kus on lilled puhkel,Leiad sääl siis roosik'se,Tervist hüüa uhkel'; A. T. Kaljuvald. Postimees nr 89, 22. aprill 1895, lk 2.
- [Herra Hääl](https://sonett.ee/herra-haal/) - (Petöfi järele G. Öiis.) Üks tusane ja totter meesOn herra Hääl,Ehk kuldne koit küll kiirgamasTa nina pääl. Kuid just seepärast tusaneOn herra Hääl,Et kuldne koit on kiirgamas Ta nina pääl. Süüd' siisgi ainult üksindaOn herra Hääl,Et kuldne koit on kiirgamasTa nina pääl. Oi palju, palju õlut joobMe herra Hääl,Sest kiirgamas ka kuldne koitTa nina pääl.
- [Kündja ja lill](https://sonett.ee/kundja-ja-lill/) - Miks juhtusin ma õnnetumal tunnilLill, kokku Sinuga?!Mu ader läks. Sa pidid valjul sunnilNii hirmsalt surema! Sa tõstsid õitsval, nooruslikul ilulVeel alles mullast pääd...Sääl tuli surm, ja külmal vilulTa riisus Sind, nii hääd! Oh anna andeks, kuldne aasaehe. – Ei saanud päästa Sind!...Kuid mälestuseks Sinult närtsind leheNüüd kandku minu rind..... Bõrns'i mõttel J. Vau Postimees nr
- [Metsas](https://sonett.ee/metsas-2/) - Kas oled metsas käinud,Kui sala kohiseb?Kas argset hirve näinud,Kui su eest põgeneb? Kas oled metsas käinud,Sa vara hommikul?Ja päikse ilu näinud,Kui tõuseb tammikul? Kas oled aru saanudTa ime-värvidestJa kas ka aru saanudTa sala viisidest? – Oh süda, kui ilm vannetEi pea, mis luband ta,Arm truudust taeva annet,Saab kurjast pruukima: Siis hüüab metsast: "Tule,"Siit rahu leiad
- [Karskuse sõpradele](https://sonett.ee/karskuse-sopradele/) - (О. Крылов'i mõte) Kord naaber naabrilt astjat laenuks võttisEt selles pidukalja valmista'.Ja rõõmsal meelel kodu poole tõttesTa mõtles, nüüd hääd kalja pruulidaMa võin, sest nüüd ma olen astja leidnudMis selle tarbeks just kui loodud näisKuid mehike! Ta oli ennast petnudMis parata ta vaenekene võis,Sest astjas oli viin ju ennem seisnudTa keetes siis ja põletades katsustTast
- [Õhtu](https://sonett.ee/ohtu/) - Ju kustub õhtu päike,Ju pilved punavad;Ju tõuseb udu, kasteJa lilled leinavad. Ju vaikib rõõmu helin,Ei laula linnu hääl,Sest kostab pilve kohin,Välk hiilgab pilves sääl. Kõik loodus mässab õues,Torm – lehti pillutab, – Mu süda tuksub põues,Hing leinab pakites, Oh süda, nõnda sinaNäed õhtut tulema:Ka sinu laulu kõlaJääb rahus hingama. Göethe järele "mf." Postimees nr 86,
- [Haned](https://sonett.ee/haned/) - Teed mööda ruttab talumeesTa ajab hanekarja ees;Ta tublisti neid materdab;Siis rutemini linna saab – Ei turupäeva tohi taJu mööda lasta kasuta.Kus kasu meeli mõlgutabSääl kriitik silmi pilgutab.Ei mina küll ei laida meest,Ja haned vast'gu selle eest,Et ühe teekäijaleNad kaebasivad kurjasti:"Me õnnetumad ilma sees,Meil sundijaks siin talumeesJu just kui lihtsaid hanesiMeid materdab veel koguni.Ei seda märka
- [Eesel ja ööpik](https://sonett.ee/eesel-ja-oopik/) - (Krylov.) Kord eesel nägi ööpikutJa ütles temale: "Et kuule, sõber, sinaSuur laulik olevat, kuis olen kuulnud mina:Kas tõsi on see jutt?Ma teada tahaksin – tee õige proovi,Löö laulu mulle! – täida minu soovi!Sääl ööpik lahke siis ka laulu alustas:Lõi laksu, vilistasJa tuhat iseviisi eesli ette kandis:Nii õrnasti vast helistas,Vast nagu pajupillist kõla kuulda andis,Vast nagu
- [Albumisse](https://sonett.ee/albumisse/) - (Vabalt Venekeelest.) Nii, nagu haua-kivil üksikuselTeekäija vaade seisatama jääb:Nii võiks õnn olla ka sel lehekesel,Kui sinu armas vaade teda näeb! Kui aga mitme, mitme aasta pärastSa loed, kuis laulik oli unistan'd.Siis mälestad, et ta sind armastan'd.Siis mõtle: Ta on lahkun'd ilma kärastSiin on ta oma südant hauda pann'd! Kotsama. Postimees nr 81, 14. aprill 1892,
- [Igatsus](https://sonett.ee/igatsus-3/) - Selle külma oru põhjastVälja igatseb mu meel;Pääseks maa siit vangi ohjast,Siis mul lusti laulaks keel. Eemal näen ma haljaid hiisiLuhtvat noorus läike sees;Sinna lendaks ma, kui köisi,Kui mul kütkeid poleks ees. Orgu kõlab tuule voolelMustne Vanemuise viis;Kuidas võib veel õrnal häälelHeliseda ise hiis! Kuldsed õunad puude leht'des,Oh, neid näha ihkab silm!Puhkend õilmed õrnas ehtes,Mis ei
- [Vihma käes](https://sonett.ee/vihma-kaes/) - Mäletad: ei olnud vihma ega äikestPilv sääl tõusis üles, tikkus peitma päikest.Kodust eemal meid ta kuuse alla sundis...Seda hirmu, rõõmu, mis sääl süda tundis!Vihm ja päikse paiste – väljas lausa vesi – Olime kui puuris siis me kahekesi.Meie ümber nagu pärlid vilkusivad:Okste vahelt alla piisad tilkusivad;Langes sääl neid läikel palju sinu päha,Värdli alla ka ei
- [Sääsk ja karjane](https://sonett.ee/saask-ja-karjane/) - Krylovi järele Pukits. Loomi koerte hooleks andes, karjusMagas soojal päeval põõsa varjus;Tema juurde roomas uss, va õel,HImukalt suus nilpsas kihvti-nõel.Õnneks sääsk, kes ligikorral valvas,Lendas rutem, karjust ninast salvas,Nii et ülesärkanedes seeTegi otsa ussi elule.Aga enne seda veelOli sääsekene surma-teel:Karjus, pääste-töös nii valusas,Uniselt ta katki pigistas. – Nõnda juhtub tihti elu sees:Ütleme, et kehvaline meesMõnda suuremat
- [Pilt](https://sonett.ee/pilt-2/) - Vaata: toas põleb tuli,Tütarlapse eesIstuvad sääl talumehedVaikse mõtte sees. Sõrme abil iga sõnaKinni pidadesLoeb ta neile, mis on kirjas,Trüki-ridades. Tasa, tasa kuulutavadMehed tütarlast,Naestel lapsi vaigistadaKäseb mõni vast. Naesed lapsi imetavad,Et ei karjuks nad.Kuna kõigest hingestKirja kuulavad. Taat, kes ammugi ei tulnudAlla ahju päält,Teravasti vaatab – Küll ei kuule häält. Miks nad last nii kuulatavad?Kas nii
- [Kuldne kuu](https://sonett.ee/kuldne-kuu/) - Kuldne kuu, kuis kõnnid salaLäbi õhtu-pilvede;Looja käsi sind sääl alaRahus saadab reisile.Paista lahkelt väsinuleArmsa, vaikse kambrisse!Saada rahu rõhutule,Valgust vala südame! Kuldne kuu, kuis kõnnid sinaSini taevavõlvi pääl,Kus sind Isa auuks minaNäen armsalt paistvat sääl.Vaatad vaikselt meie pooleAlla ööde-riigisse,Nagu see, kel hoidja hooleLooja pannud põuesse, Kuldne kuu, kuis armsal valgelTähte-leeris läigid sa,Rändad pühalisel palgelNagu troonil lõpmata.Troosti
- [Talve õhtu](https://sonett.ee/talve-ohtu/) - Torm, see pilvil taevast sulubVeerleb lumes välja pääl,Vast kui hunt ta õues hulub,Vast kui laps ta nutab sääl.Katusel vast kahinagaÕlgi tema raputab,Vast kui teemees akna tagaKärmelt, kärmelt koputab. Meie vana majakeneSee on kurb ja pime ka...Akna ees miks, eidekene,Kõnetuks jäid korraga?Kas ehk maru mühamisest,Vanakene, väsisid?Või ehk värtna vuramisestUne sülle uinusid? Eidekene, meel sul mures –
- [Sõjamehe poeg](https://sonett.ee/sojamehe-poeg/) - Kord mesilane korjasMett roosi õie pealt.Ja äkitselt sääl kuuldiÜht ciljatavat häält: "Oh ema! mina suren!Mind pistis madu nõel!Just päris veike maduSee mesilane õel!" "Oh, ära sellepärast,Mu laps, nii pahanda,Sest ega see su valuEi või ju vahenda. Vaid mõtle, et ka SinulAeg seisab alles eel.Kus teistel rasket valuToob Sinu surmav nool." orshanini järele vabalt H. Narusberg.
- [Suvel](https://sonett.ee/suwel/) - Stormi järele Miina Luha. Tuules kõlab hälli laul, Päike paistab armsal auul, Põllul paisvad vilja pead, Oksal seisvad marja riad, Õnnistud on mets ja maa – Naine noor, mis mõtled sa? Oma maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 2, 15. veebruar 1889, lk 108.
- [Mõte](https://sonett.ee/mote/) - Kui sa tõsiduse tule-londi sära Tahad rahvakogust läbi kanda, Siis ei või ju keegi süüks sul anda, Kui ehk mõnel habe põleb ära. Lichtenberg'i järele Pukits. Postimees nr 65, 23. märts 1893, lk2. Georg Christoph Lichtenberg (1742–1799), saksa kirjanik, filosoof, füüsik, aforismikirjanik
- [Sisask ja tuvi](https://sonett.ee/sisask-ja-tuvi/) - Kord sisask juhtus püüdepaela. Küll raputas, küll tahtis lahti kaela; Noor tuvi sellest aga rõõmu tundis. "Kui häbi," räägib ta, "kes sind siis sundis "Keskpäeva ajal köide minema! "Ei mind nad kinni poleks saanud, "See pääle julge olen ma." Kuid vaata — juba oli võrku jäänud. Sest võta õpetust, et teise häda Sul pole õigust ial
- [Nooruse unenäod](https://sonett.ee/nooruse-unenaod/) - Lenau järele. Noor hing on lilli aias rõõmsal lootel Kus ilul hiilgab elu koidu helk, Silm vaatab tulevikku õnne ootel — Tal rahvas, inglid, maailm, taeva telk. Örn hommiku õhk lehkvaid roosa kannab Neid puistab talle pähe pehmesti. Ta ümber linnu-koor häält kuulda annab Mis tungib imelikult südame. Jää vaik, jää vaik, oh ära iial varem,
- [Öhtu-kell](https://sonett.ee/ohtu-kell/) - Oh õhtu-kell, oh õhtu-kell, Kui palju helil juttu sel Küll armsast ajast, noorusest Ju kodust, häältest pehmetest. Need rõõmsad viivad mööda läin'd, Ja mõni hing, mis rõõmu näin'd, On hauda langen'd ilma päält, Ei enam kuule kella häält. Nii saab, kui hauda läinud ma, Kell edasi veel hüüdma ka, Ja teised lauljad helidel Sind kiidavad,
- [Talvelaul](https://sonett.ee/talwelaul/) - (Edelmann’i järel.) Nüüd magab maa, sest valge kate On tema üle lautud; See pole mitte surnumate, Ta kevadest saab kautud. Ja nagu lapsuke, kes hellast’ Saab emasüles hoietud, Nii hingavad ta kaisus hellast’ Kaa lillelapsed kaetud. Seal näevad und nad hõrnast õhust Ja päik’sepaistest, tähtest, kuust, Ja näevad: paljad lillepõhust On aasad; lehed kadund puust.
- [Koolmeister ja õppija](https://sonett.ee/koolmeister-ja-oppija/) - (Qu’il fait sombre dans sette classe.) Kui pime on siin koolitoas! Mull iga päev üks ainus plats, Hall müür, must tahvel silma ees Ja alatasa ainus käsk! Seesama raamat nina ees, Kus rasked kirjatähed sees! Kas seda hüütaks’ elama? Ma hüüan seda piinama!” Nii rääkis veike koolipois Ja arvas ennast õiguses. Seal vastas tale koolmeister:
- [Mere peal](https://sonett.ee/mere-peal/) - (Es schaukelt mein Schifflein auf endlosen Wellen.) Mu laevuke liigub siin otsata voodel, Ja otsata õhud need piiravad mind, Üks hiilgus, üks laenetus tuulede hoodel, Ei piiret, kus taevas, kus merede pind. Ja hõrnemad kohinad tasa ja sala Seal lootsikud liiguvad laenete teel, – Sest taevas nüüd kaisutab hõrnaste hella Maailmamerd musutes armastus’ väel. Nii
- [Talve tuul](https://sonett.ee/talwe-tuul/) - (Blow, blow, thou winter wind.) Sa puhu, puhu, talve tuul, Sa pole nõnda vilu Kui mõne mehe armu huul, Kell’ puudub kristlik elu. Tee kõvaks meie maad ja veed, Et liugu lasta võime, Ja valmista meil saaniteed, Siis kergeste teed käime. Shakespeare’i järel Inglise keelest Nebocat. Kündja nr. 21, 24. november 1882, lk 258, 259
- [Suveõhtu](https://sonett.ee/suweohtu/) - Nüüd tere, oh õnnistud õhtu, Kes vaatama tulnud sa mind! Sa võtad mult ära kõik ohtu, Sest teretan südamest sind. Su jaheda õhu sees unub Mull meeles kaa koledam vaev; Kuid vaikselt mu mõte veel punub Sell palvet, kes heldusekaev. Su ringi sees, armastud sõbrad, On viha kõik unustand kaa Ja õnnistes vaenlast on rõõmsad,
- [Kalamehed](https://sonett.ee/kalamehed/) - (Three fishers went sailing out into the West.) Kolm kalameest purjut’vad laenete käes, Kui päikene looja läind mere peal, Ja igaüks raskete mõtete sees: Mis teevad neil naesed ja lapsed mäel; Sest mehe kord teha on raskemad tööd Ja naese kord valvata mõndagi ööd. Kolm naesukest vaatavad laenete peal’, Kus mehed on võitlemas tormi käes,
- [Hiljem kurbdus](https://sonett.ee/hiljem-kurbdus/) - Kui juhib elujaatus, Et peab lahkuma, Siis niiskub silmavaatus Küll pisaratena. Ei voolanud me’ laugelt Küll laenel pisarad; Me’ kurvastused laugelt Veel järel ilmuvad. H. Heine järel M. Jörgen Kündja nr. 43, 23. oktoober 1885, lk 217
- [Armu ilu](https://sonett.ee/armu-ilu/) - Oh tule mu kaenla, Sind ootab mu rind Seal valitseb vaikus Kus silman ma sind. Seal otsa saab mure, Seal asubki õnn, Oh jõuaks su juure, Kus rõõm üksnes on. Su juures ma viibin, Oh nägusam neid, Ei tunne seal vaeva, Rõõm varitseb meid. Seal vaatan su palet, Mis rõõmu on täis, Ei leia sealt
- [Õnnelik inimene](https://sonett.ee/onnelik-inimene/) - How happy is he born and taught. Kui õnnelik maailma peal Sell inimesel elu on, Kes valet põlgab siin ja seal, Kell tõsi sõjariistaks on! Kell’ himud pole piinajad, Kell’ hing on valmis surmale, Kes põlgab ära petised Ja elab taevaisale. Kes vara, hilja palvet teeb, Kes nõdru vende õpetab, Kes vaeste laste häda näeb,
- [Rändaja](https://sonett.ee/randaja/) - Schilleri järel Saksakeelest. Noorus’ rajad mind veel kandsid, Kui ma läksin reisile Lapseea rõõmsad tantsid Jätsin isamajasse. Kõik mu päranduse, vara Jätsin rõõmsast’ senna ma, Kepiga ma läksin ära, Lapse lahke meelega. Sest mind sundis vägev lootus Ja üks sala usuheal Teele, hüüdis, ei sull ootus Jõua headust tuua teal. Jõuad kuldse väravale, Pööra sealt
- [Endine armastus](https://sonett.ee/endine-armastus/) - Hигде милаго не вижу. Kuskil armukest ei näe ma, Ei kaa linnas, ei kaa maal, Ennemine teda näen ma Pimel’ öösel unenäul. Vaatan mina seina peale, Näen ma teda pildi peal, Jah, siis tuletan ma meele, Et ta armas oli mull. Oleksin ju ammu teda Lasknud meelest, mõtetest, Aga süles on mull hoida Temast jäänud
- [Rahu täht](https://sonett.ee/rahu-taht/) - Sul verised märgid on otsa ees, Sa õnnetu mainisugu: Verd ojana voolas su silma ees, Verd jänutas ajalugu. Kes haledust tundis, tend pilgati, Ja mõniti hoolmata araks, Kuid sõjameest tõsteti taevani, Tal kuulsus ja auu sai varaks. Ja rahu, mis võideti mõõgaga – Kas oli see tõesti rahu? Ei vägivald iial ei lepita, Ei armastus
- [Muistne luu](https://sonett.ee/muistne-luu/) - Ma vaatsin kohkvel muistset luud, Mu mõttes liikus ilma lugu... Surm annab kõigile kord suud: Kaob ära inimeste sugu. Kaob meie auu, kaob meie hüüd, Kaob kõik, mis meie töödest näha: See, mis on meie uhkus nüüd Ei enam teiste ette lähä. Siis meie maa, kui keerlev kuul, Kus elu enam pole juures: Kus asub
- [Kassakate hälli laul](https://sonett.ee/kassakate-halli-laul/) - Maga, noorike, mu kallis, – Häiu, kiigu sa, Vaikselt vaatab kuuke kaunis Sinu hälli ka. Hakkan vestma muinasjuttu; Lauulu laulma ma; Maga, silmad kinni ruttu, – Häiu, kiigu sa. Vahu, mühal Terek voolab Kivi rüngas teel Halv Tschetschen* seal kalldal roomab, Ihub oda veel, Sinu isa, kangelane, Sõjas langend ta. – Maga, armsam, rahul ole,
- [Mu pärisosa](https://sonett.ee/mu-parisosa/) - Mu seltskond puhkab Tartus Sääl surnuhaualla. Mu kirjaline õigus On sinna saada ka. Mu eluaegne ase Mu naese südames, Ju enne seda teadsin, Kui seisin altri ees. Miks ei või rahul olla Ma omanikuna? On ju mul terve taevas, Kuus jalga mulda ka! Ernst Lenbachi järele K. E. Sööt. Linda nr. 1, 20. detsember 1897,
- [Talvelaul](https://sonett.ee/talwelaul-2/) - Lund ja lund ja ikka lund! Loodus uinub talve-und! Külmad hanged katvad maad, Orud, mäed, väljad, ra’ad. Sooja tuba omale, Asutanud inimene. Lee ees tuld sääl kohendab, Suveks mõtteid mõlgutab. Metsalaanes sügavas, Karu, kõrbekuningas, Külma kartes pesasse, Tikkund talve-unesse. Aga väike varblane Temal, näe, soe rinnake! Väike süda tuksub tal, Vapralt talvekülma all. Varblane, vaat,
- [Tõõtsu Tõnu ja Vatsa onu](https://sonett.ee/tootsu-tonu-ja-watsa-onu/) - “Tere, tere, Tõõtsu Tõnu!” – ““Jumalime, Vatsa onu!”” – “Kuis sull käekäiguga Nüid siis lugu läheb ka?” ““Taevas hoitku! lugu paha, Nii et rääkigi ei taha... Jumal nuhtles valjuste: Tegi minust kerjuse!”” “Siis on lugu tõeste hale! Saatus oln’d su vastu kale! Aga räägi’s nüid ka mull, Kuis see paha sündis sull.” ““Sõpre seltsis laua
- [Naisterahhva armastus ja elu](https://sonett.ee/naisterahhwa-armastus-ja-elu/) - A. v. Chamisso järele J. Leppik Korra teda nägin, Nüid ma rahuta; Kuhu iial vaatan, Tead näen ma; Nagu lausa unes Tema pilt mu ees, Tõuseb pilknes pimes Üles iganes; Muidu kõik kui kadund Ümberringi on: Õede mäng ei ole Enam minu õnn, Tihti nutaks mina Kambris üksinda; Korra nägin teda, Nüid ma rahuta. 2.
- [Tallve öö](https://sonett.ee/tallwe-oo/) - Nüüd lill ja lehed lume all Ja vaikind linnu laulud, Metsloomi nagu leinaval Sa koidul nutma kuuled. Tuul aga tuleb vaiksel ööl Puud liigutama tasa; Puu ladva lahhti teen sell a’al Ja tõstab unes käsa. Ta une kujus kevade, Roht lill ja läte kohin, Kuldene aeg, kus uueste Puu suus on lehe kahin. J. von
- [Elusõit](https://sonett.ee/elusoit/) - Ehk raskesti koorm pääle lasub, Kuid vanker veereb kärata. Hall vanake – aeg, pukil asub, Oh vankert kindlalt juhib ta. Rind paisub rohke õnne sunnil, „Las’ käia!“ rõõmsalt hüüame, Kui vara hommikusel tunnil Meil algab kaunis sõidutee. Ju lõunel väsimus meid võidab – „Oh tasamini!“ palume, Kuid vanker vanaviisi sõidab Siin üle orge, küngaste. Ja
- [Hilja](https://sonett.ee/hilja/) - Nad hauda on võtnud sind kanda, Ei teada nüüd enam või anda Ma sulle, kuis päevad ja ööd Sinule tegin tööd. Oh, palju ma tegin viga, Kui mõtlesin: pikk on iga Ja pikk on elutee... Ma viivitasin ja ootsin Ja paremaid päevi lootsin, Nüüd aga – hilja see! Fr. Th. Vischeri jär. P. Grünfeldt. Eesti
- [Minu sõber](https://sonett.ee/minu-sober/) - Vabalt ümber pandud. Mul sõber roosi-oksal haavas sõrme – Haav oli tilluke ja tühine – Ta sidus seda kinni hoolsaste Ja pääle pani parandava salvi. Ja iga päev ta küsis järele: „Kas sõrme haav veel valu teeb ta sulle?“ Ma naeratades tõendasin talle: „Ei valu pole ta mul teinudki.“ – Ja nüüd ta hoolimata sõnadega
- [Testament](https://sonett.ee/testament/) - Ma räägiks, armas sõbrake, Kord sala Sinuga, Sest ainult vähe öeldakse Mul olla elada. Sa kodu läed, et kuule sest.... Kuid mis! ei minu saatusest Sääl osa võta keegi, – See haiget mull’ ei teegi. Ja peaks mõni küsima... Kes olla küll võib see? „Ta langes sõjas,“ räägi Sa, „Kuul tungis südame.“ Truu soldatina suri
- [Tütrele](https://sonett.ee/tutrele-2/) - A. Maikovi järele Jakob Tamm. IV Ei olla või, et kuri ta! Ta elab veel, ta üles ärkab! Näe, näe, nüüd tahab rääkida, Teeb silmad lahi, naerab, märkab, Mind märkab ta ja kaelustab, Siis aru saab, miks nutan mina, Ning mulle õrnalt sosistab: „Näe tühja ka, mis nutad sina!“ Oh ei... on vait... ei tõsta
- [Emale](https://sonett.ee/emale/) - Ma võtsin kord su juurest ära minna, Kas ilma otsa tahtsin tõtata, Et saaksin armu üles otsida, Ja et ma armule siis avaks rinna. Küll otsisin ma läbi maa ja linna, Küll iga ukse ees jäin seisma ma, Et omale säält armu kerjata, Kuid armu asemel sain põlgdus’ hinna. Nii eksisin ma ümber sinna, siia
- [Mis äratavad unest mind](https://sonett.ee/mis-aratawad-unest-mind/) - Mis äratavad unest mind Nii hääled magusad? Oh vaata, ema, kes nüüd veel Nii hilja laulavad? „Ei näe ma, ei kuule ma, Mu haige tütreke, Jää jälle vaikselt uinuma, Ei laulda sinule!“ Ei ole maine lauluviis Mis mind nii rõõmsaks teeb; Mind inglid hüüdvad ülesse, – Sull’ emake, head ööd!! L. Uhlandi j. O. Grossschmidt.
- [Külaskäik](https://sonett.ee/kulaskaik/) - Puruväsin’d käigust, näljast, valust Istun kraavi kaldal kivihunikul. Häält, ei hüüdu pole kuskilt kuulda. Ainult külmad kandilised kivid Veer’vad kolisedes minu all, Kui end liigutan, et ümber vaadata. Nööris-õige maantee minu ees, Misse lõppemata pimedasse viib. Kõrgel tähtedeta taevas, ümberringi öö Vaikne, tondiline, nagu hauassa. Minu selja taga linn, kust praegu tulin, Komberdades mööda külman’d
- [Mu väike kandlikene](https://sonett.ee/mu-waike-kandlikene/) - Mu väike kandlikene Vist oli väsinud, Ei keeled helisenud – Ta oli uinunud. Sääl kuldne koitu kerkis Mul idas iluga, Ta kiired suudlesivad Mu kannelt armuga. – Ja kuula, tasa, tasa, Kui unes hellaste Mu väiksest kandlest veeres Siis ärkan’d armule. Ainetel E. Enno. Eesti Postimehe õhtused kõned nr. 50, 11. detsember 1897, lk 400
- [Tondid](https://sonett.ee/tondid/) - Tuiskab, sajab; öö on tume; Kuu ei paista; pilved ees; Tuimalt läbi lendva lume Tungib valgus tuisu sees. Sõidan, sõidan, püsi pole; Kõlinal käib aisakell; Küll on tüütu, küll on kole Laial väljal lumisel, „Lase sõita!“ – „Sõit ei läha! Hobused on väsinud. Jälgi pole kusgil näha, – Tee on ära tuisatud... Mis sääl teha,
- [Mis laulate, mu linnuksed?](https://sonett.ee/que-chantez-vous-petits-oiseaux/) - (Que chantez-vous, petits oiseaux.) Mis laulate, mu linnuksed? Ma imeks pannes kuulan teid; Jehova tööd on ilusad, Tal’ laulate neid laulusid! Ja mäed ja metsad kõlavad Nüüd teie hele healedest; Mu tänuohvrid palavad, Siin kosutan end lauludest. Kui hõrnad ja kui magusad On lauluviisid teie suus, Ja imelised, lõbusad, Mis iga hommikuga uus! Cassagnes’i järel
- [Ma armastan sind](https://sonett.ee/ma-armastan-sind/) - (I love thee – I love thee.) Ma armastan – ma armastan Sind, ilus neiuke! Sust öösel unes mina näen, Mu kuldne linnuke! Mu süda armastusest keeb, Suu su eest palvet teeb. Ma armastan nii hellaste Sind, kallis lilleke! Ma armastan – ma armastan! On ikka keele peal; Sind armastan – sind armastan! On minu
- [Emale](https://sonett.ee/emale-2/) - (A qui devons-nous la naissance.) Kell’ tänu võlgu oleme, Et maa peal meie elame? Kes rinnapiimal toitis meid? See on mei’ eit. Kes liigutas meid kätki sees? Kes valvas meie voodi ees? Kes kandis oma süles meid? See on mei’ eit. Kes õpetas meid paluma Ja püha kirja lugema? Kes näitas meile õiget teed? See
- [Isamaa](https://sonett.ee/isamaa/) - (Combien j’ai douce souvenance.) Kui palju magust mälestust On minul oma isamaast! Mind juhatab Jehova sõrm, Mu isamaa on minu arm. Mu õde! Kas sa mälestad, Kui ikka meie kallis eit Meid rindu vastu pigistas Ja oma kaisus musutas? Kas mälestad, kui järve peal Üks pääsukene lendas seal, Tuul pilliroogu liigutas, Päev järvepinda punastas? Kui
- [Eestimaal](https://sonett.ee/eestimaal/) - Minu kallis isamaja Seisab põhja piire peal: Seal kus läigib lumeraja, Hüüab tale minu heal. Kui ma kaugel olin käinud, Mitmet riiki, rahvast näid, Sa mul ikka meeles seisnud, Maal nii ilusal ei käind! Venekeelest M. Jörgen. Kündja nr. 6, 6. veebruar 1885, lk 39
- [Palav ilm](https://sonett.ee/palaw-ilm/) - (Ah! qu’il fait chaud.) Kui palav ilm! Päev otsa kuulda kaebdusi Mei’ põllumeeste suus; Ei aetagi muid juttusi, Kui sõbrad, naabrid kous: Kui palav ilm! Mu hurtsiku sees pean ma, Kus kaa on palav ilm, Nii raskest’ hinge tõmbama, Kui hirmus palav ilm! Tund tunnilt tõuseb ilmaklaas, Päev kangest’ põletab. Mu ihu ujub higi sees,
- [Lauliku palve](https://sonett.ee/lauliku-palwe/) - (Almighty Father! let they lowly child.) Suur vägev Isa! Las’ su veikest last Truuks jääda sinu tões surmani – Las’ lauluhelin tõusta minu suust, Su kiitus kosta elu otsani! Las’ vaeste rahva lastel korda minna Heal himul taeva tarkust õppida; Kui elurändamised saame senna, Siis aita oma sülle kippuda. Las’ rohelises sängis hingata Kõik laulikud,
- [Jumal, oh kaitse sa](https://sonett.ee/jumal-oh-kaitse-sa/) - God save our gracious king. Jumal, oh kaitse sa, Meil Keisrit armuga, Õnn Venemaal! Saada tal võidurõõm, Õnne ja autroon, Pikk elu olgu tal, Õnn Venemaal! Mägede Issand sa Tõuse ja purusta Kõik põrgu väed; Tee tühjaks nende nõuud, Riku kõik kurjad tööd, Ta peal meil lootus on, Oh kaitse meid. Su kallid annid sa
- [Sa olid](https://sonett.ee/sa-olid/) - (Saphiri järele.) Sa olid nagu märtsi kuu Kui tuttavaks me’ saime; Nii külm, nii kalk, nii kahvatu, Et kurvalt vaiki jäime. Siis olid jälle kui aprill, Kord tume ja kord selge; Kord tormikas, kord õrn kui lill, Kord pime ja kord valge! Nüüd ole mai! Pung puhkeneb, Õis ajab silmad lahti. Kõik õitseb, õõgab, häälitseb
- [Mind meeles pea!](https://sonett.ee/mind-meeles-pea/) - Hoffmann von Fallerslebeni järele B. Weber. Mu haljal aasal õitseb Üks kaunis lilleke, Ta õis kui selge taevas Nii lahke, sinine. See ilus lillekene Ei palju räägi tea, Ta ainult tasa hüüab: Mind sina meeles pea! Kui mulle vastu särab Silm lahke, sinine, Siis ikka meelde tuleb Mu kaunis lilleke. Ei rääki’ saa siis mina,
- [Troost](https://sonett.ee/troost-2/) - Ma seisan üksi, sõpradeta, Neist üksigi mul polnud truu. Ma seisan, nagu tammed õues, Kell’ lehed puistas talve kuu. Ükskõik! Aeg tammedel toob lehed Ja mulle sõbrad uuesti, Kuid lehed, mis on puudelt langend Ei haljaks muutu ialgi. Ainetel H. Annila Eesti Postimehe õhtused kõned nr. 17, 22. aprill 1898, lk 136 (ajalehe Eesti Postimees
- [Süda ja meri](https://sonett.ee/suda-ja-meri/) - Hukka lä’eb lootuse järele lootus, Aga ei südamest kustu ootus; Just nagu hoole lä’eb järele hoog, Aga ei vähene merevoog. Et peab tõusma ja vajuma laine, See on ju merede eluaine, Ja et peab lootma ikka rind, See ongi südame eluhind. Fr. Rückerti järele P. Gr. Eesti Postimehe õhtused kõned nr. 19, 8. mai 1897,
- [Ma tahaks](https://sonett.ee/ma-tahaks/) - Ma tahaks, et mu laulud Peaks lilled olema: Neid kingiks kallimale Siis võiksin läkita’. Ma tahaks, et mu laulud Peaks musud olema, Neid vajutaksin õrnalt Kõik tema huultela. Ma tahaks, et mu laulud Peaks herned olema: Neist keedaks herne suppi Küll see saaks maitsema. Heine j. O. Grossschmidt. Eesti Postimehe õhtused kõned nr. 19, 9.
- [Valu](https://sonett.ee/walu/) - Vaikne kevadine öö, Pehmelt heljub tuuleke – Siida, ära enam löö, Vaiki parem jäädvasti. Tasa sõuab pilveke Üle mere, üle maa, Sõuab, jõuab kaugele, Kus ta kadub armuta. Kõrva kostab pilli hääl – Pulma talust tuleb see: Minu kallike on sääl Laulatatud teisele! Herm. Linggi j. O. Grossschmidt. Eesti Postimehe õhtused kõned nr. 20, 18.
- [Lahkuja](https://sonett.ee/lahkuja/) - Ma armsast kodust pean Nüüd sõitma kaugele, Kus poole käiki sean Ei tea õiete. Siin metsad mööda sõudvad, Sääl orud ilusad, Lõod „armsa“ viisil nõudvad: „Miks jätad kodumaad?“ Ja päike puistab kulda Küll üle ilmamaa; Ma tunnen hinges tulda Üht laulu hakkan ma. Mäest alla – laulu kajal Sõit läheb rutuga, Sull’, kallis, kodu rajal
- [Kukk ja pärlitera](https://sonett.ee/kukk-ja-parlitera/) - Kukk sõnnikut kord lõhkus jalgega, Ning leidis pärlitera hunikust Ja räägib: "vaata tühidust, "Kus peaks küll tema kõlbama? "Kas pole rumalus, et kallis peetaks teda? "Kuid odra-tera üle võin ma rõõmustada: "Ei sära nõnda ta, kuid kõlbab toiduks." Ma mitu venda Ka nägin otsustavat nõnda: Mis nad ei aru saan'd, sai neile laiduks. Krõlovi järel
- [Su silmad sini lillekesed](https://sonett.ee/su-silmad-sini-lillekesed/) - Su silmad sini lillekesed, Su palged puna roosilised, Su käed kui valged liliad, Nad ikka õitsevad, — Kuid süda närtsinud sul ammu... H. Heine järele Ed. L. Wöhrmann. Postimees nr 60, 24. detsember 1887, lk 3.
- [Vabastatud lind](https://sonett.ee/vabastatud-lind/) - Poisikene puuri valla Tegi vangis linnule, Laskis lahti taeva alla Rääkides nii järele: "Ole vaba! Päikse kiirtel Elust rõõmu tunne sa! Tänutäheks pilve-viirtel Palu mu eest lauluga!" Rõõmul linnukene kadus Õhumere sülesse — Kaua Looja ette ladus Palve-laul käis ülesse. Tõlkinud M. Pukits. Postimees nr 69, 17. märts 1893, lk 2.
- [Vari](https://sonett.ee/vari/) - Poiss vallatusel mässas, müllas, jahtis, Ja enda varju kinni püüda tahtis, Kuid aga vaevalt astus ainsa sammu, Siis oli vari paigalt juba ammu. Poiss jooksis asjata tükk maad; siis hüüdis: "Et mine, mine, kui sa mind ei taha, Läen tagasi! — Jäe igavest' must maha!" — Teel vaatas ümber: Vari poissi püüdis. Oh neiud, lugege mu valmi!
- [Kui teaks](https://sonett.ee/kui-teaks-2/) - Kui teaks need lilled lehkavad Kuis haavatud süda mu sees, Siis nutaks need õied ilusad Kaastundmusest tõesti mu ees. Kui teaksid metsas ööpikuid, Kui kurv ja nii haige mu meel, Siis hõiskaks need õhu laulikud Mul kosutust hellalt mu eel. Kui teaks kuldtähed taevalla Mis haledust tunneb mu rind, Siis tuleks nad kaunid ja kõrgelta
- [Lillele](https://sonett.ee/lillele/) - Ärka, ilus lill! Hommikusel a'al Imestame vaatel Sinu sündmist maal! Öitse, ilus lill! Päev sind armastab, Tuul ja õhk sind otsib, Öö sind kaisutleb! Närtsi, ilus lill! Silm tee kinni sa! Sinu ilu nähtud: Aeg on uinuda! Sure, ilus lill! Päike looja läind. Hirm ja piin on mööda: Oma töö sa teind! Ei sul enam
- [Nõuu](https://sonett.ee/nouu/) - Naestel' örnalt vasta tulge, Siis neid varsti võidate, Kuid kes kärme on ja julge, Saab veel rutem sihile. Goethe jär. G. E. Luiga. Postimees nr 57, 23. mai 1889, lk 2.
- [Uss ja lammas](https://sonett.ee/uss-ja-lammas/) - Uss lamas põõsas peituvas Ja terve ilma üle kurjustas. Sest kurja teha on tal ülem püüd, — See tale loodud nii, et pole tema süüd. Sääl kepsu lüües tuli lamba-tall, Ei aimanud, et uss on põõsa all. See roomas välja, nõelas tallekest; Ja hirmus valu võitis vaesekest, — Kõik veri soontes kihvtist kihises. "Mis tegin sulle ma?"
- [Vördlus](https://sonett.ee/vordlus/) - Betty Paoli järele. Näe vihma tilgakene kiigub Puu paksu, kare koore pääl. Kui hõbe-helme ehtes liigub — Kui kukkub, siis saab mudaks sääl. Kuid teda jälle üles tuua Et kumaks nagu koidu viir Ja ilu ehteks ümber luua Võib ainukene päikse kiir. Nii elupuul ka heljunemas Örn süda tuule tormi väes. Ja võitlus vaeval värisemas — Jõud
- [Peegel ja ahv](https://sonett.ee/peegel-ja-ahv/) - Ahv silmab ennast peegli sees Ning tõukab karu, üteldes: Näe, vader, kus üks hirmus mees! Kui kortsus, vinnis näoga! Töest', ennast pooksin koguni Kui selle hullu moodigi Ma pisut peaksin olema Ehk siisgi tunnistama pean, Et vaderitest mitu tean — Nad julgest' selle kõrva sean." — "On tühi vaev neid lugeda, Vaid parem ennast vaata sa."
- [Kalju](https://sonett.ee/kalju-2/) - Kõrgel kaljurinnal nagu sängis Magas kuldne pilvekene ööda; Tõttas teele, kui öö läinud mööda Õhuriigis rõõmulikult mängis. Aga niiske jalg jäi temast sinna Kalju pääle, kes nüüd üksi-ainu Sügav-mõttess' jäänud keset vainu Kuna nutt tal tuksus läbi rinna... Lermontovi järele K. Krimm. Postimees nr 55, 9. mai 1891, lk 2.
- [Lõvi ja rebane](https://sonett.ee/lovi-ja-rebane/) - Kui reinuvader esimest kord lõvi nä'i, Siis hirmu pärast päris kaugeks jäi. Teist korda nähes ta ei kartnud enam; Ka lõvi oli sõbralisem, kenam. Ja kolmandamal korral — pääle selle ruttu — Ta lõviga ju julges teha juttu. Ka meie tihti kardame Niikaua, kuni harjume! Krylovi järele Pukits. Postimees nr 52, 8. märts 1893, lk 2.
- [Miks mitte](https://sonett.ee/miks-mitte/) - Miks ei peaks ma õitest laulma? Kui ka minust kaugel n'ad, Eks n'ad ehi hellal ilul Üli armsal ilmamaad. Miks ei peaks ma suvest laulma? Olgu mööda ta ehk ees, Eks ta ilmu ajastajal' Nagu pärli pärja sees. Miks ei peaks ma armust laulma? Olgu kaugel, ligi ta, Eks m'e elu õnn ja ilu Hiilga
- [Kerjaja](https://sonett.ee/kerjaja/) - M. Lermantovi järele. Sant palus — suutäit leiba soovis — Tal silmist paistis elav piin... Ja keegi tuli — kivi pani Ta sirutatud kätte siin... Nii sinu armastuse pärast Ma valasin ka pisaraid, — Nii sinu silmi valesärast Mu tunded petetud ka said. J. A. Weltmann. Postimees nr 50, 5. mai 1890, lk 2.
- [Laulatuse sõrmus](https://sonett.ee/laulatuse-sormus/) - Kuldsepp, kas sa tunned Seda sõrmust ka? "Tunnen kulla herra, "Tegin ise ta. "Meeles on mul selgest "Kellele ta sai: "Neiu nõidlik, kena, "Kes su mõrsjaks jäi." Iah, ta oli kena! Aga rutuste — Kui sain omaks tema — Murdis truuduse! Et ei kõlband sõrmus Tema käele. Nüüd ma otsin paika Vaese ehtele: Sõber, sellest kullast
- [Kutsumata külalised](https://sonett.ee/kutsumata-kulalised/) - Koputati ukse vastu... Avasin, hing hirmu täis: Mure soovis sisse astu, Häda tema kannul käis. Enne veel, kui sai'd seks luba, Ja sain soovi küsida, Ast'sivad nad keset tuba Akna alla asuma. Näen, kuis riided seljast võt'vad Nagu oleks kodus nad, Söögilaua äärde tõt'vad, Kala, leiba katsuvad. Laua äärest voodi lä'evad, Mul nad sääl ei
- [Arm on õndsuseks](https://sonett.ee/arm-on-ondsuseks/) - "Arm on õndsuseks me meeltel', Rikkad meie armura'al!" Nõnda lauldaks' tuhat keeltel Meie hellal Eesti maal. Kulla sõber, sinu põues Ka need sõnad kõlavad, Ootad ihal elu õues Seda päeva tulevat: Millal mõrsja kätt sull' andes Puna palgil ligineb, Isa rahakotti kandes Õnnistust su kätte toob Hõbeasjad kaasa-andeks Lehmad, lambad, hobused, — Oh, meid armastus teeb
- [Aedniku koer](https://sonett.ee/aedniku-koer/) - Kits näris aias kapsa-juurikat, Koer nägi seda, tegi kärinat, Kits palus: "söö ehk lase süüa mind," "Ei!" nähvas koer, "kui ma ei süüa või Ei p e a ka rõõmustama juurik sind." Lõpe de Vega mõttest. Postimees nr 45, 24. veebruar 1892, lk 2.
- [Kalamees](https://sonett.ee/kalamees/) - Grosse järele Jaan Parv. Pilv tõttab kiirest', järv laksub lainte süles Ja kaljujalal keevad vood vahutades üles. Miks paikad sa võrkusid, vanalik mees, Juuks halliks sul juba on läinud? Sa oled ju kaheksakümnenda sees, See aeg kõik merel sa käinud. Et mine ja heida puhkama sa, Las' pojad neid vörkusid teha; Sul kolde ees parem
- [Ettevaatus](https://sonett.ee/ettevaatus/) - Ojas hoovas vaikne vesi, Kaldal kauni neiu käsi Õrnaist õitest pärga punus. Hellal häälel suu tal sõnus: "Kallim, kaugelt, sõua, jõua, Siit sest lahkest lainest juua Kosutust saab kuivan'd suule, Magusaks teeb musu huule." ""Kesse teab, ehk see ei lähe, Mul kui hirm ta eest on vähe!"" Varjult vastuseks tal tuli, Igatsetud säälgi oli. — "Kudas?
- [Pisarad](https://sonett.ee/pisarad/) - J. Sturmi järele J. Põhjalane. Ei õndsam õnn mind hõisk'ma aja, Ei raskem mure õhkama, Vaid mõlemate avaldaja On pärlipisar palgella. Kus õnn ja valu ühendavad End põues tummalt pisar'des, Nad armus ennast avaldavad, Mind hoides taeva-õndsuses. Postimees nr 41, 20. veebruar 1893, lk 2.
- [Mis on maailm?](https://sonett.ee/mis-on-maailm/) - Mis on maailm? mis on elu? Ta silmapilk, kõik tume ees. Ta kitsas org, öö katab ilu Ja põrmupoeg on ränd'mas sees. Ta rändab, saatjaks vaevad, mured Ja kord tall' jõuab kätte tund — Kus hüüab hääl: Nüüd sina sured, Ja kalmu all näed viimist und. Oh olgu pääle org ööpime Ja hirmutagu pilvesalk, Ja võtku
- [Kord läksin armukesele](https://sonett.ee/kord-laksin-armukesele/) - Kord läksin armukesele Ma järel jalutama, Ja langesin ta kaenlasse — "Ma karjun!" kilkas tema. "Ha," vastasin ma vihaga. "On arm siis paljas luule?" "Vait, vait," siis armsast ütles ta, "Et keegi sind ei kuule." Goethe järele Endla. Postimees nr 40, 2. aprill 1888, lk 3.
- [Ja kui sa minu naeseks saad](https://sonett.ee/ja-kui-sa-minu-naeseks-saad/) - Ja kui sa minu naeseks saad Ja minu kodu tuled, Siis asja õige hukka a'ad Ja kahetseda oled. Võid tõrelda ja tapelda, Ma kannatan kõik seda, Kuid kui mu laule laidad sa – Sust lasend end lahutada! Heine järele J. Endla. Postimees nr 4, 9. jaanuar 1888, lk 2.
- [Ma nutsin unes](https://sonett.ee/ma-nutsin-unes/) - (H. Heine järele) Ma nutsin unes, — nutsin, Und nägin, et surnud ju sa. Ma ärkasin üles, ja pisar Mul veeres palgelta. Ma nutsin unes, — nutsin, Und nägin, et vihkad sa mind. Ma ärkasin üles, ja kaua Veel nutsin, ma õnnetu lind. Ma nutsin unes, — nutsin, Und nägin, et armas ma sul. Ma ärkasin üles, ja
- [Laulud](https://sonett.ee/laulud/) - I. Su püha palet nägin ma Kord ime-ilus unessa, Ta oli armas, hellagi, Kuid kahvatand ja valge nii. Ja üksi punetas veel huul, Kuid seegi närtsis surmasuul Ning taevatuli kustuska, Mis säras süüta silmista. II. Ei mina pahanda, kui süda lõhkeb ka, Mu kadun'd arm, ei mina pahanda. Ehk sa küll särad kallis kivides, Kuid
- [Suurustus](https://sonett.ee/suurustus/) - Kärbes istus härja sarvel, Tuli põllult temaga, Vastulendval' parmuparvel' Hakkas uhkelt rääkima: "Teie laisad verekaanid Aega muidu viidate. Minul hoopis teised plaanid — Töölt ma tulen, virgake. "Mis sul tööks siis?" ütles ruttu Parmukari kärbsele, Kes ka kohe algas juttu: "Põllul meie kündsime!" Ainetel J. N. Postimees nr 36, 13. veebruar 1897.
- [Kukk, tuvid ja kull](https://sonett.ee/kukk-tuvid-ja-kull/) - A. von Halleri järele ümber teinud G. Õiis. Kord tuvikesed sõivad õues teri; Sääl tuli tore kukk ja vägivallaga Ta kihutas kõik kohe minema. Kuid tuvidel läeb keema vaga veri: Nad võt'vad nõuuks, tall' kätte tasuda, Ja kulli kutsuvad, kes lendaks üle õue. See tuleb; täidetud on tuvikeste nõue: Kukk langeb ohvriks kulli küüntele; Sest
- [Aknal](https://sonett.ee/aknal/) - Julius Sturmi järele. Istub ema kauni tütre kõrval Akna juures õhu jahedusel. Läheb tänaval üks noormees mööda, Vaatab vargselt kõrge akna poole. Ja ta silm sealt leiab teise silma, Sügav puna ilmub palge peale Ja kui unenäos jääb ta seisma.... Aga ema vastu sõnab tütar: „Oh kuis õhk ses toas on nii umbne!“ Ise rutab
- [Mis mind Sinu ligi tõmbas](https://sonett.ee/mis-mind-sinu-ligi-tombas/) - Berni järele. Mis mind Sinu ligi tõmbas, Polnud silmad säravad, Polnud Sinu kuldsed juuksed, Ega Sinu kaunis laad. Mis mind Sinu ligi tõmbas, Oli Sinu armas heal, Mis kui ööpik mulle hüidis Ilutsedes ilma peal. Oli Sinu kahva pale, Sinu silmapisarad, Mis mul öelsivad, et hinges Valujõed Sul voolavad. Gr. Eesti Postimees nr. 46, 31.
- [Mu süda, sinult küsin!](https://sonett.ee/mu-suda-sinult-kusin/) - Halmi järele. Mu süda, sinult küsin: Oh ütle, mis on arm? „Kaks hinge ja üks mõte, Kaks südant ja üks löök!“ Ja kust see arm siis tuleb? „Ta tuleb ja on seal!“ Ja ütle kui ta kaob? „Mis kaob, pole arm!“ Mil arm on kõige puhtam? „Kui ta end unustab.“ Mil on ta kõige õrnem?
- [Kuusk](https://sonett.ee/kuusk/) - Kuus põhja kaljulla kõrgel Näeb üksinda uinudes und; Tuul liigutab jäetanud juuri, Ja tekiks tal tuisanud lund. Ja ilmub sääl kuusele unes Vaik palmipuu, leinajal’, Kes üksinda kuumaval kaljul Ja kurdab kaug’ Hommikumaal! Heine järele T. A. J. Eesti Postimees nr. 49, 5. detsember 1884, lk 3
- [Kodu](https://sonett.ee/kodu/) - Kus Soome lahe kohiseb, Ta rannal rohi idaneb: Sääl on mu kallis kodumaa; Ei teda iial unusta. Sääl org on armas orases, Ja lehtpuud lehtvais õilmetes; Sääl olin nagu laulu-lind, Kui armu ihal tuksus rind. Mis tundis hinge sügavus, Sest laulus lõu lõõritus. Oh – aga armu sadamas Mind kodust valu lahutas. Ehk püha paik
- [Sind kaitsku Jumal!](https://sonett.ee/sind-kaitsku-jumal/) - Miks roosiõilme juurde okas loodud, Kas pole halbtuseks see eluteel? Miks siis on lõpuks lahkumine toodud, Kui rõõmu, lootust vaesel südamel? Su silmal armupaistest puudust polnud, Kui armastust ma kord säält otsisin: Sind kaitsku Jumal, kaunis oleks olnud, Sind kaitsku ta, sest muutust aeg tõi siin! Küll valu, kadedust ja piina leidsin, Ma elumerel väsin’d
- [Kas armastad?](https://sonett.ee/kas-armastad/) - Su nägu unes nägin ma Nii õrn, nii helde lõpmata; Ja ehk küll vaikis Sinu huul, Silm rääkis siisgi vaatel truul: Kas armastad, kas armastad? Kas südamest mind armastad? Öö pimeduses vaikis ilm, Ei paistnud kuu, ei tähe silm, Kuid ikka Sinu magus hääl Mult küsis nõiduslikul väel: Kas armastad, kas armastad? Kas tõesti mind
- [Mu pisaratest...](https://sonett.ee/mu-pisaratest/) - Mu pisaratest saama Peab lilleline loor, Mu õhkamistest aga Suur ööpikute koor. Kui armastad mind, kingiks Kõik õied omal’ saad, Ja ööpikute laulud Siis sulle kõlavad. Heine j. O. Grossschmidt. Eesti Postimehe Lisa nr. 10, 11. märts 1895 lk 76 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)
- [Torm](https://sonett.ee/torm/) - (Kiom la sentoj kai kiom la fortoj). Kui palju tundmust ja kui palju jõudu Leidnud mu rinna sees varju, Aga et saatus neil takistab jõudu, Pole siis vooruse marju. Lagedal tormamas kohisev maru, Mindki ta meelitab sinna, Läbi ta lennutab aasa ja oru, Magajail lahti teeb rinna! Kuid minu jõudu nüüd piiravad müürid, Vabadust näen
- [Kuhu?](https://sonett.ee/kuhu/) - Kuhu saab mull’ ase antud Viimse puhkamise? Saab mind võõra mulda pantud Armsast kodust kaugele? Kas mul võõras käsi annab Aset kõrbe liiva sees? Ehk mind mere rannal kannab Hauda mõni kalamees? Siin ehk sääl, seesama taevas Haua üle võlvitab, Ja needsamad kuldsed tähed Leinaliselt läigivad. Heine j. O. Grossschmidt Eesti Postimehe Lisa nr. 24,
- [Oh sa ööke...](https://sonett.ee/oh-sa-ooke/) - Oh sa ööke Öökene, Oh sa ööke Tormine! Miks oh ööke Õhtulgi Kuni süda Ööseni Sa ei sära Tähte’ga, Sa ei helgi Kuuk’sega Ikka mustad Pilvedest? Kus ka sina Öökene, Nagu mina Mehike Kurbtusega Tutvaks said? Kui ta asub Südame Nukraks teeb mind Korraga; Ei siis tule Meeldegi Tervitada Neidusi, Unustan siis Õhtulgi Kuni süda
- [Öö](https://sonett.ee/oo/) - Öö varjus, tuule tuhinas Sääl sammub väsind mees, Ta palub palves palavas Sääl tihti silmavees: „Rind raske mul, ja valust keeb, Et üksi, üksi ma, Ei teagi, mis häda teeb Mu hingel’ otsata! Oh kuldne tähe eha, Miks helgid mull’ nii väha, Väha, väha, Ehk ihkab sind hing ja ta iha! Siis hääl ta ümber
- [Kepi kätte võtan!](https://sonett.ee/kepi-katte-wotan/) - Kumab homme koidule, Kepi kätte võtan, Kallist kodust kaugele Minema ma tõttan: Mis mul vaesel pauna sees? Ränk ta siiski kanda, Kellel silmad valu sees, Ei see rõõmul rända! Kase all sääl risti eel Vaatan vaikselt taeva, Kuna terve ilma teel Keegi mind ei kaeba: Palun, ohkan otsata, Ei mind mõista taha, Miks nii vaene
- [Ei olnud sinu ilus silm](https://sonett.ee/ei-olnud-sinu-ilus-silm/) - Maximilian Berni laul, K. E. Sööt’i tõlkes. Ei olnud sinu ilus silm, Mis võitis mind nii võimsaste, Ei kullaline juukse läik, Ei kuju sirge, salene. Mis köitis mind nii võimsaste, See oli hääl nii halene, Mis nagu künnilinnu laul Käis eluväsinud südame; Su pale, kurb ja kahvatu, Su pisar hele silmassa, Mis lõppemata piinale Sääl
- [Udu-laev](https://sonett.ee/udu-laew/) - Lermantovi tõlke järele. Kui tõusnud ju taevasse tähed Ja valgustud vahutav pind, Laev libedalt laenetes liigub Ja purjedel lendab kui lind. Ei kaldu ta kõrgemad mastid, Ei lipudgi lehvine pääl Kui koledalt aknadest välja Suurtüki suud vaatavad sääl. Ei ole ta kapteni kuulda, Ei madrusid näha sääl saa, Kui tormid ta tugevat keha Küll kaljude
- [Ruumi küllalt](https://sonett.ee/ruumi-kullalt/) - Ruumi küllalt mulle jäänud Õhulossis alale, Ruumi armu tarvis rinda, Rahu tarvis mullasse. W. Wachernageli järele K. E. S Eesti Postimehe Lisa nr. 40, 6. oktoober 1895, lk 316 (ajalehe Eesti Postimees kaasanne)
- [Vineta*](https://sonett.ee/vineta/) - Soome keele järele M. Lillenupp (Tulevase VI. Eesti üleüldise laulupidu noodist.) Nüüd laksusivad laened laenete na’al, Kus püha linn oli muistsel a’al, Kus orel hüüdis hellaste Ja palve tõusis taevasse: Salve regina!** Kuid korraga meri kohama – Ja tuhandel’ avas end hauana: Vineta ta kurku sääl vausi, Ja munkade laul, see vaikisi: Salve regina! Nii
- [Viimane kuub](https://sonett.ee/wiimane-kuub/) - Nõel lendab, põsed punetavad Ja jõena lang’vad pisarad: See on jo viimne kuub, mis sulle, Mu armas laps nüüd õmblen ma. Kui sulle esimese kuue, Ma õmblesin, siis naersid sa. Nüüd iga nõelapiste uue Toob valu lõhkend rinnasse. Pea esimene kuub läks vanaks, Nii pea ei lõhke mitte see: Ei enam rohu sees sa mängi,
- [Ei keelda saa...](https://sonett.ee/ei-keelda-saa/) - Ei seda keelda saa, et linnud Me pääde üle lendavad Kuid seda küll, et meie juukstes Ei pesi punuda saa nad. Ei kuulda saa, et halvad mõtted Me päädes üles tõusevad, Kuid seda küll me’ võime keelda, Et tegudeks ei muutu nad. Dr. Luther’i j. H. Annila Eesti Postimehe Lisa nr. 44, 29. oktoober 1894,
- [Peiu laul](https://sonett.ee/peiu-laul/) - Pruut mul kipub, nagu kole, Kohe laulatusele, Minu meelest aga pole Asjal ruttu sugugi. Mõistlik mees kõik järel mõtleb: Tarvis aru pidada, Kuulda ka, mis rahvas ütleb – Miks nii väga rutata? Siis ka see veel teeb mull’ piina: Kõrtsi võlg on maksmata! Kesse teab, kas kosja viina Antakse mull’ laenuks ka. Viimaks on ka
- [Kaks keisri laulu](https://sonett.ee/kaks-keisri-laulu/) - (Nende laulude ilusad viisid on Kuhlbars’ist välja antud raamatus „школьная гусельки“ No 62 ja 60). I Õnn meie Keisrile, Isamaa kaitsjale, Õnn Temale, õnn Temale! Kurjuse keelajal’, Õiguse hoidijal’, Vagade varjajal’ Õnn järgeste! Oh Jumal taevast säält, Kuule me’ palve häält, Meid õnnista, meid õnnista? Kurbtuses kannatust, Õnne sees alandust, Õigust ja vagadust Meil’ anna
- [Põlemata põõsas](https://sonett.ee/polemata-poosas/) - Ma, patuori, hirmsas vihas Egiptlasel lõin hinge seest, Kuid nuhtlust kartes, nõrkus lihas, Ei maksnud kätte vende eest. Võim puudus võitlemise tarvis, Ma põgenesin – hääd ei näind, Nüüd olen Midiani kõrbes Ju mitu aastat ümber käind Kui kõrbe poeg, kel laiskus palgel, Ma tühje tõid siin toimetand Ja Midiani naese jalgel Pääd hooletumalt painutand.
- [Eesti laul](https://sonett.ee/eesti-laul/) - Vabalt tõlkinud K. E. Sööt. Kui vaim meid kannab palve tiivul Siit ülesse Ja valgust igatsedes tõuseb Hing taevasse: Siis rinnus õnneline tunde Meid elustab Ja, Eestimaa, sind Eesti hüüe Siis ühendab. Kui tähed lapsepõlve taevas On kustumas Ja kullas sätendaja päike Ju kumamas: Siis rinnus õnneline tunde Meid elustab Ja, Eestimaa, sind Eesti hüüe
- [Alpikütt](https://sonett.ee/alpikutt/) - „Kas ei või sa talle hoida? Näed, kuis tasane on ta! Eks ta rohul ennast toida Oja ääres hoolega?“ ‒ „Ema, luba mind kord sinna Kütiks mägedele minna!“ „Kas ei või sa karja kaitsta, Sarve metsas puhuda, Linnulaulust lõbu maitsta, Kellakõla kuulata?“ ‒ „Ema, oh luba mind sinna! Ihkan üles mäele minna!“ „Kas ei või
- [Taline tee](https://sonett.ee/taline-tee/) - Läbi õrna udusüle Kuu see tungib kõrguses, Kurva lume-välja üle Kurba valgust külvates. Mööda maanteed, pikka, pikka, Saan see sõidab sahinal, Kellukene kõlab ikka Ühesoodu aisa all. Misgi tuttav hinge täidab Postipoisi laulmisest; Laul kord rõõmuküllust näitab, Kord ta kaebab kurbtusest. Muidu ümbrus tühi, vaga – Pole tuld ei talu sääl... Verstapostid üksi aga Välkumas
- [Esimene käharjuukselise mehe laul](https://sonett.ee/esimene-kaharjuukselise-mehe-laul/) - Rõõmu ajal läheb Juuks tal rumal keerdu; Kui ei ole muret – Ei ta maha veerdu. Kamm ei teda katku – Õnn on tema õli; Keerdu teda käänab Puhkev rõõmupõli, Oledgi ehk vaene, Aga käharpääga: Nagu nõiavõimul Kõik sul käes on hääga. Mis su hing vast ihkab, Nagu maast see tärkab, Igalt poolt saad õnne,
- [Teine käharjuukselise mehe laul](https://sonett.ee/teine-kaharjuukselise-mehe-laul/) - Kuldsel ajal läheb Juuks, kui humal, keerdu, Aga eks ta maha – Mure muljut veerdu. Oh, ta veerdub maha – Mure teda murrab; Teda mure murrab, Mitte tamm ei katku. Ära sünni sina Õnnelapseks ilma – Sünni kannatlikuks, Valmiks vaeva alla. Elu pole vali Künnil üle käia. Kurbtust tuul ei kanna Nagu pilve mööda. Häda
- [Ema ja lapsed](https://sonett.ee/ema-ja-lapsed/) - „Miks sa, mamma, ühtelugu Kurdad taga õekest? Taeva õues meie Manni – Kuuleme su sõnadest.“ „Ah, ma tean, taeva õues! Taevas ’pole heinamaid, Ega lilli, ega rohtu, Ega kirjuid liblikaid.“ „Mamma, mamma, taeva õues Taeva inglid laulavad, Koit ja ämarik sääl punab, Ööd on valged, ilusad.“ „Ah sääl ’pole väetil mammad Kes ka vaataks ukse
- [Vang](https://sonett.ee/wang/) - Avage uks, kindel, raske, Mis mind peab võimsasti, Vabalt minna te mind laske, Kus mu neid ja hobune. Sääl mu neidu, õrna, hella, Teretan ma musudella, Siis truu hobu turjala Steppi tõttan tuulena. Kuid ma vaene pole vaba, Aken, liiga kõrges ta. Uksel ees on kindel taba, Müüri lõhkuda ei saa. Uhkes toas minu piiga
- [Kuningas Tuules](https://sonett.ee/kuningas-tuules/) - Kord elas Tuules leselt Üks kuulus kuningas; Tal surnud armukeselt Jäi järgi karikas. Ta pidas teda kalliks Tast igal söögil jõi. Silm pisaratest halliks Sääl juures ikka lõi. Kui surema ta hakkas, Siis kogus pärijaid; Ta linnad neile jagas, Kuid hoidis karikat. Ta istus laua juures – Ja ritred ümber tal – Sääl lossi saalis
- [Naesele](https://sonett.ee/naesele/) - Ära karda, kallis süda, Üsna julge ole siin! Ei meid puutu üksgi häda, Ei meid varitse siin piin. Et ei vargad tuppa pääse, Ukse ette riivi säen. — Ei muud õnnetust Sull' lase Juhtuda, seks valvel jäen. Et ei tulekahju tuleks, Lambi ära kustutan. Et ei tormi kuulda oleks, Vaikset und Sul soovitan. Armas naene, see
- [Слонь и Моська](https://sonett.ee/слонь-и-моська/) - (Басня Крылова) Kord maanteed mööda astus E l e v a n t. Vist näitusele läks, sest teada ammu, Et suured loomad meie maal On harukordsed asjad — Ta ümber vahtijate hulgad. Sääl korraga, k u i v õ e t u d m a a s t. Neil' juhtis vastu M o s' k a.
- [Taline tee](https://sonett.ee/taline-tee-2/) - Läbi laenetava udu Paistab kurvalt hõbe-kuu, Valget heli kallab alla Tema kahvatanud suu... Talve teel, nii pikal, külmal Saan on nobe lendamas, Kellukene ühel toonil Leina-laulu helistas. Miks see reisimees nii ajab Mis ta laulust kuulda sääl? Kord ta hüüab lausa rõõmul, Kord, kui kõlaks kaebehääl... Igavus ta mõtteid saadab Armsa juurde kaugele, Kes tad
- [Mõistatus](https://sonett.ee/moistatus/) - (Laev.) Kui lind on ta ja kotkakiirelt Näis teda reisil rändavat; Kui kala ta ja laente piirelt Ei leita looma suuremat; On elevant ta, kessee seljal Teel kannab kõrgeid tornisid; Kui roomaja ta lagel väljal, Nii liigutub ta jalgasid, Ja kui ta oma rauda-hambal Vast sügavale hammustas, Siis seisab ta kui kütkes sambal, On tormi
- [Suve ööl](https://sonett.ee/suve-ool/) - Geibeli järele. Lille lehk, öö vaik ja vilu. Tähed hiilgvad taeva teel. Vaimustab mind nende ilu Nõnda, nagu enne veel? Metsapiigad meelitsedes Hellakeste hüüdvad mind. Ei neil kulda keelitsedes. Vastust enam leia rind. Oh, ei enam kujutused Kuldset lehvi laugele. Pisar, lootus, igatsused. Kõik on kadund kaugele. Mis kord mulle magus oli Kord kui valus
- [Viimsed lilled](https://sonett.ee/viimsed-lilled/) - (A. Puschkin'i järele.) Mull' viimsed lilled ikka armsamad Kui kevadised õied ilusad. Nad kurvad mõtted palju paremine Neis äratavad, hellad, ülesse: Nii vahel lahkumine tunnike On elavam kui jällenägemine. Vene keelest G. Öiis. Postimees nr 23, 31. mai 1886, lk 8.
- [Kala ja neiu](https://sonett.ee/kala-ja-neiu/) - (Vene rahvalaul.) Seisis neiu mere ääres, Rääkis ise-endaga: "Vägev Jumal, õige Jumal! Mis on ilmas merest laiem? Mis on ilmas põllust pikem? Mis on hobusest küll kiirem? Mis on meest veel magusam?" Veest tall' kala vastutelleb: "Oh mu neiu, noor veel mõistus! Taevas, see on merest laiem, Meri, see on põllust pikem, Vaade hobusest on
- [Tuvikese saamine](https://sonett.ee/tuvikese-saamine/) - Vaga neiu kõndis metsas, Otsis oma peiukest, Eksis ära õige tee päält, Kurtis, nuttis südamest. Tõstis taeva poole silmad, Hüüdis hella häälega: "Isa, halasta mu pääle, Eksiteele sattun'd ma!" Hüüdis, kuni ingel tuli Alla sulgis kuuega... Neiu lendas mustast metsast Välja valge tuvina. Nii on saanud tuvikene, Meie kaunim kodulind, Kelle süda õrnalt õhkab, Nagu
- [Mul meeles...](https://sonett.ee/mul-meeles/) - (A. Puschkini järele) Mul meeles püha silmapilku, Sa ilmusid mull'', taevataim, Kui kiirest' kaduv unenägu Kui igavene iluaim. Veel lootuseta valun ilus Ja elu kurja sära sees Mul helises su hääl nii ilus, Su hella kuju hõljus ees. Aeg hoovas mööda marudella, Viis end'sed mõtted endaga, Ma unust'in su hääle hella Ja sinu kuju kallima.
- [Armastus](https://sonett.ee/armastus-3/) - Arm kui magus hälli laul: Ta uinutab sind magama. Kuid uinud sa, siis vaikib laul Ja sina ärkad üksinda. Stormi järele Miina Luha. Postimees nr 21, 21. veebruar 1889, lk 2.
- [Tähtede laul](https://sonett.ee/tahtede-laul/) - Kuni tähed rändavad Taeva telgil, Tasakesti hüüdvad nad Laulu helgil: "Õnnist tühjust jätsime, Magust rahu, Rahutult nüüd rändame — Kuhu? Kuhu? Lormi järele Miina Luha. Postimees nr 21, 21. veebruar 1889, lk 2.
- [Süda](https://sonett.ee/suda-2/) - Me süda on üks eeslike, Tal on kaks kõrva pikka, Ta on ka isemeelne loom Ja koorma kandja ikka. Ta kannab risti igavest' Ja sagest' vastu tõrgub. Siis jookseb liiga kiiresti, Et löökidest ju nõrgub. Ta nahk peab paks küll olema, Et löökidest ei lõhke. Ja kui ta kõige rumalam, Siis arm on suur ja
- [Oh nähke...](https://sonett.ee/oh-nahke/) - Oh nähke seda rikast härrat sääl, Kes uhkelt vaatab vaese mehe pääl. Oh, kallis sõber, miks sa uhke nii? On täna sinu õnn vast taeva kõrgu; Küll vaene vaatab jälle viimati Veel kõrgemast su pääle: taevast põrgu! Petöfi järele J. Parv. Postimees nr 17, 9. veebruar 1888, lk 2.
- [Puu olen ma kui sina...](https://sonett.ee/puu-olen-ma-kui-sina/) - Puu olen ma, kui sina tema õilme. Kuid oled kaste sa, siis mina lilleke. Ma olen kaste, kui sa päikse kiire, Nii ligineme ühe loomule. Ja kui sa neiu oled sinitaevas, Siis olen sääl ma hiilgva tähena. Kui sina, neiu, aga oled põrgu — Sis lähen hukka ühes sinuga! Petöfi järele J. Parv. Postimees nr 17,
- [Küsimus](https://sonett.ee/kusimus/) - Julius Sturm. Eks miljonid tähti reisi Ilmaotsata taeva teel? Ei üksgi neist otsi teisi, Ei ühelgi seltsilist veel. Ei ole neil puhkust, ei püsi, Ei oota neid rahusäng, Ja ainusgi nendest ei küsi: Mis tarbeks see lõputa mäng? M. Kampmann. Postimees nr 16, 21. jaanuar 1897, lk 2.
- [Kui sa](https://sonett.ee/kui-sa/) - Kui sa minust mööda lähed, Puutud riiet õrnaste, Hõiskab süda — tuule tiivul Tõttan sulle järele. Kui sa ennast ümber pöörad. Vaatad suure silmiga, Siis see kohutab mind nõnda. Et võin vaevalt astuda. K. Põhjalane. Postimees nr 16, 6. veebruar 1888, lk 2.
- [Rahuta](https://sonett.ee/rahuta/) - Heine järele. Sa ruttad, rändad rahuta, Miks? Ei tea isegi, Üht' õrna hüüdu kuuled sa Ja vaatad tagasi. Su armsam sinu järele Sääl õhkab silmaveel: Oh jõua jälle kodusse, Mu õnn siin koduteel! Sa ruttad, rändad rahuta, Ei tohi seista sa; Mis sulle armas oli ka, Ei pea sa nägema. K. Põhjalane. Postimees nr 16,
- [Sügisel](https://sonett.ee/sugisel/) - Heine järele. Ju libisevad lehed, Kõik ilu, haljus kaob, Mis armas ja mis kaunis, See närtsib ja see vaob. Kurb päike luitun'd latvu Veel värvib valuga, Kuid need on viimsed musud Mis suvi, annad sa. — Mul on, kui peaks nutma End' kuivaks pisarist: See tuletab mul meelde Me ärdast lahkumist. Sind pidin maha jätma, Sa
- [Ta nutab](https://sonett.ee/ta-nutab/) - Heine järele. Kõik kaunid soovid õitsvad Ja närtsivad jällegi. Nad õitsevad ja närtsvad Nii külma kulmuni. Ma tean — ja kohisemas Ma kuulen mure merd — Mu süda — tark ja tore Ta nutab, nutab verd. — K. Põhjalane.
- [Armsad kujud](https://sonett.ee/armsad-kujud/) - Mul oli sõbrannaid, mul oli sõsarad Lõbusas lapsepõlves, kuldses kooliajas. Nüüd kadun'd on kõik muistsed armsad kujud. Oleme naernud, oleme naljatand, Söönud siis, joonud siis, mängusi mänginud, Nüüd kadun'd on kõik muistsed armsad kujud. Sõbranna oli, et paremat polegi. Ei tast hoolin'd, tad häkist' ära heitsin, Tad maha jätsin, otsides armsaid kujusi. Meeletult uitsin kodumaa
- [Ratsa-hobune](https://sonett.ee/ratsa-hobune/) - (Mõistulaul.) Kord uhke ratsa-hobune Ka juhtus vilja-põllule; Sääl nägi kündmas enda ees Töö-ruuna üsna higi sees. Sell' polnud riistu sarnaseid, Kui tema ikka kandis neid, Ei olnud ta ka puhas'tud, Ei tubliks söödetud. Siis vaatab pilgates tööruuna pääle Ja tõstab lõppeks hääle: "Kas riistu sarnaseid" — nii räägib ta — "On olnud ümber sinul, Kui minul? Mind
- [Lauliku armastus](https://sonett.ee/lauliku-armastus/) - Heine järele G. Õiis See oli lahkel lehekuul, Kui õisi aasal tärkas, Siis minu südamele Ka armastus siin ärkas. See oli lahkel lehekuul, Kui linnud laulsid ilus, Siis temal tunnistasin, Ka armu pärna vilus. 2. Roos, lilled ja päike ning tuike sina, Teid armastin kord nii õõgavalt mina. Kuid nüüd ei armasta mina teid enam,
- [Rohutirts ja sipelgas](https://sonett.ee/rohutirts-ja-sipelgas/) - (Mõistulaul.) Terve suve läbi lõõris Laulu rohutirtsuke; Et ilm sügisele pööris, Ta ei pannud tähele. Selgeid päevi polnud enam, Põldu laastas surma hool, Kus tal suvel kõige kenam Valmis oli laud ja tool. Mööda kõik, ning kare tali Näljahäda ühes tõi; Lõpnud tirtsul laulu-heli, Hõisata ei enam või; Ja kes tahaks lustila Laulda tühja kõhuga?
- [Kas magad õigus?](https://sonett.ee/kas-magad-oigus/) - Kas magad õigus siis, või surnud sa? Siin see mees auu on ära teeninud, Ta rinnala peaks auutäht rippuma – Kuid... võllasse ta ise riputud! Ja to mees sääl on võlla köie väärt, Kuid teda eht'vad pärjad, palnikud.. Kas magad õigus siis, kui surnud sa? Petöfi järele J. Parv. Postimees nr 10, 23. jaanuar 1888, lk
- [Mälestuseraamatusse](https://sonett.ee/malestuseraamatusse/) - Üks lagund, viltu majavärk On ilm... täis kitsaid käikisid. Kes ahab sirgelt käia sees See taob pääga talasid. Sa kumarda, kui kitsas käik Ja lagi vajund madalaks. Pää parem puruks peksan ma Kui sirged selga painutaks! Petöfi järele J. Parv. Postimees nr 10, 23. jaanuar 1888, lk 2.
- [Mis luhas läikvalt voolab](https://sonett.ee/mis-luhas-laikvalt-voolab/) - Mis luhas läikvalt voolab, On oja hõbe pind. Ja kallikese palgel – On kurvastuse hind. See oja jooksgu ikka, Kus poole tee tall lääb, Nii niisutusest kaldal, Hulk õisi õitsma jääb. Sa kallim pisart hoia, Mis palgelt alla vaob. Ta niisutuse järel Säält õieilu kaob... Petöfi järele J. Parv. Postimees nr 10, 23. jaanuar 1888, lk
- [Kõrgele on tõusnud laened](https://sonett.ee/korgele-on-tousnud-laened/) - Kõrgele on tõusnud laened Kaldaid katab vetepind. Armukene üle jõe – Täna ära oota mind! Liiasilm on alla langend Voodest ära viidud sild, Tema riismetest veel praegu Alla ujub viimne kild. Kalda kingul kurval meelel, Laente mängi silman ma. Näen üht tuikest lendu tõusvat – Üle jõe ruttab ta! Aga kas ta on ka tuike? Nõnda küsin
- [Kaks tonti](https://sonett.ee/kaks-tonti/) - Kord olivad kaks tonti tühjas majas, Mis seisis metsas... Vihm neid sinna ajas. Nad saivad väljas märjaks mõlemad Ja lõugasid nüüd lõgistasivad. Üks oli paks; tal harjapää, mis norus, All jalajupid; saba taga norus. Kõhn oli teine; kõrged jalad all, Pää nagu koeral, saba kontsus tal. Paks istus aju kõrva, nägu vaga, Kui poleks ühtgi
- [Mis aitab...](https://sonett.ee/mis-aitab/) - Mis aitab see, et sahaga Kül vagu aetaks' läbi maa? Kui jäetaks seemned külv'mata, Siis hakkab umbroht õitsema. Su pilk, oh ella neiuke, Mull tungis läbi südame, Just nagu küntud põllu pääl On vaod ta risti-rästi sääl. Mis aitavad need vaod siin, Kui neist mull ainult sigib piin? Sa külva armuseemneid ka Siis õitsvad roosid
- [Minu armukene](https://sonett.ee/minu-armukene/) - Armas Jumal! Kuis ma ootan Seda tundi tulemast, Millal neiu hõlma võtan, Keda saatus määrab vast. Kes on kül mu armukene? Mida laadi on kül ta? Keegi seda teada soovi Sellel ihal, nagu ma. On tal valkjad, pruunid juuksed, Must ta silm või sinaja, On ta sihvakas ja sirge? Ümarguse kasvuga? Ilusad on valkjad, pruunid,
- [Isa ja minu amet](https://sonett.ee/isa-ja-minu-amet/) - Sa soovisid, kui olin väike, Mu isa truu ja tõelik, Et lihunik must peaks saama, Kuid pojast saanud kirjanik. Sa oma riistaga lööd härga Ja mina jälle inimest: Ei muud sääl vahet pole, ainult Meid ära tunda nimedest. Petöfi järele J. Parv. Postimees nr 9, 21. jaanuar 1888, lk 3.
- [Kui hoiaksin ma...](https://sonett.ee/kui-hoiaksin-ma/) - Kui hoiaksin ma ilma maad Ja siisgi kardaks langevad: Nii neiu olen hirmu väes Kui sinu käekest hoian käes... Petöfi järele J. Parv. Postimees nr 9, 21. jaanuar 1888, lk 3.
- [Täht hiilgab](https://sonett.ee/taht-hiilgab/) - Ungaria lauliku Aleksander Petöfi salmikud. Eestistanud J. Parv. Täht hiilgab hele paistega Mull kõrgelt ülevest Nii heledast, nii hiilgavalt Kui keegi tähtedest. Ja hääl mull ütleb rinna sees See on su armuke – Maapäälist elu jäta nüüd Ja rutta ülesse! Kül tahaks tõtta, lennata, Kuid asjata kõik püüd. Sest redel, mind üles viiks, On usk, mis
- [Pimedas metsas](https://sonett.ee/pimedas-metsas/) - Ungaria lauliku Aleksander Petöfi salmikud. Eestistanud J. Parv. Mets kaetud pimedusega Tee risti põiki veab... Ma hulgun eksi sammudel – Kes õiget teed siin teab? Ma taeva telgil ülevel, Kül tähti hiilg'mas näen. Kes juhivad nad õigesti, Kui nende järel läen? Veel selgemalt kui tähti läik Mull säras neiu silm: Ma nende hiilgust usuksin Neis – kustus
- [Vaat, õnne otsib inime'..](https://sonett.ee/vaat-onne-otsib-inime/) - Ungaria lauliku Aleksander Petöfi salmikud. Eestistanud J. Parv. Vaat õnne otsib inime' Kül õhtu, hommiku. Käib siia-sinna kiiresti Kui oleks kannul ju. Oh ilma-aegu ruttad sa Ja otsid õnne ees! Ei ees ei taha ole ta Vaid su all haua sees.. Postimees, nr 9, 21. jaanuar 1888, lk 1.
- [Sõrmus](https://sonett.ee/sormus-2/) - (Kol'tsovi järele.) Minu sõrmus kuldane, Armas paistad silmale, Õrna neiu kingitus, Armastuse kinnitus. Kui tall elu tuska toob, Ime võim sind tumeks loob, Kui ta rõõmus, muudad sa Heleks diamandiks ta. Kui mind ära unustab, Arrmu rinnus vajutab, Siis mu sõrmus kuldane Muudab mustaks vististe. O. Mägi. Oma Maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 7,
- [Võeramaa taim](https://sonett.ee/voeramaa-taim/) - Mu lillike, miks närtsid sa, Miks kustund õie kuld? "Oh häda, ei mind kosuta, Ei toida võeras muld!" J. Dimitrijevi järele Chr. Orras. Oma Maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 8, 15. august 1889, lk 604.
- [Barbarossa](https://sonett.ee/barbarossa/) - Suur keiser Barbarossa See pole surma näind, Vaid ära varju-lossi Mäe alla on ta läind; Seal sala võimul praegu Ta puhkab pikka und Ja ootab aga aega, Mil ärkamise tund. Ta lossi ligi võtnud Kõik võimusse ja jõuu Ja sealt, kui aeg on tõtnud, Kord tõuseb nagu kõu. Tool, mis nüid teda kannab, On elevandi
- [Kui lillekene nurmel](https://sonett.ee/kui-lillekene-nurmel/) - (Saksa lauliku H. Heine järele) Kui lillekene nurmel, Sa süüta, kaunis veel; Kui vaatan silma sulle Siis haleks läheb meel. Su pää pääl' tasa, tasa Käed palves paneks ma: Oh jääksid igavesti Nii süütaks, kauniks saa! Anna Haava. Postimees nr 1, 2. jaanuar 1888, lk 1.
- [Punane roos](https://sonett.ee/punane-roos/) - Ma pöörsin akna poole palge Nõel torkas sõrme veriseks Ja roos, mis tikkimisel valge Sai seega veripunaseks. Sääl tuli meelde peiukene, Kes võitleb sõjas kaugel maal, Ta verd ehk valab mässuline Üks pisar paisus nähtaval'. Ja selles mõttes kuulsin nutul Kui hobu kabja-astumist, Ma tõtt'sin akna ette rutul; Ju tuleb armukene vist! Kuid sügav vaikus
- [Metsas](https://sonett.ee/metsas/) - Kui rohelise võlvi all Ma kõnnin metsa sees, Kus uhkeis lehtis tamme all On lilled õitsmas ees. Ja puude lehtis ladvadel On laulmas linnu-koor. Ja mesilasi õiedes All varjab lilleloor. Ei liigu lillel leheke, Ei oksad pärna puul. Vaid näha, nagu uinuksid Nad, õrnad, õiekuul. Või magavad nad tõesti Nüüd talve unes veel?... Ka ise
- [Oh kumav lill, kes käskis sind](https://sonett.ee/oh-kumav-lill-kes-kaskis-sind/) - (Julius Wolffi järele.) Oh kumav lill, kes käskis sind Nii õitseda? Kül valust väsind oled rind – Veel rahuta? – Õrn lill, torm tõuseb – armuta Sind murrab ta. – Arm kaevab haua sügava, – Siis vaikid sa. – "Sa kurb? – oh hiilga kaunim silm! Arm hoiab sind. – Mu rinnal' tule, minu ilm, Mu laanelind! Küll tean, et mind armastad
- [Ööl](https://sonett.ee/ool/) - Ma seisan aknal vaadates, Kuu paistab lahkeste. Ja armsaid kiiri saadab ta Mull otse toasse. Sa vaene narr! – Miks vaatad nii Sääl armsa palgega? Või arvad õige viimati Et sind vast vahin ma? Ei tulnud mitte meeldegi Su pääle vaadata! Käi oma teed sa edasi, Mis muulle puudud sa? Sääl majas teise korra pääl Mu
- [Kodumaale](https://sonett.ee/kodumaale/) - Mu kodumaa, mu püha kallis muld, Su õues hiilgab kaunis koidu kuld. Su hõlmas eha ehib ennast ilusast: Kas tunned mind? – Oh, tunne oma last! Kül kaua sest, kui viimselt rändajal, Sa vilu andsid püha pärna all! Mil kured kurvalt sügisesel a'al Säält mööda lendasivad lõunamaal'. Kül kaua sest, kui isa õues ma, Sust lahkusin,
- [Sa olid mulle...](https://sonett.ee/sa-olid-mulle/) - Sa olid mulle ainus lille – Sa närtsisid – ilm iluta. Sa olid mulle hiilgav päike – Sa kustusid – nüüd pimes ma. Mu luulele sa olid tiivaks Sa langesid – laul leinab sind! Mu õitele sa olid soojus, Sa kadusid – külm surmab mind. Su haual seisin ristislätel Mull hinges haavad valusad. Nii vaiksesti, nii liikumata Ja silmis valu pisarad.
- [Hääd tervist](https://sonett.ee/haad-tervist/) - R. Raimari järele. Hääd tervist Sulle, kallim! – Mis lubasid, ei seda täitma saa; Su uhke vaim ja meel on takistuseks ees. Pea kustub viimne leek Su rinnassa, Ja siisgi, kui mu süda lõhkeb, palun silmavees: Oh pea mind meeles veel! Oh pea mind meeles veel! Need hääled, mis kord südant paelustan'd Mu laulus olgu kuulda
- [Sääl ripub nüüd mu kannel](https://sonett.ee/saal-ripub-nuud-mu-kannel/) - Ungaria lauliku Aleksander Petöfi salmikud. Eestistanud J. Parv. Sääl ripub nüüd mu kannel helinata, Kus pääl ma laulsin oma valudest, Kui ekusaatus, ella armukene, Sind risus minult ära igavest. Sääl ripub nüüd mu kannel helinata Ja rippuma ta igavesti jääb. Kui aga valuhäält ta kuulda annab, Siis tuleb keelest see, mis – katki lääb. Postimees, nr
- [Oh oleks minu laulud](https://sonett.ee/oh-oleks-minu-laulud/) - Oh oleks minu laulud Kui lilled lehkavad, Siis oma kallimale Ma saadaks anniks nad. Oh oleks minu laulud Kui musud magusad, Siis tema palgedele Ma vajutaksin nad. Oh oleks minu laulud Kui erned toidukad: Ma keedaks ernesuppi – Siis hästi maitseks nad... H. Heine järele Ed. L. Wöhrmann. Postimees nr 4, 9. jaanuar 1888, lk 2.
- [Lootus](https://sonett.ee/lootus-3/) - Schiller. Küll kuulukse rääkimist rahvaste seast Ja soovimist paremast ajast; Nad tormavad edasi palavast peast, Ei õnne saaks majast ja rajast. Ilm vananeb, nooruneb lõpmata lool, Kuid parema lootus on rahvaste hool. Kuis hõlluneb hällike lootuste sees, Ei lastest nad lahku ja kau, Kuis heljuvad noormehel lootused ees, Ei vanaga hauda nad vau. Sest kui
- [Thule kuningas](https://sonett.ee/thule-kuningas/) - Göthe. Kord oli üks kuningas Thules, Kes hauani auus ja truu, Ta kullasest karikast luules, Kui maitses tast viina ta suu. Tall' karika armuke andis, Kui surma näi tulevat, Ja kuningas hauda ta kandis Ja kallistas karikat. Ja kui ta läks vanaks ja halliks, Siis jättis kõik pojale; Kuid karika pidas ta kalliks, See sidus
- [Palve](https://sonett.ee/palwe-2/) - (Vene luuletaja Lermontovi laul.) Kui raskes elu tundides Kurb olen surmani. Siis palvele end sundides Ma kordan salmisi. Üks ime jõud käib kajades Neilt elusõnadelt. Uut karskust nõudma ajades, Mis tuleb ülevalt. Kõik kahtlus rinnult rutuga, Kui koorem libiseb: – Usk jälle südant nutuga Nii kergeks teeb. F. F. Oleviku Lisaleht nr 17, 10. mai 1883,
- [Püha päeva hommik metsas.](https://sonett.ee/puha-paewa-hommik-metsas/) - E. Geibeli järele. Kuis ülendad sa vaimu põrmu vilust Sa kullast särav kevadine päik! Ilm hiilgab nagu lehtla rõõsast ilust, Kuis iial astun õitsva – lille läik! Mind meelitamas metsa saladusse On ihaldavalt hõiskav linnu koor; Nii sammun jälgedeta sügavusse, Kuis ringi roheline metsa loor. Mis magus õhk siin tõuseb lille luhas, Kus loodus saja kordselt
- [Talismann*](https://sonett.ee/talismann/) - Puschkini järele J. Leppik. Sääl, kus meri igaveste Laeneid pillub kaljule, Sääl, kus paistab soojemaste Kuu ööl kauni ilmasse, Sääl, kus haaremite ilus Und näeb Muhamedi mees: Andis mulle neid öövilus Imeasja meelites. Ja ta ütles: Minu kallis, Hoia teda hoolsaste! Armastus sind nõnda sallis, Andis tema sinule. Haigust, surma, sõda, vaenu Ta ei väära
- [Kalevala I](https://sonett.ee/kalewala/) - Soome rahva lugulaul (epos). Kandle tegemine ja mängimine. Eestistanud M. J. Eisen. Vaga vana Väinamoinen Asja lugu arvamaie: "Nüüd oleks aega mängida, Laulu lasta, ilu teha, Sest et olud uueks muutnud, 5 Asjad armsaks arunenud; Aga mu kannel kadunud, Rõõm on ära riisutud Kalade külma koduje, Lõhede ligi laenesse, 10 Mere haua
- [Heinamaal](https://sonett.ee/heinamaal/) - Vene lauliku Apollon Maikovi laulud. Eestistanud M. Kampmann. Magust lõhna õhuvoogu Saadab eilne heinaniit, Naised kaarutavad loogu Veeretades laulu viit. Sääl ju kuiva heina kandvad Mehed kokku rutuga, Üles koorma otsa andvad, Koorem kasvab kuhjana. Väeti, vilets loomakonti Tukub ootes koorma ees, Jalad risti, kõrvad lonti Juba lasknud une sees. Aga Muri, õuevahti, Heina laente
- [Pääsukesed](https://sonett.ee/paasukesed/) - Vene lauliku Apollon Maikovi laulud. Eestistanud M. Kampmann. Päev päevalt mu rohuaed närtsib, Ju tühi on lillede koht Ning tallatud muru on ainult Veel haljendab hiline roht. Mul hale, kui leinavat päikest Ja kollatand lehtesid näen Ning hilise sirtsude laulu Ja tormisi kuulama jäen. Ma räästa alla kord silmad Tühi pesa on sarika pääl. Kus
- [Vihma-piisk](https://sonett.ee/wihma-piisk/) - Vene keelest A. Piirikivi. Piisk kukkus ülevelt, Küsis teistelt teraselt: Miks me nõnda kõvaste Koputame aknasse? Teised kostsid koorina: Majas elab kerjaja, Talle viime sõnume: "Leib sul kasvab kauniste!" Oleviku Lisaleht nr 22, 2. november 1887, lk 347.
- [Leitud eesel](https://sonett.ee/leitud-eesel/) - Prantsuse keelest Ella. Luukas rändas linna poole Müüma eesli karjakest. Lootes kõndis, pidas aru Kunni tundis väsimust. Kuus tall eeslid, ühe selga Astus jalgu puhkama. Ja siis jälle kiirel jooksul Linna poole tõttama. Turul' jõudes, kes ta hirmu, Ehmatust võib kirjelda: Kuuest eesli loomakesest Ainult viis veel leidis ta! Küll ta otsis, küll ta luges
- [Linnuke](https://sonett.ee/linnuke/) - A. Latik, Vene keelest. Linnukene oksalla, Linnukene vaga! Ei ta varja salaja Mingit hinge taga. Ei ta tea kurbusest, Vaevast ega leinast. Ei ta punu pesakest Nutuga – mis heinast. Öösel oksal suigub ta, Ja kui tõuseb päike, Vaat', siis Loojat rõõmuga Kiidab sääl ta väike. Kui on möödas kevade, Suve soojus läinud, Ilm nii umb
- [Luik, haug ja vähk](https://sonett.ee/luik-haug-ja-vahk/) - Krõilovi järele Piirikivi. Luik, haug ja vähk kord tõtsid Veikest koormat vedama, Kärmest riistad raksud võtsid, Et end ette rakenda Ja siis ihu hingega Veikest koormat vedada. Luigekene luule-lindu Kiskus koormat taevasse, Haug, see võttis võimu rindu, Kiskus vete voodele, Vähk aga tassis tagasi – Koorm ei liikund paigastki! Kes neist kolmest süüdi kannab Ehk kel
- [Laps ja ingel](https://sonett.ee/laps-ja-ingel/) - Prantsuse keelest Ella. Ingel taeva iluduses Hälli veerel kummardab, Last, kes tõve palavuses, Lahkel häälel meelitab: "Lapsuke, kes nii mu nägu, Oh, mu hõlma tule sa! Siin ei ole õnnel tegu, Hädaorg on ilmamaa. Siin ep õiget rõõmu sigi, Lein su hinge väsitab; Valu, ahastust ja higi Noorelt ju sull pesitab. Ei siin taeval selgust
- [Igatsus](https://sonett.ee/igatsus-2/) - Schilleri järele F. F (?). Oh, et selle oru õhust Oleks välja minekut. Sellest külma udu rõhust. – Oh, kuis saaksin õnnistud! Sääl ma silman kena mäge, Haljendab tall eluviin! Oleks tiivad, oleks väge: Mägedele rändaksin! Armsat kokkukaja kuuldes Aiman taeva rahuhäält. Kerged hood toovad tuuldes Lõbust lõhna mulle säält. Kuldset vilja valminevat Näen ma lehte
- [Purje](https://sonett.ee/purje/) - Lermontovi Парус. F. F.(?) Üks üksik purje valgendades Näib merel udu sina seest... Mis tema otsib kauges maades! Mis tõukas teda kodu veest? Tuul hulub: laente mängu trotsib Mast painudes ja rägiseb... Ei õnn see ole, mis ta otsib, Ei õnn, mis eest ta põgeneb. Ta üle kuldne päike kaalub, Ta all on klaasist selgem voog
- [Ootus](https://sonett.ee/ootus/) - Schilleri järele Jaan Suviste (?) Kuule, eks vankunud värav? Oli, kui lõgiseks link? Ei, vaid vaiksel tuule hõngul Lausus saa lehte rink. Sa haljas võlv, end ehtes valmista, Sest varsti ilmub kenaduse kaasa! Oh oksad, võtke voodit palmista, Ja heitke neiul vaikist ööde aasa! Te õrnad tuuled sala salmista, Ta roosa palgel kallistage aasa, Kui
- [Näkk](https://sonett.ee/nakk/) - Lermontovi järele Vene keelest J. T. Näki neiu kuu kumava valguse käes Ujus jõe vee voogude väes; Kunni kuuni ju pilduda laenete päält Tahtis hõbetud vahtu ta säält. Jõgi kohas ja liigutas sügavas vees Udu pilvi, mis paistsid ta sees; Näki neiu see laulis; ta halelik hääl Kostis vastu jõe kallaste pääl. Tema laulis: "Siin
- [Jahimees](https://sonett.ee/jahimees/) - Schilleri järele K. Eks sa taha talle hoida? Talleke on tasane, Nopib noore rohu päida, Mängib murul uteke. "Ella eidekene, mina Ihkan küti käigil' minna!" Eksa taha karja hoida? Karja sarvel hele hääl, Karja kaitsejanna käida Haljendava aasa pääl? "Ella eidekene, tas ma Tahaks jahi jänu täita!" Eks sa taha lillekesi Kosutada lastega? Mäel ei
- [Õrnake](https://sonett.ee/ornake/) - H. Heine järele K. Sa kuid kui lille õitse, Nii õrn, nii ilus ja ell, Ma vaatan sinu pääle Ja süda saab kurvaks mul. Just nagu ütleks mull keegi: Käed pane ta pääle tõest Ja palu: Jumal hoidku Sind, õrna, ilusat last! Oleviku Lisaleht nr 49, 30. november 1882, lk 2.
- [Unenägu](https://sonett.ee/unenagu-2/) - (Lermontowi järel.) Ma lamasin vist Dagestani kalju pinnal, Kus päike paistis väga palavast'; Seal auras sügav haav siis minu rinnal Ja ikka tilkus veri maha tast. Nii lamasin ma üksi võeral rajal, Ja mustad kaljud ümberringi teal, Mis tulikuumad lõuna paiste ajal – Ma magasin, kui surnud seal. Ma nägin und, et küinla tule valgel Üht
- [Unenägu I](https://sonett.ee/unenagu-i/) - H. Heini järele. Pilt õrn ja hirmus oli see, Mis tudus uni silmale, Veel nüüdki ehmatuse sees Mul veri tardus südames. Ma aias imeilusas End nägin rõõmul kõndimas, Seal lilled õrnad hellaste Pead painutavad minule. Seal armastusest otsadel Nii õrnalt laulis linnukeel; Kuldkiirtes päike punetas; Kuldehtes õied õitsemas. Õhk lõhnab õitest armsaste, Nii tasa puhub
- [Unenägu II](https://sonett.ee/unenagu-ii/) - H. Heini järele. Kord suhkru huuled kibe kõnega Ja uhked lokid, mirdid ja reseeda Ja armastus mind võisid vaimustada Ja kurvad laulud kurva viisiga. Need unejutud ammu kahvatanud Ja iga tuule alla kannetud, Ning ainult, mis ma riimi valanud, On mulle jäädvaks päranduseks saanud. Sa jäid, mu vaene laul, kau sina ka Ja otsi kadund
- [Unenägu III](https://sonett.ee/unenagu-iii/) - H. Heini järele. Kord unenäus nägin enese Ma piduvrakis, siidi vesti sees, Manshetid käel, kui oleks pulmad ees Ja minu kõrval magus armuke. Ma küsin talt: "Kas mõrsja olete? So oh, noh, soovin õnne!" ütlen kumardes, Kuid külm ja uhke sõna vaevalt libisedes Mu kuivand kurgust kerkis keelele. Ja armukese silmist ojadena Seal pisaraid nii
- [Unenägu IV](https://sonett.ee/unenagu-iv/) - H. Heini järele. Ma nägin unes päkapiku mehe, Käis karkudel, samm küünra laiune, Tall puhas pesu, riie peenike, Seest aga oli porine kõik ehe. Sest oli pöörane ja kõlbas vähe, Kuid väljaspidi tore mehike, Ta kiitles üle julgustükkide Ja avaldas neid päris kuke pähä. "Kas tead, kes see on? Eks vaata siis!" Ning unejumal kavalast
- [Ära siit!](https://sonett.ee/ara-siit/) - (Heine järele.) Mustad kuued, siidi sukad Valged, viisakad manshetid, Pehmed kõned, meelitused, Oh kui neil ka südant oleks! Südant rinnus, armastust ka, Sooja armu südametes! Oh, mind tapvad nende laulud Välja mõeldud armu valust. Mägedelle tahan minna Kussa seisvad vagad onnid, Kussa rind mull hingab lahkelt, Kussa käivad vabad tuuled. Mägedelle tahan minna, Kussa tõusvad
- [Laul Heine järele](https://sonett.ee/laul-heine-jarele/) - Siin on see muinasjutu mets, Kus lehkavad pärnapuu õied, Mu meeli nõidub salaväel Kuu imeline läige. Ma kõndisin. Kui kõnd'sin ma Heal kõlas üleval kõrges, Seal ööpik laulab armudest Ja armastuse valust. Ta laulab armust, valudest Ja pisaraist ja naerust. Ta hõiskab nii kurvalt, tall kurtes nii lust, Et unund unenäud ärk'vad. Ma kõndisin. Kui
- [Kosk ja hallik](https://sonett.ee/kosk-ja-hallik/) - Ivan Krõlovi mõistulaul, ümber p. Jakob Tamm. Kosk kahinaga kaljult orgu keereldes, Kord väikse hallikale ütles hoobeldes, Kes mäekülje all vast vaevalt oli näha, Kust kandis voogu tervekstegevat. "Kas pole naljakas? Sa väike, vett sull vähe, Kuid Sinu juurde palju võeraid tõttavad! Ei pole ime see, et mind käib mõni vahtmas, Mis käivad Sinu juures?" –
- [Peigmees](https://sonett.ee/peigmees/) - Aleksander Sergejevitsch Puschkini jutustus. Ümber pannud Jakob Tamm. Noor neiuke Natalia, Kaupmehe tütar, kadus, Kuid kolmandal ööl korraga Ta kohkund leiti kodus... Ja ema isa hagaralt Seal seletusi nõudvad talt; Ta aga neid ei kuule – Ei healt saa üle huule. 2. Ja mures kurtvad mõlemad, Nii ema kui ka isa: Ta suust ei sõna saanud
- [Hälli laul](https://sonett.ee/halli-laul/) - K. R. laul "Kirjanduse Panteonis" on Vene Keiserliku lauliku uus laul ära trükitud. Kõrge laulik kirjutab alandlikult oma luuletööde alla alati ainult oma nime esimesed tähed K. R. Laul kannab nime "Hälli laul". Meie katsume teda siin "Rishtij Vestniku" järele, kus ta ära trükitud on, nii heaste kui meil see korda läheb, Eesti keele tõlgis
- [Postipoiss](https://sonett.ee/postipoiss/) - Vene keelest ümberpannud M. Veske. Seal sõidab vile postivanker Suurt maanteed mööda vurinal, Ja kellukene kurval viisil Teeb tilla tõlla looga all. Poiss usin, ta ju tõusis öösel, Ta ohkas kurvalt südamest, Ja hakkas laulma lahkeist silmist, Ta laulis neiu silmadest. Oh sini silmad, sini-silmad, Te piinasite poisikest! Miks kiskusite, inimesed, Te südant lahti südamest?
- [Noor kevade](https://sonett.ee/noor-kewade/) - Vabalt S. k. j. A. Daniel. Siis, kui kevade on tulemas Lumi sulamas ju soojuses; Kui on pungad puudes puhkemas, Hõiske healed kuulda looduses – Tärkab sinilill, Hüiab pajupill, Süda põues õhkel põnevil. Kõlab kõrvu mäelt Kostab taeva laelt: Oh kui ilus sa, noor kevade! Kui ju ööpik hõiskab toomingul, Vesi ojas jookseb ruttades, Lõu lõõrib
- [Laulud 2.](https://sonett.ee/laulud-2/) - Heine järele. Minu vaikne valu voodi Valmistatud surnu haud, Kus mu põue armu loodi, Kuis nüid närtsib lootja jõuud. Jumalaga vaikne maja, Kus tad eemalt nägi silm, Jumalaga luht ja raja, Kus veel õites õnsam ilm. Oh, et iialgi poleks näinud, Sind sa ingel, kaunim õis, Oleks rõemu rada käinud Ma, kord küla kaunim pois.
- [Laulud 3](https://sonett.ee/laulud-3/) - Heine järele. Hommiku kui unest ärkan Küsin: tuleb armuke? Õhtu jõuab, õhtses märkan Ei veel tulnud armuke! Öösi vaevlen vaene voodis Rahutult, mul silmad vees. Unistades, nagu haige Päeval olen jälle töös. A. Daniel? Oma maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 3, 15. märts 1890, lk 220.
- [Laulud 4.](https://sonett.ee/laulud-4/) - Heine järele A. Däniel. Et sina mind ei armasta, Ma sellest hoolin väha; Kui silma võin sull' vaadata, Siis rõem mu palgel naha. Sa viskad, vihkad tõesti mind – Nii lausuvad su huuled, Kui ma neid suutleks, paisuks rind, Ma oleks õnnis – kuuled?! – Oma maa: teaduste ja juttude ajakiri nr 3, 15. märts 1890, lk 220.
- [Laulud 5.](https://sonett.ee/laulud-5/) - Soome keelest A. Daniel. Kallis kevade on käe, Talve tuisku silm ei näe. Päike jälle koidab, Kõrgest taevast loidab. Päikse valgel, Ilu palgel Loodus täiel elu algel. Vesi ojas veerlemas, Laene järves keerlemas, Kalda poole vaub Sinna ära kaub. Pajud, haavad Lehte saavad, Ploomid juba Õelmid a'avad. Põõsad ja puud Aasad ja ra'ad; Orud ja
- [Armu õis](https://sonett.ee/armu-ois/) - H. Prohl'i järele -el. Taimi, õisi igal pool Närtsile viib surma hool. Taeva väed, oh kaitske veel Kallist taime eluteel: Ligemise armastus Õitsku kare külma käes! Armastuse kallis taim Kosugu kui ime võim! Igal pool ta elustagu, Raskeid haavu parandagu: Et võiks rikas, vaene mees Vaba olla vaevadest! -- Kui ta kosub närtsmata, Elutormid meid
- [Kui suureks saan!](https://sonett.ee/kui-suureks-saan/) - A. Böttger'i järele -el. I. Hea eideke istus aias pärnapuu all, Ja tütar hellake mängis rõhus kui tall, Vahel vaatas rõemuga eide tööd, Kes punus inglile ilusat vööd. "Mu eideke kallis, kui suureks ma kasun Ja teadustes teritud, elule asun, Siis Sinu eest töötan ma igal pool, Et vanadust vaevaks ei mure, hool." II. Ja
- [Sõber](https://sonett.ee/sober/) - Baieri kuninga Ludwigi järele -el. Kui keegi Sinu sõbrast räägib halba, Kui rääkija ka auus, ent ära usu Sa; -- Kui kõik ju räägivad Su sõbrast halba, Sa usu sõbra meelt, ei mitte ilma keelt. Sest ainult see, kes nõnda armastab, On kalli sõbra väärt! Üks sõbra süda, oh kui kallis asi, Nii väga õrn
- [Laulja needmine](https://sonett.ee/laulja-needmine/) - Ludvig Uhland'i laul, ümber pannud Jakob Tamm. Üks loss nii uhke ilus kord seisis kindlaste; Ta hiilgas üle maade ja helkis merele, Ta ümber õitsvad aiad kõik ringi seisivad, Ja allikad ja kaevud neid aidu kastsivad. Seal elas võidurikas ja vägev kuningas... Täis õelust oli aga troonil istumas: Ta vaade vihast põles, ta mõte ehmatas,
- [Poltava II](https://sonett.ee/poltava-ii/) - Aleksander Sjergejevitsh Puschkini luulelugu. Vene keelest ümberpannud Jakob Tamm. Teine lugu. Masépa sume südamest; Ta maadleb valju mõtetega. Maria pehme pilkudega Seal vaatab oma vanakest. Küll põlvedest tal kinni võttes Ta hoiab teda armuga; Kuid seda, mis Masépa mõttes, Ei armu õrnus uinuta. Sest neiu ees nii külmusega Ta istub mõtel hoolmatal Ja armu iha
- [Poltava I](https://sonett.ee/poltawa-i/) - Aleksander Sjergejevitsh Puschkini luulelugu. Vene keelest ümberpannud Jakob Tamm. Eessõna. Eesti keele ümberpanekulle. Luo kauni Sulle luule süles Toon, Eestirahvas, heldel käel; Ta ärkand Vene väljal üles; Ta võrsund Vene vaimu väel. Täis selgust hiilgab tema sisu, Täis kindlust tema kõne käik, -- Ja kudas küiab vaimu isu Ta lihtne lehkav luule läik! Sin liitnud
- [Poltava IV](https://sonett.ee/poltava-iv/) - Aleksander Sjergejewitsh Puschkini luulelugu. Vene keelest ümberpannud Jakob Tamm. Kolmas lugu. Küll vaimu haavad valusad: Nad raskelt rinda rõhuvad – Masépa neist ei hooli aga. Veel südimalt, kui enne seal, Ta tõttab mässu teede peal, Teeb kaupa Rootsi kuningaga. Kuid kõigis Peetri kahtlusest Ta hoiab kõrva osavaste: On ümber piirdud arstidest Ja haige, hoigab ägedaste, Ning
- [Poltava III](https://sonett.ee/poltava-iii/) - Aleksander Sjergejevitsh Puschkini luulelugu. Vene keelest ümberpannud Jakob Tamm. Teine lugu. (Järg.) Oh öö, nii kole! Miks teda ennast siin ei ole, Kas südant tal ju koormab süid? Tuas vaikses, kus veel une õues Maria puhkab, rahu põues, Seal istub neiu voodi ees Nii suisa sumeduse sees Masépa mõttes sügavaste. Vaim heitlemas tal ägedaste, Üks
- [Kolm palmi](https://sonett.ee/kolm-palju/) - M. J. Lermontovi luuletus. Ümber pannud Jakob Tamm. Seal avaras kõrbes Araabia maal Kolm palmi need kasvasid endisel aal, Ja palmide varjus, kus vagune vahe, All oli üks allik, nii värske, nii jahe; Ja allikat varjas lai lehtede tiiv, Et liiga ei teinud tal leegitsev liiv. Ja paljugi aastaid läks mööda, kuid veel Ei ühtegi
- [Uue aasta algul](https://sonett.ee/uue-aasta-algul/) - Hruschtschov-Sokolnikovi laul. Ümber pannud Jakob Tamm. Ehk lootus küll meid igal aastal petab; Uus aasta mööda läeb, kuis endne läind, Kuis rahvas siiski rõemul vastu võtab Noort last, kes päeva valgust näind. Tall läheb vastu lootus elu-laevast, Tal tõstetakse tervituseks klaas, Talt palutakse peasmist hädast, vaevast, Et avatud saaks õnne aas? Võib olla, need on
- [Kalanik](https://sonett.ee/kalanik/) - Goethe järel. Jõe vesi tõusis, vesi kees, Üks kalamees ta peal, Ja rahuliste vaatas mees Siis õnge järel' seal. Kui istub ta, kui kuulaks ta, Teeb laene lahti end, Mees liikva vee seest kerkima Näeb, Vesi-neiu, sind. Neid laulis tall ja lauses tall: Miks petad kala sa, Nii kavalast siin taeva all Tad tahad surmata?
- [Siga tamme all](https://sonett.ee/siga-tamme-all/) - Ivan Krõlovi mõistulaul, ümber pannud Jakob Tamm. Sõi siga suure tamme all, Kord ennast tõrusid nii täis, kuis isu kandis. Täis kõht tõi une peale tall. Kui uni viimaks järgi andis, Loom kärsa tamme juuri purustama pandis. "Sa teed ju puule paha nüid!" Nii kostis tammelt kaarna hüid: "Ta kuivab ära ju, kui juured välja
- [Palve (молитва).](https://sonett.ee/palwe-молитва/) - Lermontovi laul. Ümber pannud J. Kunder. Kui elu kurval korrala Mu süda koorma all; Üht imepalvet pidada, Siis tuleb meelde mull. Ta sees on taeva hinge õhk, Ta sõnal elu tiib, Ta soojases kaub mure rõhk, Üks ingel seda viib. Mult kaub koorm ja kurblik meel Ja kahtlus kaub ka, Ma usun nüüd, ma nutan
- [Puri (Парусь).](https://sonett.ee/puri-парусь/) - Lermontovi laul. Ümber pannud J. Kunder. Üks puri paistab laente laugel Ja ujub üksi edasi... Mis otsib siin ta kodust kaugel? Kes sundis teda seieni? Tuul vilistab ja langeb laene, Mast maru küüsis kaldubge... Ei õnne otsi tema vaene, Ei õnne eest ta põgene! Ta pea kohal kuldne päike, Ja sini vesi silma ees; Ta
- [Ingel (Ангель).](https://sonett.ee/ingel-ангель/) - Lermontovi laul. Ümber pannud J. Kunder. Kesk öö ajal taeva all ingel käis Ja waikeselt laulma ta näis; Õhk kuulas ja kuulasid tähed ja kuu, Kuis helises ingli suu. Ja hingede õntsusest laulis ta keel, Kes Eedeni õite seas veel, Ja Jumala vägevust kiitis ta ka Seal sulava sõnadega. Ta südamel sonis üks hingekene, Seda
- [Kuningas Manfredi haud. *)](https://sonett.ee/kuningas-manfredi-haud/) - Felix Dahn'i luuletus. Ümberpannud Jakob Tamm. Maas oli Manfred Beneventi väljal, Burgundlased, kui kaarnad verenäljal Ta surnukeha torkisivad väes. Karl Anjou tal rinda tallas jalgel Ja karjus vihast kahvatanud palgel; "Raisk oled sa -- kroon minu käes!" Seal kibuvitsa nõmme surnu maeti; Haud põesa varjus mullal kinni kaeti: Sant tänuks tahtis risti tuua tal'.. Kuid
- [Rääk ja lõoke.](https://sonett.ee/raak-ja-looke/) - Sturmi järele Daniel. Rääk rukki orastes kord nägi, Kuis lõoke õhus üles püis, Kuis nagu imeline vägi Tad vabalt taeva alla hüis: "Oh vaata ette, lõu, vahest Sind röövik seal võib tabada! Ta põlgab laulu rinnast lahest, Mis kõrgel hõiskad vabana. Sa lenda alla, sest siin rohus On julgem kui seal sini õhus! Kuid lõõritades
- [Ingel](https://sonett.ee/ingel-3/) - M. J. Lermontovi laul, ümber pannud Jakob Tamm. Ööl ingel seal lendas, kus tähed ja kuu, Ja sulavalt laulis ta suu; Kuu, tähed ja pilved kõik kuulasid pealt Ta laulu ja taevalist healt. Teel õnnest ta laulis, mis õntsuse sees On õiglastel oodata ees, Ja vägeva Loojale kiitust ta tõi, Et armul maailma ta lõi.
- [Prohvet](https://sonett.ee/prohwet/) - A. S. Puschkini laul, ümberpannud Jakob Tamm. Lai oli kõrbe liivane: Ma janus tahtsin tõeveele; Üks ingel-kuue tiivane Seal ilmus minu ette teele. Ta õrnalt, hellalt kergel käel Mu silmi puutus salaväel: Ja silmad läksivad mul lahti: Ma võisin saatusesse vahti. Siis minu kõrvu puutus ta -- Ja nendes tuli muutus ka: Sai kuuldvaks taeva
- [Prohvet](https://sonett.ee/prohwet-2/) - M. J. Lermontovi laul, ümberpannud Jakob Tamm. Sest aast, kui Igavene-Vaim Mind prohvetiks on pannud ilmas, Mul näha, kuulda: kurjus, laim; Luen hõelust inimeste silmas. Ma armastuse õnnistust Ja tõe valgust kiitma tõtsin -- Kuid ligimistelt mõnitust Ja kivi hoopa vastu võtsin. Pea peale tuha puistasin Ja läksin ära laiast linnast: Ma kõrbe peale astusin,
- [Maa jautus](https://sonett.ee/maa-jautus/) - Friedrich Schilleri laul, ümberpannud Jakob Tamm. "Nüid võtke maa, te saate osaks seda!" Zeus hüidis inimestel ülevalt; "Kuid vennalikult jautage teda: Ta olgu teie jäädavalt!" Ja igaüks siis saaki saama tõttab, Kõik liigub, kihab Zeusi silma ees: Ja põllumees see vilja põllud võtab Ning jahi väljad jahimees. Ja kaupmees arvab omaks kaubasillad Ning aptile jääb
- [Jumal ei jäta vaeseid lapsi aitamata](https://sonett.ee/jumal-ei-jata-waeseid-lapsi-aitamata/) - Vene keelest. Õhtu tähed kiirgasivad, Vaikne oli kõik maailm, Lumi säras, üksnes õues Paukus talve käre külm. Küla tuisan’d tänavates Vaarus vaene lapsuke, Vana hilbukeste kattel Värises ta ihuke. „Jumal!“ kaebas lapsukene „Külm ja nälg, mull’ vaevaks saad. „Kes mind soendab ja toidab, „Oh, sa helde Taeva taat?“ Küla eit käis sama teeda, Kuulis vaese
- [Lilli](https://sonett.ee/lilli/) - Norra lauliku Henrik Ibseni laul. Lilli, mu lõbusam liblik sa, Kui põgened, jälle sind püian! Ma punun võrgu sul laulusta Ja meelisõnu sul hüian. „Ja olen ma liblik nii väikene, Lase vabalt meel õilmil mul käia, Ja oled sa poiss, kui päikene, Siis jookse, kuid ei sa mind püia!“ Lilli, mu lõbusam liblik sa, Kas
- [Neiule](https://sonett.ee/neiule/) - Hispania lauliku Antonio Trueba laul. Oh sa ilus, ilus neiu, Punapõskne piigake, Tead sa, et kahe hinge Kokkukõla taevane? Sest kui sügav armutundmus Hinge hingel ühendab, Okkad lillekesteks saavad, Pisar rõõmu pühendab... Kas ei igatse ka sina Sarnast hinge omale, Kelle puhtas peeglis säraks Truudus vastu sinule? Kas ei ihka sa üht hinge, Kelle meelest
- [Kaks pilve](https://sonett.ee/kaks-pilwe/) - Vene lauliku N. Grekovi laul. Kaks pilve kord lendasid sinaval nõlvil, Üks ajas teist tuliselt taga; Üks oli neist heledat valgemat värvi, Ja teine – must piksevihm aga. Ja vihaselt mustem käis valgema kannul, Just nagu ta sooviks ehk saada Nii valgeks kui teine, nii hiilgada kõrgel, Seks soovis tal järele a’ada... Kõik asjata. Valge
- [Kuda saladused ilmsiks saavad](https://sonett.ee/kuda-saladused-ilmsiks-saawad/) - Saksa lauliku Chamisso laul. Suud andes me seisime õues, Ei keegi meid näinud seal, Kuid tähed, need seisivad taevas Ja vaatsivad vagusi pealt, Üks täht on nüid maha langend Ja kõnelnud merele, Ja meri on aerul’ öelnud, Aer laevamehele. Ja seda kallimale On laulnud laevamees, Nüid igas uulitsas juba See kõlab viisi sees. Gr. Eesti
- [Ema ja laps](https://sonett.ee/53/) - Uinu, uinu lapsuke, Uinu hellalt unesse! Hoidjaks sulle võtsin ma Päikse, tuule, kotkaga. Kotkas lendas kodusta, Päike pilve varjula; Tuulelt kiige kolmeks ööks Kiiguta sai minu tööks. Tuuleke, kus käisid sa? Võitlesid vist tähtiga, Jooksid läbi mere, maa, Lusti lõid sa laentega? Ei ma mängind laentega, Tähti julgend puutuda; Hoidsin üksi lapsukest, Kiigutasin kiigekest. A.
- [Kevade-hommik](https://sonett.ee/57/) - Oi, kui ilus on kõik ümbrus! Oi, kui rõõmus on kõik loodus! Mitmet karva lilli ehtes Naeratavad meile luhad! Nagu hõbe helme lehtes Läig’vad lastest metsad, kohad; Nagu siidi laente voodes Nurmed liig’vad tuulte hoodes. Kust see iludus kõik sünnib, Et nii rõõmul’ ümbrust sunnib? Millest laulab pillidena Meile õhu-koorikene? Mis seal õrna lilledega Sõnab
- [Kui teaks](https://sonett.ee/kui-teaks/) - Kui teaks need lehkavad lilled, Kui haavatud süda mu sees, Siis nutaks need taimed nii tilled Kaastundmusest tõeste mu ees. Kui teaksid ööpikud metsas Kuis kurb ja nii haige mu meel, Nad laulaks et mure mul otsas Nii kosutav kõlaks neil keel. Kui teaks minu valu Kuld tähed taeva al, Nad tooksid troosti, elu Mul
- [Lõvi ja hunt](https://sonett.ee/lowi-ja-hunt/) - Kord tegi lõvi suure palli, Kus ainult naabreid võeti salli; Ei kutsik kartnud lõvi viha: Ta kääpas laualt tükki liha; Tsaar vihastas see peale palju; Ei siiski näitnud kutsul’ valju... „Või nõnda pehme lõvi süda?! Siis ’pole vähimatgi häda Kui napsan lamba kähku Ja tuhat-nelja panen plehku?“ Nii mõtles hunt, pea lamba varas, Ta Tsaari
- [Kvartet](https://sonett.ee/kwartet/) - (nelja healega laul.) Kord oli sõpru tükki neli, Kes tahtsid laulda ime-heli, Et laulu kunstis ’ilma võita Ja nõnda auuriiki sõita; Need olid: naljahammas määrkass, Kits, eesel, kõverjalgne päts-paks. Ei puudun’d kooril laulu noodid, Ei – viulid, ei takti koodid. Koor istus pärnapuude varju. Seal võttis pärdik kohe karju: „Hei, seiske paigal! õed, vennad! Nii
- [Antke mul rahu!](https://sonett.ee/antke-mul-rahu/) - Antke mull’ rahu, Las’ ma näen und! Väljas nii vilu, Väljas saab lund! Öösesed varjud Hulguvad sääl; Kadund kõik armud Elu raa pääl. Kaugel kui vilguks Ehade helk; Unustamiseks Unes su pelg! Elu, kui vilu On mul su sund! Antke mull’ rahu, Las’ ma näen und! Saksakeelest F. K. Eesti Postimees nr. 25, 7. august
- [Haige laps](https://sonett.ee/haige-laps/) - Haige lapse moodi ääres Istub ema kurbtuses, Silma pisar, visa, veeres Palvet taeva õhates. Pea vaatab lapse pääle, Pea välja ilmasse. Põhja tuul nii kale, vinge, Ei too troosti hingesse. Muidu istsid laps ja ema Väljas pingil üheskoos. Olid rõõmsad rõõmsatega – Kuis kõik muutub elu voos! Ema mõtted minevikus. – Kaugelt kostab kella hääl.
- [Luik, haug ja vähk](https://sonett.ee/luik-haug-ja-wahk/) - Kui selsil ühendust ei ole, Ei mingit asja välja tule, Vaid asjata siis nähtaks vaeva; Ka kahtlane – kas saadaks taeva.... Kord kui ja vähk ja vana haug Üht koormat merel viia võtsid Ning seega randa minna tõtsid. Kas nahast välja tirivad, Ei paigastgi tad tõmba nad! Luik tahab koormat pilvel’ kanda; Seks teised ei
- [Kurb õhtu](https://sonett.ee/kurb-ohtu/) - Õhk oli raske, sume Ja taevas pilvine, Kui aias kahekesi Me’ kurvalt kõndsime. Ei tähte võinud näha Siis taeva võlvila, Kõik näi’s, et meie armgi Ka pidi kustuma. Kui lahkuma ma pidin Head ööd sull’ soovisin, Siis sala mõlemile Ma surma palusin. Nic. Lenau järele neiu Meiu. Eesti Postimees nr. 30, 17. august 1891, lk
- [Valelik](https://sonett.ee/walelik/) - J. G. Seidli järele. Üks teener astub kohtuniku ette Ja teatab: „Herra, väljas on üks mees, Kes iseennast tahab üles anda, Sest tal on raske süi südames. Tal habe sassis, nägu kahvatanud, Ta silmad vaat’vad tuimalt, särata; Kui poleks süidlaseks ta ennast öelnud. Ma usuksin, et nõdrameelne ta!“ „Too ette teda!“ käsib kohtumõistja, Ja teener
- [Üksinda](https://sonett.ee/uksinda/) - Üksikult ja vaikselt nutan Igavuse hõlmassa; Kurvalt küsima ka ruttan, Kui sul hale kuulata: Pean ma juba noorusilul, Närtsima siin surma-vilul, Kas ei kell’gi silmas vesi, Kas ei kell’gi süda valul, Kui mind kantaks mulla talul’? Kas ma kell’gi armas esi?“ – Kuumalt voolab pisar palelt: Ei küll kell’gi – tunnen halelt! Lenau järele Eesti
- [Vaikne meri](https://sonett.ee/waikne-meri/) - Sügav vaikus valvab vees, Liikumata laene, vood. Rahulikult laevamees, Vaatab tasast mere hood. Tuult ei tule, ilma kaugel, Surma vaikus valitseb, Laialisel mere laugel Laene laenet talitseb. Göthe järele J. Parv Eesti Postimees nr. 40, 2. oktoober 1885, lk 3
- [Ma nõudsin!](https://sonett.ee/na-noudsin/) - Ma nõudsin päikselt: Mis on armastus? Ei kostnud ta, vaid säras iluga. Ma nõudsin lillelt: Mis on armastus? Ta andis lõhna, kuid ei kostnud ta. Ma nõudsin Loojalt: Mis on armastus? Kas püha tõde, magus joovastus? Mull’ Jumal andis truu ja armsa naise, Ei enam nõua nüid, mis armastus... Ritterhaus’i järele Gr. Eesti Postimees nr.
- [Õnnetu arm](https://sonett.ee/onnetu-arm/) - I Oh lumi, märatse, Too hauda minule! Mu süda lõhkeja Sääl tahab hingada. Kui külm on minu rind, Siis, lumi, mata mind Ja unustusega Mind kinni kata ka! Jah, lumi, tuisuga Sa mässa hauala, Et armu leegile Jääks surma unesse! II Oh õhtu, ime ilus, Järv, vaikne, laeneta, Ja võsastiku vilus Võib armsast hingada! Mis
- [Hunt ja kurg](https://sonett.ee/hunt-ja-kurg/) - Kord vana kriim-silm, lamba varas A’as kondi kurku... Paras! paras! Ju surma kutsar kiirel sammul On liginemas hundi kannul... Seal astus pika-noka pappi, Kurg, ahnepäitsukesele appi: Ta ajas hundil kurku kaela Ja tõmbas välja luise naela. Nüid enam hunt ei ähkin’d valus; Tal tohter vaeva palka palus. „Ve-he! või see eest vaeva palka? Oot’, oot’,
- [Hunt ja karjane](https://sonett.ee/hunt-ja-karjane/) - Hunt lauda ukse taga silmas, Kuis karjus, Jukku, tappis lammast. „Ei õigust ’pole siinses ilmas!“ Nii mõtles hunt ja ihkus hammast; „Kui mina oleks teinud seda, Mis praegu karjus võtab teha, Siis... tulge appi... Not’ge teda!... Vaat’, jälle siin – ta põrgu-keha!“ Vabalt Krõilovi järele O. Neufeldt Eesti Postimees nr. 14, 13. aprill 1891, lk
- [Ahv ja peegel](https://sonett.ee/30/) - Ahv silmas peeglist oma varju Ja võttis karut laita karju: „O, vaad’ke! küla Triinud, Liisud, Tal kõrvad nagu vanad viisud; Kui hirmsad, korbalised põsed, Just nagu vana kase kosed! Eh, eh hee! lõhki naeraks mina: Va’ karul lossus, longus nina; O, minu armsad suguvennad Vaat’, käpad nagu pudru männad!... Kui mina karu sugust oleks, Ei
- [Lõvi saagi pea](https://sonett.ee/lowi-saagi-pea/) - Kord neli sõpra ühte lõivad, Mis peale klaasid kokku jõivad. Et metsast loomi kokku a’ada Ja ühe võrra ära ja’ada; Need olid: lõvi, reinuvader, Koer ja ka hunt, kes jooksma – ager. Rein-vader sokku kinni püidis Ja oma sõpru ja’ama hüidis: „Hei, naabrid, sõbrad, tulge kokku, Ma püidsin ühe rasva’ sokku!“ Kõik naabrid, sõbrad, jooksid
- [Troost](https://sonett.ee/troost/) - Oh mu rind, miks sina kaebad – Kas ehk elu raske sull? Kuule: kõik mis tali riisus Leiad kaunil kevadel... Ehk mis sul on elust oota? Ei sa ilma võita või. Armasta, mis hing sull ihkab: Kõik siis kaub, mis valu tõi... Heinrich Heine järele J. U. Eesti Postimees nr. 12, 19. märts 1886, lk
- [Kuis tuli see](https://sonett.ee/kuis-tuli-see/) - Emil Claari järele. Kuis tuli see, Et süda lõi tuksuma Sinule? Ei tea ma! Õrn kevade tuli, temaga Soe pehme õhk Ja õitsevad õied ja magus lehk; Kuldkirjal lilledel seisis kroonil: Sa kuninganna mu südame troonil! – Kui võttiski see vangi minu. Ja ilma midagi muud ma veel mõtleks Ent Sulle ütleks Olen ma Sinu!
- [Hiir ja rott](https://sonett.ee/hiir-ja-rott/) - Hiir: Kuule vana roti pappa, Kass on saanud mehist tappa! Nagu külas kuulda kära: Müinud Lõvil naha ära! Mis nüid viga lusti lüia, Sahvris potist maiust süia! Rott: Seda ära usu sugu Vana sõber, nii pol’ lugu, Kui ta kassi küisi sattus: See tal silmad kriimuks katkus. Kas sa seda veel ei teagi, – Kassist
- [Tuvikene](https://sonett.ee/tuwikene/) - Tuvikene, vaga lindu Kurdab öösel päeva aal, Valu kipub tema rindu: Kallis viibib kaugel maal. Ei tal enam söök ei maitse, Ega laulu laula ta: Leina pisaraid ei kaitse, Laseb vabalt voolata. „Tule, tule, tule ruttu! Igatsus ju vaevab mind; Vaigista mu leina nuttu!“ Lausus tuvi, lein’ja lind. Ootab, ootab... aga seda Pole näha kuskilt
- [Sa kena kalaneiu](https://sonett.ee/sa-kena-kalaneiu/) - Sa kena kalaneiu Paat aja kaldale, Et ma siis võiksin anda Suud sinu huultele. Oh pane oma pea Mu tuksva rinnale; Sa oled ikka julge Ju käima merele. Mu süda on ka meri, Kord tõuseb, vaub ta Ja mõni ilus perli Ta põhjas hingab ka. Saksa luuletaja Heine järele J. Pommer Eesti Postimees nr.4, 28.
- [Kull ja kured](https://sonett.ee/kull-ja-kured/) - Kaks kurge nägid selgeste Et kulli küintes lõoke. „Ah kadund kallis lõokene, Kes armsal healel laulis enne!“ Nii õhkas kurg nüid sõbrale. Kull aga kostis kurele: „Oh ära vaeva asjata End nõnda õhkamisega Kuis maitsis sulle konnake?“ Saksa luuletaja Gleim’i järele J. Pommer Eesti Postimees nr. 2, 11. jaanuar 1889, lk 3
- [Luuletaja](https://sonett.ee/luuletaja/) - A. S. Puschkini laul, ümberpannud Jakob Tamm. Kui pole loitnud luuletajal Tuld hinge sees veel Apollon, Siis alatumalt sellel ajal Veel muresse tal murtud on. Õrn kannel suigub seisu riigis, Vaim uinub külma une all... Ja ilma langend laste liigis Ehk on ta kõige alamal, Kui aga taeva kutse healt Ent kõrv ju helisemas märkab,
- [Mõttesalmid](https://sonett.ee/mottesalmid-4/) - Riiminud A. M. Saar. Oh tõde, oma kaunist wiina Pead tihti weega segama, Sest annad teda puhtalt sa – Siis wõtab mõistus, saadab piina. Rückerti järele. Olevik nr. 22, 28. mai 1890, lk 617
- [Ta silmad kinni katsin](https://sonett.ee/ta-silmad-kinni-katsin/) - Ta silmad kinni katsin ma Ja talle andsin suud, „Miks teed sa nii?“ nii küsib ta, Ei taha teada muud. Ei hommikul, ei õhtul ka Ma ial kuule muud: „Miks silmad minul kattad sa, Kui annad mulle suud?“ Ei mõista seda ütelda, Ei ise teagi muud: Kui et ta silmi katan ma Ja talle annan
- [Tütrele](https://sonett.ee/tutrele/) - A. N. Maikowi järele Jakob Tamm. I Ju waatas uue tähe läige Mu hingesse, kus tume ilm – See on mu tütrekene wäike, See on ta selge, puhas silm. Ma tema selgest, puhtast silmast Näen midagi kui jäädawat, Mis tungib läbi sellest ilmast, Näib kaugusesse waatawat. 1856. II Ta waewalt, waewalt wast ju hakkas rääkima,

## Lehed

- [](https://sonett.ee/69-2/)

## Rubriigid

- [Määratlemata](https://sonett.ee/category/tolkija/maaratlemata/)
- [saksa luule](https://sonett.ee/category/saksa-luule/)
- [Johann Wilhelm Ludwig Gleim](https://sonett.ee/category/saksa-luule/gleim/)
- [J. Pommer](https://sonett.ee/category/tolkija/j-pommer/)
- [1889](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1889/)
- [Eesti Postimees](https://sonett.ee/category/valjaanne/eesti-postimees/)
- [Heinrich Heine](https://sonett.ee/category/saksa-luule/heinrich-heine/)
- [1888](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1888/)
- [O. Neufeldt](https://sonett.ee/category/tolkija/o-neufeldt/)
- [1891](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1891/)
- [vene luule](https://sonett.ee/category/vene-luule/)
- [Ivan Krõlov](https://sonett.ee/category/vene-luule/ivan-krolov/)
- [1892](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1892/)
- [Emil Claar](https://sonett.ee/category/austria-luule/emil-claar/)
- [Ado Grenzstein](https://sonett.ee/category/tolkija/ado-grenzstein/)
- [1886](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1886/)
- [J. U.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/j-u/)
- [1882](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1882/)
- [Moritz Maximilian Põdder](https://sonett.ee/category/tolkija/moritz-maximilian-podder/)
- [Henrik Ibsen](https://sonett.ee/category/norra-luule/henrik-ibsen/)
- [Antonio Trueba](https://sonett.ee/category/hispaania-luule/antonio-trueba/)
- [Nikolai Grekov](https://sonett.ee/category/vene-luule/nikolai-grekov/)
- [W. Warju](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/w-warju/)
- [Adelbert von Chamisso](https://sonett.ee/category/saksa-luule/adelbert-von-chamisso/)
- [Apollon Maikov](https://sonett.ee/category/vene-luule/apollon-maikov/)
- [W.....](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/w/)
- [Aleksei Merzljakov](https://sonett.ee/category/vene-luule/aleksei-merzljakov/)
- [A. O. Olea](https://sonett.ee/category/tolkija/a-o-olea/)
- [Julie Wilhelmine Ederberg](https://sonett.ee/category/tolkija/julie-ederberg/)
- [1893](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1893/)
- [Ferdinand Karlson](https://sonett.ee/category/tolkija/ferdinand-karlson/)
- [ainetel (lähteteksti viiteta)](https://sonett.ee/category/ainetel-lahteteksti-viiteta/)
- [Nikolaus Lenau](https://sonett.ee/category/austria-luule/nikolaus-lenau/)
- [neiu Meiu](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/neiu-meiu/)
- [Johann Gabriel Seidl](https://sonett.ee/category/austria-luule/johann-gabriel-seidl/)
- [1885](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1885/)
- [neiu Maali](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/neiu-maali/)
- [Johannes Parv](https://sonett.ee/category/tolkija/johannes-parv/)
- [Johann Wolfgang von Goethe](https://sonett.ee/category/saksa-luule/johann-wolfgang-von-goethe/)
- [Friedrich Emil Rittershaus](https://sonett.ee/category/saksa-luule/friedrich-emil-rittershaus/)
- [soome luule](https://sonett.ee/category/soome-luule/)
- [Martin Lipp](https://sonett.ee/category/tolkija/martin-lipp/)
- [Julius Sturm](https://sonett.ee/category/saksa-luule/julius-sturm/)
- [Friedrich Halm](https://sonett.ee/category/austria-luule/friedrich-halm/)
- [1884](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1884/)
- [Anton Tõnis Jürgenstein](https://sonett.ee/category/tolkija/anton-tonis-jurgenstein/)
- [1881](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1881/)
- [Eesti Postimehe Lisa](https://sonett.ee/category/valjaanne/eesti-postimehe-lisa/)
- [Carl Brunberg](https://sonett.ee/category/tolkija/carl-brunberg/)
- [1895](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1895/)
- [Otto Grossschmidt](https://sonett.ee/category/tolkija/otto-grossschmidt/)
- [Villem Vaher](https://sonett.ee/category/tolkija/villem-vaher/)
- [esperanto keelest](https://sonett.ee/category/esperanto-keelest/)
- [1894](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1894/)
- [Johann Ludwig Tieck](https://sonett.ee/category/saksa-luule/johann-ludwig-tieck/)
- [Anton Delvig](https://sonett.ee/category/vene-luule/anton-delvig/)
- [B. Weber](https://sonett.ee/category/tolkija/b-weber/)
- [Otto Hausmann](https://sonett.ee/category/saksa-luule/otto-hausmann/)
- [Maximilian Bern](https://sonett.ee/category/saksa-luule/maximilian-bern/)
- [Karl Eduard Sööt](https://sonett.ee/category/tolkija/karl-eduard-soot/)
- [Mihhail Lermontov](https://sonett.ee/category/vene-luule/mihhail-lermontov/)
- [Wilhelm Wackernagel](https://sonett.ee/category/saksa-luule/wilhelm-wackernagel/)
- [M. Tilk](https://sonett.ee/category/tolkija/m-tilk/)
- [Mia Holm](https://sonett.ee/category/saksa-luule/mia-holm/)
- [Martin Luther](https://sonett.ee/category/saksa-luule/martin-luther/)
- [Herman Niggol](https://sonett.ee/category/tolkija/herman-niggol/)
- [Georg Eduard Luiga](https://sonett.ee/category/tolkija/georg-eduard-luiga/)
- [Eesti Postimehe õhtused kõned](https://sonett.ee/category/valjaanne/eesti-postimehe-ohtused-koned/)
- [Jakob Tamm](https://sonett.ee/category/tolkija/jakob-tamm/)
- [Vladimir Solovjov](https://sonett.ee/category/vene-luule/vladimir-solovjov/)
- [1896](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1896/)
- [1898](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1898/)
- [Friedrich Schiller](https://sonett.ee/category/saksa-luule/friedrich-schiller/)
- [1897](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1897/)
- [Aleksandr Puškin](https://sonett.ee/category/vene-luule/aleksandr-puskin/)
- [Aleksei Koltsov](https://sonett.ee/category/vene-luule/aleksei-koltsov/)
- [Karl Oniks](https://sonett.ee/category/tolkija/karl-oniks/)
- [Moritz Gottlieb Saphir](https://sonett.ee/category/austria-luule/moritz-gottlieb-saphir/)
- [Hoffmann von Fallersleben](https://sonett.ee/category/saksa-luule/hoffmann-von-fallersleben/)
- [Friedrich Rückert](https://sonett.ee/category/saksa-luule/friedrich-ruckert/)
- [Peeter Grünfeldt](https://sonett.ee/category/tolkija/peeter-grunfeldt/)
- [Hermann Lingg](https://sonett.ee/category/saksa-luule/hermann-lingg/)
- [Joseph von Eichendorff](https://sonett.ee/category/saksa-luule/joseph-von-eichendorff/)
- [J. R. Weltmann](https://sonett.ee/category/tolkija/j-r-weltmann/)
- [Friedrich Theodor Vischer](https://sonett.ee/category/saksa-luule/friedrich-theodor-vischer/)
- [Elise Aun](https://sonett.ee/category/tolkija/elise-aun/)
- [1899](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1899/)
- [Johann Ludwig Uhland](https://sonett.ee/category/saksa-luule/johann-ludwig-uhland/)
- [Heinz Tovote](https://sonett.ee/category/saksa-luule/heinz-tovote/)
- [Ernst Enno](https://sonett.ee/category/tolkija/ernst-enno/)
- [Kündja](https://sonett.ee/category/valjaanne/kundja/)
- [Jaan Nebokat](https://sonett.ee/category/tolkija/jaan-nebokat/)
- [prantsuse luule](https://sonett.ee/category/prantsuse-luule/)
- [Jacques de Cassagne](https://sonett.ee/category/prantsuse-luule/jacques-de-cassagne/)
- [1883](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1883/)
- [inglise luule](https://sonett.ee/category/inglise-luule/)
- [Thomas Hood](https://sonett.ee/category/inglise-luule/thomas-hood/)
- [Amable Tastu](https://sonett.ee/category/prantsuse-luule/amable-tastu/)
- [François-René de Chateaubriand](https://sonett.ee/category/prantsuse-luule/francois-rene-de-chateaubriand/)
- [M. Jörgen](https://sonett.ee/category/tolkija/m-jorgen/)
- [Jaan Leppik](https://sonett.ee/category/tolkija/jaan-leppik/)
- [Edelmann](https://sonett.ee/category/tuvastamata/edelmann/)
- [Michel Tournier](https://sonett.ee/category/prantsuse-luule/michel-tournier/)
- [Sperling](https://sonett.ee/category/saksa-luule/sperling/)
- [Ed. R.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/ed-r/)
- [J. Janus](https://sonett.ee/category/tolkija/j-janus/)
- [Fritz von Ludwig](https://sonett.ee/category/saksa-luule/fritz-von-ludwig/)
- [William Shakespeare](https://sonett.ee/category/inglise-luule/william-shakespeare/)
- [Charles Kingsley](https://sonett.ee/category/inglise-luule/charles-kingsley/)
- [Sir Henry Wotton](https://sonett.ee/category/inglise-luule/sir-henry-wotton/)
- [P. Kosse](https://sonett.ee/category/tolkija/p-kosse/)
- [Hilja Liinamaa](https://sonett.ee/category/soome-luule/hilja-liinamaa/)
- [Linda](https://sonett.ee/category/valjaanne/linda/)
- [Leena Mõru](https://sonett.ee/category/tolkija/leena-moru/)
- [Ernst Lenbach](https://sonett.ee/category/saksa-luule/ernst-lenbach/)
- [Yrjö Veijola](https://sonett.ee/category/soome-luule/yrjo-veijola/)
- [Hindrik Prants](https://sonett.ee/category/tolkija/hindrik-prants/)
- [Mihkel Ollino](https://sonett.ee/category/tolkija/mihkel-ollino/)
- [1887](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1887/)
- [1890](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1890/)
- [Juhan Kunder](https://sonett.ee/category/tolkija/juhan-kunder/)
- [Peeter Laredei](https://sonett.ee/category/tolkija/peeter-laredei/)
- [Theodor Räbel](https://sonett.ee/category/saksa-luule/theodor-rabel/)
- [Jegor Julius von Sivers](https://sonett.ee/category/saksa-luule/jegor-julius-von-sivers/)
- [Fr. S–s](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/fr-s-s/)
- [Meta Heusser-Schweizer](https://sonett.ee/category/saksa-luule/meta-heusser-schweizer/)
- [Helene Varik](https://sonett.ee/category/tolkija/helene-varik/)
- [Georg Jäger](https://sonett.ee/category/saksa-luule/georg-jager/)
- [Märt](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/mart/)
- [Jakob Jänes](https://sonett.ee/category/tolkija/jakob-janes/)
- [Mart Pukits](https://sonett.ee/category/tolkija/mart-pukits/)
- [Georg Scheurlin](https://sonett.ee/category/saksa-luule/georg-scheurlin/)
- [Betty Paoli](https://sonett.ee/category/austria-luule/betty-paoli/)
- [Hermann Adam von Kamp](https://sonett.ee/category/saksa-luule/hermann-adam-von-kamp/)
- [Aleksander Martin Saar](https://sonett.ee/category/tolkija/aleksander-martin-saar/)
- [Julius Wolff](https://sonett.ee/category/saksa-luule/julius-wolff/)
- [Wilhelm Hauff](https://sonett.ee/category/saksa-luule/wilhelm-hauff/)
- [Ado Reinvald](https://sonett.ee/category/tolkija/ado-reinvald/)
- [Lydia Koidula](https://sonett.ee/category/tolkija/lydia-koidula/)
- [Philipp Nicolai](https://sonett.ee/category/saksa-luule/philipp-nicolai-saksa-keelest/)
- [Aleksei Tolstoi](https://sonett.ee/category/vene-luule/aleksei-tolstoi/)
- [Ernst Kitzberg](https://sonett.ee/category/tolkija/ernst-kitzberg/)
- [Julius Krohn](https://sonett.ee/category/soome-luule/julius-krohn/)
- [Carl Hermann Busse](https://sonett.ee/category/saksa-luule/carl-hermann-busse/)
- [Matthias Johann Eisen](https://sonett.ee/category/tolkija/matthias-johann-eisen/)
- [Matti Helenius](https://sonett.ee/category/soome-luule/matti-helenius/)
- [Maarja](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/maarja/)
- [Anton Suurkask](https://sonett.ee/category/tolkija/anton-suurkask/)
- [Franz Wolf](https://sonett.ee/category/saksa-luule/franz-wolf/)
- [Miina Karslon](https://sonett.ee/category/tolkija/miina-karslon/)
- [Iuho Wixta?](https://sonett.ee/category/tuvastamata/iuho-wixta/)
- [–ts.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/ts/)
- [Emanuel Geibel](https://sonett.ee/category/saksa-luule/emanuel-geibel/)
- [Christoph Friedrich Eppler](https://sonett.ee/category/sveitsi-luule/christoph-friedrich-eppler/)
- [Leili](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/leili/)
- [Thomas Körner](https://sonett.ee/category/saksa-luule/thomas-korner/)
- [läti luule](https://sonett.ee/category/lati-luule/)
- [J. Friedrich Meyer](https://sonett.ee/category/tolkija/j-friedrich-meyer/)
- [E. Martinson](https://sonett.ee/category/tolkija/e-martinson/)
- [hispaania luule](https://sonett.ee/category/hispaania-luule/)
- [Miguel de Cervantes](https://sonett.ee/category/hispaania-luule/miguel-de-cervantes/)
- [Peeter Jakobson](https://sonett.ee/category/tolkija/peeter-jakobson/)
- [sonett](https://sonett.ee/category/sonett/)
- [J. Gentalen](https://sonett.ee/category/tolkija/j-gentalen/)
- [Felicia Hemans](https://sonett.ee/category/inglise-luule/felicia-hemans/)
- [Eduard Ferrand](https://sonett.ee/category/saksa-luule/eduard-ferrand/)
- [Leith](https://sonett.ee/category/tuvastamata/leith/)
- [Johanna Ambrosius](https://sonett.ee/category/saksa-luule/johanna-ambrosius/)
- [Marke](https://sonett.ee/category/tuvastamata/marke/)
- [Liisi](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/liisi/)
- [H. Mulkson](https://sonett.ee/category/tolkija/h-mulkson/)
- [taani luule](https://sonett.ee/category/taani-luule/)
- [pärsia luule](https://sonett.ee/category/parsia-luule/)
- [norra luule](https://sonett.ee/category/norra-luule/)
- [šveitsi luule](https://sonett.ee/category/sveitsi-luule/)
- [austria luule](https://sonett.ee/category/austria-luule/)
- [autor määratlemata (läti)](https://sonett.ee/category/lati-luule/autor-maaratlemata-lati/)
- [J. Pass?](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/j-pass/)
- [Lord Byron](https://sonett.ee/category/inglise-luule/lord-byron/)
- [Karl Voldemar Rosenstrauch](https://sonett.ee/category/tolkija/karl-voldemar-rosenstrauch/)
- [autor määratlemata (soome)](https://sonett.ee/category/soome-luule/autor-maaratlemata-soome/)
- [autor määratlemata (inglise)](https://sonett.ee/category/inglise-luule/autor-maaratlemata-inglise/)
- [autor määratlemata (vene)](https://sonett.ee/category/vene-luule/autor-maaratlemata-vene/)
- [autor määratlemata (saksa)](https://sonett.ee/category/saksa-luule/autor-maaratlemata-saksa/)
- [autor määratlemata (prantsuse)](https://sonett.ee/category/prantsuse-luule/autor-maaratlemata-prantsuse/)
- [autor määratlemata (taani)](https://sonett.ee/category/taani-luule/autor-maaratlemata-taani/)
- [Ivan Kozlov](https://sonett.ee/category/vene-luule/ivan-kozlov/)
- [L. G.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/l-g/)
- [Rudolf Löwenstein](https://sonett.ee/category/saksa-luule/rudolf-lowenstein/)
- [Olli Wuorinen](https://sonett.ee/category/soome-luule/olli-wuorinen/)
- [Joseph Mohr](https://sonett.ee/category/austria-luule/joseph-mohr/)
- [Ida](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/ida/)
- [Eduard Ludwig Wöhrmann](https://sonett.ee/category/tolkija/eduard-ludwig-wohrmann/)
- [ungari luule](https://sonett.ee/category/ungari-luule/)
- [Sándor Petőfi](https://sonett.ee/category/ungari-luule/sandor-petofi/)
- [Elisabeth Aspe](https://sonett.ee/category/tolkija/elisabeth-aspe/)
- [Amerika Eesti Postimees](https://sonett.ee/category/valjaanne/amerika-eesti-postimees/)
- [Nelipuhi-Leht](https://sonett.ee/category/valjaanne/nelipuhi-leht/)
- [Konstantin Hämäläinen](https://sonett.ee/category/soome-luule/konstantin-hamalainen/)
- [hiina luule](https://sonett.ee/category/hiina-luule/)
- [Konfutsius](https://sonett.ee/category/hiina-luule/konfutsius/)
- [Olevik](https://sonett.ee/category/valjaanne/olevik/)
- [Karl Gerok](https://sonett.ee/category/saksa-luule/karl-gerok/)
- [serbia luule](https://sonett.ee/category/serbia-luule/)
- [autor määratlemata (serbia)](https://sonett.ee/category/serbia-luule/autor-maaratlemata-serbia/)
- [Juhan Liiv](https://sonett.ee/category/tolkija/juhan-liiv/)
- [india luule](https://sonett.ee/category/india-luule/)
- [Amaru](https://sonett.ee/category/india-luule/amaru-india-luule/)
- [Mart Tamm](https://sonett.ee/category/tolkija/mart-tamm/)
- [autor määratlemata (india)](https://sonett.ee/category/india-luule/autor-maaratlemata-india/)
- [rootsi luule](https://sonett.ee/category/rootsi-luule/)
- [autor määratlemata (rootsi)](https://sonett.ee/category/rootsi-luule/autor-maaratlemata-rootsi/)
- [Karl Woermann](https://sonett.ee/category/saksa-luule/karl-woermann/)
- [Mihkel Veske](https://sonett.ee/category/tolkija/mihkel-veske/)
- [Claudius Rosenhoff](https://sonett.ee/category/taani-luule/claudius-rosenhoff/)
- [Kurt Müller](https://sonett.ee/category/saksa-luule/kurt-muller/)
- [Wilhelmine von Hillern](https://sonett.ee/category/saksa-luule/wilhelmine-von-hillern/)
- [Max Kalbeck](https://sonett.ee/category/saksa-luule/max-kalbeck/)
- [Aleksei Homjakov](https://sonett.ee/category/vene-luule/aleksei-homjakov/)
- [kreeka luule](https://sonett.ee/category/kreeka-luule/)
- [Anakreon](https://sonett.ee/category/kreeka-luule/anakreon/)
- [Friedrich von Bodenstedt](https://sonett.ee/category/saksa-luule/friedrich-von-bodenstedt/)
- [Gustav Wulff](https://sonett.ee/category/tolkija/gustav-wulff/)
- [A. Tutajev](https://sonett.ee/category/vene-luule/a-tutajev/)
- [M. Kiisk (?)](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/m-kiisk/)
- [Hermann Kurz](https://sonett.ee/category/saksa-luule/hermann-kurz/)
- [Friedrich Wilhelm Schelling](https://sonett.ee/category/saksa-luule/friedrich-wilhelm-schelling/)
- [Voldemar Grünstamm](https://sonett.ee/category/tolkija/voldemar-grunstamm/)
- [George Baron Duherne](https://sonett.ee/category/tuvastamata/george-baron-duherne/)
- [L. E.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/l-e/)
- [Aleksander Harald Trilljärv](https://sonett.ee/category/tolkija/aleksander-harald-trilljarv/)
- [Anatoli Aleksandrov](https://sonett.ee/category/vene-luule/anatoli-aleksandrov/)
- [Aleksei Pleštšejev](https://sonett.ee/category/vene-luule/aleksei-plestsejev/)
- [Eduard Mörike](https://sonett.ee/category/saksa-luule/eduard-morike/)
- [autor määratlemata (pärsia)](https://sonett.ee/category/parsia-luule/autor-maaratlemata-parsia/)
- [Karl Siebel](https://sonett.ee/category/saksa-luule/karl-siebel/)
- [Georg Rollenhagen](https://sonett.ee/category/saksa-luule/georg-rollenhagen/)
- [Friedrich von Sallet](https://sonett.ee/category/saksa-luule/friedrich-von-sallet/)
- [–ler–](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/ler/)
- [–rgn.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/rgn/)
- [J. Lautenbach](https://sonett.ee/category/lati-luule/j-lautenbach/)
- [Aspazija](https://sonett.ee/category/lati-luule/aspazija/)
- [Aleksander Rebane](https://sonett.ee/category/tolkija/aleksander-rebane/)
- [Eeva Nõmm](https://sonett.ee/category/tolkija/eeva-nomm/)
- [Maria Stuart](https://sonett.ee/category/prantsuse-luule/maria-stuart/)
- [L. Eichwaldt](https://sonett.ee/category/tolkija/l-eichwaldt/)
- [Eduard Maria Oettinger](https://sonett.ee/category/saksa-luule/eduard-maria-oettinger/)
- [poola luule](https://sonett.ee/category/poola-luule/)
- [N.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/n/)
- [autor määratlemata (poola)](https://sonett.ee/category/poola-luule/autor-maaratlemata-poola/)
- [Nicolas Martin](https://sonett.ee/category/prantsuse-luule/nicolas-martin/)
- [Nikolai Nekrassov](https://sonett.ee/category/vene-luule/nikolai-nekrassov/)
- [Konstantin Fofajev](https://sonett.ee/category/vene-luule/konstantin-fofajev/)
- [–R.–](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/r/)
- [šoti luule](https://sonett.ee/category/soti-luule/)
- [Robert Burns](https://sonett.ee/category/soti-luule/robert-burns/)
- [Gottlieb Stolle](https://sonett.ee/category/saksa-luule/gottlieb-stolle/)
- [Ernst Ziel](https://sonett.ee/category/saksa-luule/ernst-ziel/)
- [Gotthold Ephraim Lessing](https://sonett.ee/category/saksa-luule/gotthold-ephraim-lessing/)
- [Mihkel Neumann](https://sonett.ee/category/tolkija/mihkel-neumann/)
- [Julius Osvald Kaljuvee](https://sonett.ee/category/tolkija/julius-osvald-kaljuvee/)
- [araabia luule](https://sonett.ee/category/araabia-luule/)
- [autor määratlemata (araabia)](https://sonett.ee/category/araabia-luule/autor-maaratlemata-araabia/)
- [Andres Rennit](https://sonett.ee/category/tolkija/andres-rennit/)
- [Mihkel Kampmaa](https://sonett.ee/category/tolkija/mihkel-kampmaa/)
- [Sergei Safonov](https://sonett.ee/category/vene-luule/sergei-safonov/)
- [J. R.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/j-r/)
- [J. Kiwisaar](https://sonett.ee/category/tolkija/j-kiwisaar/)
- [Ivan Nikitin](https://sonett.ee/category/vene-luule/ivan-nikitin/)
- [A. Assarin](https://sonett.ee/category/vene-luule/a-assarin/)
- [Oleviku Lisaleht](https://sonett.ee/category/valjaanne/oleviku-lisaleht/)
- [Otto von Leixner](https://sonett.ee/category/saksa-luule/otto-von-leixner/)
- [Anna Haava](https://sonett.ee/category/tolkija/anna-haava/)
- [Ferdinand Freiligrath](https://sonett.ee/category/saksa-luule/ferdinand-freiligrath/)
- [Delia Helena](https://sonett.ee/category/saksa-luule/delia-helena/)
- [määratlemata (hiina)](https://sonett.ee/category/hiina-luule/maaratlemata-hiina/)
- [Karl Heinrich Roost](https://sonett.ee/category/tolkija/karl-heinrich-roost/)
- [Johann Jakob Honegger](https://sonett.ee/category/sveitsi-luule/johann-jakob-honegger/)
- [leedu luule](https://sonett.ee/category/leedu-luule/)
- [autor määratlemata (leedu)](https://sonett.ee/category/leedu-luule/autor-maaratlemata-leedu/)
- [rumeenia luule](https://sonett.ee/category/rumeenia-luule/)
- [Cezar Bolliac](https://sonett.ee/category/rumeenia-luule/cezar-bolliac/)
- [Friedrich Reinhold Kreutzwald](https://sonett.ee/category/tolkija/friedrich-reinhold-kreutzwald/)
- [Victor Hugo](https://sonett.ee/category/prantsuse-luule/victor-hugo/)
- [Jekaterina Rostoptšina](https://sonett.ee/category/vene-luule/jekaterina-rostoptsina/)
- [Johann Woldemar Jannsen](https://sonett.ee/category/tolkija/johann-woldemar-jannsen/)
- [Elias Lönnrot](https://sonett.ee/category/soome-luule/elias-lonnrot/)
- [A. Latik](https://sonett.ee/category/tolkija/a-latik/)
- [Ella](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/ella/)
- [Friedrich Feldbach](https://sonett.ee/category/tolkija/friedrich-feldbach/)
- [K.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/k/)
- [Oma Maa](https://sonett.ee/category/valjaanne/oma-maa/)
- [Jaan Jõgever](https://sonett.ee/category/tolkija/jaan-jogever/)
- [Konstantin Romanov](https://sonett.ee/category/vene-luule/konstantin-romanov/)
- [Andres Lattik](https://sonett.ee/category/tolkija/andres-lattik/)
- [Adolf Daniel](https://sonett.ee/category/tolkija/adolf-daniel/)
- [Hedvig Prohl](https://sonett.ee/category/saksa-luule/hedvig-prohl/)
- [Adolf Böttger](https://sonett.ee/category/saksa-luule/adolf-bottger/)
- [Gavril Hruštšov-Sokolnikov](https://sonett.ee/category/vene-luule/gavril-hrustsov-sokolnikov/)
- [Felix Dahn](https://sonett.ee/category/saksa-luule/felix-dahn/)
- [ilmumisaasta](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/)
- [tõlkija](https://sonett.ee/category/tolkija/)
- [väljaanne](https://sonett.ee/category/valjaanne/)
- [O. Mägi](https://sonett.ee/category/tolkija/o-magi/)
- [lugulaulud](https://sonett.ee/category/lugulaulud/)
- [Ivan Dmitrijev](https://sonett.ee/category/vene-luule/ivan-dmitrijev/)
- [Chr. Orras](https://sonett.ee/category/tolkija/chr-orras/)
- [Postimees](https://sonett.ee/category/valjaanne/postimees/)
- [Li Bo](https://sonett.ee/category/hiina-luule/li-bo/)
- [Anna Blumenfeldt](https://sonett.ee/category/tolkija/anna-blumenfeldt/)
- [Ivan Hemnitser](https://sonett.ee/category/vene-luule/ivan-hemnitser/)
- [Charles Lamb](https://sonett.ee/category/inglise-luule/charles-lamb/)
- [M. K.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/m-k/)
- [Karl Normann](https://sonett.ee/category/tolkija/karl-normann/)
- [Carmen Sylva](https://sonett.ee/category/rumeenia-luule/carmen-sylva/)
- [Hieronymus Lorm](https://sonett.ee/category/austria-luule/hieronymus-lorm/)
- [Theodor Storm](https://sonett.ee/category/saksa-luule/theodor-storm/)
- [Friedrich Karl Johann Kuhlbars](https://sonett.ee/category/tolkija/friedrich-karl-johann-kuhlbars/)
- [Hendrik Narusberg](https://sonett.ee/category/tolkija/hendrik-narusberg/)
- [Jakob Johanson-Pärna](https://sonett.ee/category/tolkija/jakob-johanson-parna/)
- [Albrecht von Haller](https://sonett.ee/category/sveitsi-luule/albrecht-von-haller/)
- [J. N.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/j-n/)
- [Ernst Heinrich Pfeilschmidt](https://sonett.ee/category/saksa-luule/ernst-heinrich-pfeilschmidt/)
- [Julius Grosse](https://sonett.ee/category/saksa-luule/julius-grosse/)
- [Lope de Vega](https://sonett.ee/category/hispaania-luule/lope-de-vega-hispaania-luule/)
- [– e.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/e/)
- [Jakob Vanaaus](https://sonett.ee/category/tolkija/jakob-vanaaus/)
- [Auguste Kurs](https://sonett.ee/category/saksa-luule/auguste-kurs/)
- [Timotheos Kuusik](https://sonett.ee/category/tolkija/timotheos-kuusik/)
- [Kaarel Krimm](https://sonett.ee/category/tolkija/kaarel-krimm/)
- [Karl August Hindrey](https://sonett.ee/category/tolkija/karl-august-hindrey/)
- [Barry Cornwall](https://sonett.ee/category/inglise-luule/barry-cornwall/)
- [iiri luule](https://sonett.ee/category/iiri-luule/)
- [Thomas Moore](https://sonett.ee/category/iiri-luule/thomas-moore/)
- [tuvastamata](https://sonett.ee/category/tuvastamata/)
- [Georg Christoph Lichtenberg](https://sonett.ee/category/saksa-luule/georg-christoph-lichtenberg/)
- [Abram Gutman?](https://sonett.ee/category/vene-luule/abram-gutman/)
- [Karl Enslin](https://sonett.ee/category/saksa-luule/karl-enslin/)
- [A. Ollino](https://sonett.ee/category/tolkija/a-ollino/)
- [Kotsama](https://sonett.ee/category/tolkija/kotsama/)
- ["mf."](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/mf/)
- [A. T.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/a-t/)
- [Moritz Horn](https://sonett.ee/category/saksa-luule/moritz-horn/)
- [Helene Kaart](https://sonett.ee/category/tolkija/helene-kaart/)
- [Börns](https://sonett.ee/category/tuvastamata/borns/)
- [Johannes Vau](https://sonett.ee/category/tolkija/johannes-vau/)
- [Aleksander Ferdinand Tombach-Kaljuvald](https://sonett.ee/category/tolkija/aleksander-ferdinand-tombach-kaljuvald/)
- [Jakob Liiv](https://sonett.ee/category/tolkija/jakob-liiv/)
- [Friedrich von Matthisson](https://sonett.ee/category/saksa-luule/friedrich-von-matthisson/)
- [Anastasius Grün](https://sonett.ee/category/austria-luule/anastasius-grun/)
- [Robert Eduard Prutz](https://sonett.ee/category/saksa-luule/robert-eduard-prutz/)
- [Hermann Kirchner?](https://sonett.ee/category/saksa-luule/hermann-kirchner/)
- [Jume](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/jume/)
- [Robert Reinick](https://sonett.ee/category/saksa-luule/robert-reinick/)
- [– berg](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/berg/)
- [C. Kuusik](https://sonett.ee/category/tolkija/c-kuusik/)
- [Franz Grillparzer](https://sonett.ee/category/austria-luule/franz-grillparzer/)
- [Hermann Kletke](https://sonett.ee/category/saksa-luule/hermann-kletke/)
- [Kristian Maurer](https://sonett.ee/category/tolkija/kristian-maurer/)
- [August von Platen-Hallermünde](https://sonett.ee/category/saksa-luule/august-von-platen-hallermunde/)
- [W. Hellwig](https://sonett.ee/category/tuvastamata/w-hellwig/)
- [Claus Harms](https://sonett.ee/category/saksa-luule/claus-harms/)
- [Aleksander Scheller](https://sonett.ee/category/vene-luule/aleksander-scheller/)
- [Abd al-Rahman Jami](https://sonett.ee/category/parsia-luule/abd-al-rahman-jami/)
- [F. Freimann](https://sonett.ee/category/tolkija/f-freimann/)
- [Maria Kerg](https://sonett.ee/category/tolkija/maria-kerg/)
- [Ludwig Börne](https://sonett.ee/category/saksa-luule/ludwig-borne/)
- [August Krikmann](https://sonett.ee/category/tolkija/august-krikmann/)
- [John Smith](https://sonett.ee/category/inglise-luule/john-smith/)
- [Küken](https://sonett.ee/category/tuvastamata/kuken/)
- [Heinrich Lepp](https://sonett.ee/category/tolkija/heinrich-lepp/)
- [Paul Kangur](https://sonett.ee/category/tolkija/paul-kangur/)
- [Elvine Feldmann](https://sonett.ee/category/tolkija/elvine-feldmann/)
- [Otto Hinzenberg](https://sonett.ee/category/tolkija/otto-hinzenberg/)
- [Peeter Friedrich Kõiv](https://sonett.ee/category/tolkija/peeter-friedrich-koiv/)
- [itaalia luule](https://sonett.ee/category/itaalia-luule/)
- [Giacomo Rossi](https://sonett.ee/category/itaalia-luule/giacomo-rossi/)
- [Dmitri Merežkovski](https://sonett.ee/category/vene-luule/dmitri-merezkovski/)
- [Oskar von Redwitz](https://sonett.ee/category/saksa-luule/oskar-von-redwitz/)
- [Mönch](https://sonett.ee/category/tuvastamata/monch/)
- [Leopold Feist](https://sonett.ee/category/saksa-luule/leopold-feist/)
- [Clotilde Von Schwartzkoppen?](https://sonett.ee/category/tuvastamata/clotilde-von-schwartzkoppen/)
- [Hindrik Ostrat](https://sonett.ee/category/tolkija/hindrik-ostrat/)
- [A. V. Koslov](https://sonett.ee/category/tuvastamata/a-v-koslov/)
- [Eduard Baumbach](https://sonett.ee/category/saksa-luule/eduard-baumbach/)
- [Otto Friedrich Gruppe](https://sonett.ee/category/saksa-luule/otto-friedrich-gruppe/)
- [August Tobber](https://sonett.ee/category/tolkija/august-tobber/)
- [Johann Nepomuk Vogl](https://sonett.ee/category/austria-luule/johann-nepomuk-vogl/)
- [János Garay](https://sonett.ee/category/ungari-luule/janos-garay/)
- [Thomas Toompuu](https://sonett.ee/category/tolkija/thomas-toompuu/)
- [Károly Kisfaludy](https://sonett.ee/category/ungari-luule/karoly-kisfaludy/)
- [Karl Hiob](https://sonett.ee/category/tolkija/karl-hiob/)
- [Michael Schirmer](https://sonett.ee/category/saksa-luule/michael-schirmer/)
- [A. K.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/a-k/)
- [Ristirahva Pühhapäevaleht](https://sonett.ee/category/valjaanne/ristirahva-puhhapaevaleht/)
- [Saarlane](https://sonett.ee/category/valjaanne/saarlane/)
- [K. Kindlam](https://sonett.ee/category/tolkija/k-kindlam/)
- [M. Zimmermann](https://sonett.ee/category/tuvastamata/m-zimmermann-teadmata/)
- [I.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/i/)
- [Artur Paulmeister](https://sonett.ee/category/tolkija/artur-paulmeister/)
- [Vassili Mölder](https://sonett.ee/category/tolkija/vassili-molder/)
- [Caroline Rudolphi](https://sonett.ee/category/saksa-luule/caroline-rudolphi/)
- [J. S.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/j-s/)
- [A. Kuldsaar](https://sonett.ee/category/tolkija/a-kuldsaar/)
- [Ida Saar](https://sonett.ee/category/tolkija/ida-saar/)
- [Carl Pulk](https://sonett.ee/category/tolkija/carl-pulk/)
- [Saaretaat](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/saaretaat/)
- [Johann Trull](https://sonett.ee/category/tolkija/johann-trull/)
- [Sakala](https://sonett.ee/category/valjaanne/sakala/)
- [Kristjan Luikmann](https://sonett.ee/category/tolkija/kristjan-luikmann/)
- [Eesti luule](https://sonett.ee/category/eesti-luule/)
- [Carl Hermann](https://sonett.ee/category/eesti-luule/carl-hermann/)
- [Ernst Ilmatar](https://sonett.ee/category/tolkija/ernst-ilmatar/)
- [tuvastamata pseudonüümiga tõlkija](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/)
- [Hans Käger](https://sonett.ee/category/tolkija/hans-kager/)
- [—I.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/i-tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/)
- [Hermann Saaresild](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/hermann-saaresild/)
- [Rudolf Hansson](https://sonett.ee/category/tolkija/rudolf-hansson/)
- [Bjørnstjerne Bjørnson](https://sonett.ee/category/norra-luule/bjornstjerne-bjornson/)
- [— n —](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/n-tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/)
- [1878](https://sonett.ee/category/ilmumisaasta/1878/)
- [Homo Quidam](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/homo-quidam/)
- [Jaan Parv](https://sonett.ee/category/tolkija/jaan-parv/)
- [Adolf Strodtmann](https://sonett.ee/category/saksa-luule/adolf-strodtmann/)
- [-ch.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/ch/)
- [Hans Büttner](https://sonett.ee/category/saksa-luule/hans-buttner/)
- [Ferdinand Avenarius](https://sonett.ee/category/saksa-luule/ferdinand-avenarius/)
- [R. Schweitzer](https://sonett.ee/category/saksa-luule/r-schweitzer/)
- [Ivan Turgenev](https://sonett.ee/category/vene-luule/ivan-turgenev/)
- [Leonti Tšemisov](https://sonett.ee/category/vene-luule/leonti-tsemisov/)
- [P. Friedheim](https://sonett.ee/category/saksa-luule/p-friedheim/)
- [ameerika luule](https://sonett.ee/category/ameerika-luule/)
- [Henry Wadsworth Longfellow](https://sonett.ee/category/ameerika-luule/henry-wadsworth-longfellow/)
- [A.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/a/)
- [Jaan Lossmann](https://sonett.ee/category/tolkija/jaan-lossmann/)
- [Ludwig Fritze](https://sonett.ee/category/saksa-luule/ludwig-fritze/)
- [Hans Luhaäär](https://sonett.ee/category/tolkija/hans-luhaaar/)
- [Johannes Alp](https://sonett.ee/category/tolkija/johannes-alp/)
- [Schuhmacher](https://sonett.ee/category/tuvastamata/schuhmacher/)
- [Ludwig Pfau](https://sonett.ee/category/saksa-luule/ludwig-pfau/)
- [N (?). A.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/n-a/)
- [Jüri Tilk](https://sonett.ee/category/tolkija/juri-tilk/)
- [Vainö](https://sonett.ee/category/soome-luule/vaino/)
- [—w.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/w-tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/)
- [P.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/p/)
- [August Favén](https://sonett.ee/category/soome-luule/august-faven/)
- [Hans Pöögelmann](https://sonett.ee/category/tolkija/hans-poogelmann/)
- [Ernst Heinrich Saabas](https://sonett.ee/category/tolkija/ernst-heinrich-saabas/)
- [Gottfried August Bürger](https://sonett.ee/category/saksa-luule/gottfried-august-burger/)
- [Paul August Theodor Ferdinand Hagemann](https://sonett.ee/category/saksa-luule/paul-august-theodor-ferdinand-hagemann/)
- [Moritz Graf von Strachwitz](https://sonett.ee/category/saksa-luule/moritz-graf-von-strachwitz/)
- [M.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/m/)
- [Jan Zachariasiewicz](https://sonett.ee/category/poola-luule/jan-zachariasiewicz/)
- [aserbaidžaani luule](https://sonett.ee/category/aserbaidzaani/)
- [Mirza Schaffy Wazeh](https://sonett.ee/category/aserbaidzaani/mirza-schaffy-wazeh/)
- [M. Lavrov](https://sonett.ee/category/vene-luule/m-lavrov/)
- [V. Shukov](https://sonett.ee/category/vene-luule/v-shukov/)
- [Uus Aeg](https://sonett.ee/category/valjaanne/uus-aeg/)
- [juudi luule](https://sonett.ee/category/juudi-luule/)
- [Itzhak Feld](https://sonett.ee/category/juudi-luule/itzhak-feld/)
- [Jaak Sõggel](https://sonett.ee/category/tolkija/jaak-soggel/)
- [Mihkel Kampmaa](https://sonett.ee/category/eesti-luule/mihkel-kampmaa-eesti-luule/)
- [Valgus](https://sonett.ee/category/valjaanne/valgus/)
- [Juhan Mey](https://sonett.ee/category/tolkija/juhan-mey/)
- [August Läänela](https://sonett.ee/category/tolkija/august-laanela/)
- [G. Soom](https://sonett.ee/category/tolkija/g-soom/)
- [Carl Martin Redlich](https://sonett.ee/category/tolkija/carl-martin-redlich/)
- [Ivan Belousov](https://sonett.ee/category/vene-luule/ivan-belousov/)
- [August Õieleid](https://sonett.ee/category/tolkija/august-oieleid/)
- [A. H. T-d.](https://sonett.ee/category/tuvastamata-pseudonuumiga-tolkija/a-h-t-d/)
- [J. Umblia](https://sonett.ee/category/tolkija/j-umblia/)
- [Martin Greif](https://sonett.ee/category/saksa-luule/martin-greif/)

## Sildid

- [vene keelest](https://sonett.ee/tag/vene-keelest/)
- [O. Neufeldt](https://sonett.ee/tag/o-neufeldt/)
- [1891](https://sonett.ee/tag/1891/)
- [1882](https://sonett.ee/tag/1882/)
- [Aleksei Merzljakov](https://sonett.ee/tag/aleksei-merzljakov/)
- [1899](https://sonett.ee/tag/1899/)
- [Aleksandr Puškin](https://sonett.ee/tag/aleksandr-puskin/)
- [Mihkel Veske](https://sonett.ee/tag/mihkel-veske/)
- [Oleviku Lisaleht](https://sonett.ee/tag/oleviku-lisaleht/)